Oma lähedasi embab Stiina seetõttu alati pikemalt kui neid, kes on lihtsalt tuttavad. Samuti usub ta, et “n-ö lõdval kallistusel, mida olen mõnikord tänaval näinud, pole mingit mõtet”.

Suur osa noori usub, et kallistamine on juba kujunenud üldlevinud tervituseks nii koolis kui tänaval.


Kallistajad jagunevad üldjuhul kahte leeri – need, kellele väga meeldib kallistada, ning need, kes peavad seda natuke tobedaks. Kuid väga vähe on noori, kes kallistamist üldse ei salli.


Kuidas noored üksteist kallistavad?



Ekspressi uuring selgitas välja noorte kallistamisstiilide eripärasused.


Armastajad.
Armastajad panevad käed ümber teineteise keha, piha ja tagumiku. On noormehi, kes tõstavad neiut õrnalt. Samuti meeldib neile kaisutamine.


“Mu armsam tuleb mitu korda päevas mu juurde, sest tahab kallistada,” räägib Gea. “Vahel üllatab ta mind suvalistel hetkedel – hiilib selja tagant ligi ja haarab mu oma kaissu. Pärast kaisutamist vaatab ulaka pilguga otsa ning siis tõstab mu õrnalt õhku, käed ümber piha. Iga kord ta nii ei tee, vahel kallistab tavalisel viisil, surudes kõvasti käed ümber minu.”


Sõbrad.

Sõprade vaheline kalli oleneb suures osas sellest, kui ammu pole üksteist nähtud. Noored tõid uuringus välja, et kui sõpra pole ammu nähtud, siis kallistatakse hästi kõvasti. Mõned panevad veel käed ümber teise kaela.


“Vahel, kui ma pole oma parimat sõbrannat mitu päeva näinud ning me siis kohtume, jooksen ma tema poole ja hüppan talle kaela – haaran kätega kõvasti tema kaela ümbert kinni ning kallistan südamest! Ma ju igatsesin teda,” ütleb Kristi.


Mõned noored märkisid, et nende tutvusringkonnas on levinud prantsuse stiilis põsemusi – võetakse teineteisel ümbert kinni ja samal ajal tehakse sõbralik põsemops mõlemale põsele.


Poisid omavahel.
Poiss-sõprade vahel on levinud “karukalli”, sõbralik seljale patsutamise kalli ning hiljuti on vähesel määral levima hakanud high five-stiilis embus – algul lüüakse käeplaksu / visatakse viis, siis lüüakse kokku nukid, patsutatakse teise selga ning sellele järgneb mehine embus.


Tuttavad.
On veel tuttavate stiilis kallistus, mis oleneb peamiselt sellest, kui tuttav ollakse. Iseärasustena toodi välja, et külm ja kiire ning viisakas ehk pealesunnitud kallistus on just nende jaoks, kes teineteist hästi ei teagi. Tuttavatele sobib ka kallistamine stiilis, et võetakse ainult ühe käega ümbert kinni.


Puntrakalli.
Üheks lahedaimaks kallistamisstiiliks loetakse aga “puntrakallit”. Kallistatakse nii, et igaühe käsi on ümber kõrvalseisja.


“Puntrakallit või siis grupikallit teeme alati sõpradega siis, kui kellelgi on sünnipäev,” ütleb Triin. “See on nii tore, kui võtame sihiks sünnipäevalapse ning siis ründame teda sõpradega üheskoos. Ja siis on kõigil nii hea meel!”


Meeste kallistus ehk man-hug



Eestis on ikka e lanud veidi kinnised ja oma tundeid vaos hoidvad inimesed, eriti mehed. Kuidas aga suhtuda siiski heteromeeste vahelisse lähedusse – nende omavahelisse kallistamisse?


Esimese kursuse tudeng Alari ütles, et meessoost sõprade kallistamine on sõbralik tegevus, kuid kõigiga ei saa kallistada. “Kallistan minule lähedast isikut, kellega saab tervitada ning hüvasti jätta kallistades. See on “man-hug”, kuid kindlasti teen ma selle juurde ka mingisugust kuuldavat mõminat või muud nalja ning mõned patsutused õlale ei tee ka liiga, need viitavad samuti mitte liigsele lähedusele,” ütleb Alari.


“Ma leian, et kallistamine omasooliste vahel ei ole midagi imelikku. Tegelikkuses on see igas inimeses endas kinni, kuidas ta ennast väljendab või kui mugavalt ta ennast teiste inimeste läheduses tunneb. Ning arvestades seda, kui omaette eestlased hoiavad, on see positiivne nähtus,” ütleb ­Sander. “Tavaliselt kallistan ma oma semudega. Kohe kallistama ma ei kuku, vaid tajun, kas selleks on sobiv moment.”


Miks noored kallistavad?



Noored toovad sellise vohava kallistamise põhjuseks vabameelsuse, mis on puudutamise teinud paari viimase aastakümne jooksul ühiskonnas rohkem sallitavaks. Arvatakse ka, et rohkem kallistavad need, kel on jäänud perekonnast vajaka või kes on lihtsalt väga rõõmsameelsed inimesed.


Ekspressi küsitletud psühholoogid väidavad, et peamised kallistamise populaarsuse põhjused on ilmselt kallistamiskombe levik tänu massimeediale ja inimeste suurem avatus.


Samuti tõlgendavad nad sellist kallistamist kui käitumismaneeri, mille tõttu on kallistamisest saanud lihtsalt kohtumise juurde kuuluv žest.


“Kallistamine on suuresti sotsiaalne poos,” ütles psühholoog Toivo Aavik Eks­pressile. “See komme tuli meile seoses sellega, et hakati rohkem suhtlema välismaailmast pärit inimestega.


Mäletan, et oma viisteist aastat tagasi kurtsid eestlased, et ei julge üldse teist puudutada, sest nad seostasid seda pigem venelaste käitumisviisiga, kellel kallistamine ja suudlemine oli rohkem nende kultuuriruumi omapära.”



Kallistamine võib olla ka ebameeldiv



Ekspressi uuringust selgus, et nii mõnedki noored on kallistanud neile ebameeldiva või peaaegu tundmatu inimesega lihtsalt sellepärast, et kallistamine on moes ning kõik teevad nii.


Gordoni Perekooli koolitaja Kadri Järv-Mändoja ütles, et lapsed, kes pole oma perekonnas piisavalt lähedust saanud, kipuvad täiskasvanuna olema kinnised. Neile võib kallistamine olla üsna ebameeldiv. Seetõttu ei tasu kallistusi peale suruda, kui teine inimene seda ei taha või ennast ebamugavalt tunneb.


Anneli (19) kirjeldab: “Mäletan, et mõni aasta tagasi olid Viru keskuses sagedased noortepuntide kogunemised. Liiguti ringi, räägiti, kallistati. Ükskord poodides kolades nägin ühte tuttavat, keda oli tutvustanud mulle üks minu sõber kunagi ammu. Ta tundis mu ära ning vähe sellest, et ta mind kallistas, seda tegid hanereas ka kaks tema sõbrannat, keda ma nägin täiesti esimest korda.”



Kallistamist levitasid Soome turistid ja ravitsejad



Sotsioloog Andrus Saar ütles Ekspressile, et tema arvates sai kallistamise komme hoo sisse 1990. aastate alguses ja keskpaiku. Mõjutajaid oli ilmselt mitu – Soome turistid tõid Eestisse seal levinud kallistamise; samuti hakkasid ravitsejad rääkima sellest, et tuleb üksteist kallistada, sest nõnda saab inimene oma energeetika korda. Om a mõju avaldasid ka Eesti telekanalites levinud emotsionaalsed seebiooperid, kus aina kallistati.


Saar ütles, et vanemad inimesed on kallistamise osas mõnevõrra tagasihoitumad kui noored, sest kallistamine tähendab nende jaoks intiimsuse ja läheduse väljendamist. Kallistamise levik aga tühistab selle tähenduse.


“Kallistus ei tohiks olla nii pinnaline,” ütleb lapsevanem Meeri. “See peaks olema seotud tõsiste tunnetega, hoolimisega. Kui see muutub lihtsalt mingiks harjumuspäraseks tegevuseks, siis kaotab see minu silmis väärtuse. See ei ole minu jaoks lihtsalt mingi žest, sellel on tähendus.”


Saar lisas, et kallistamine on muutumas samasuguseks rituaaliks nagu lihtsalt kätlemine, mis näitab, et oleme kokku saanud ja tunnustame teineteist ning oleme tuttavad. Kallistamiseks ei pea enam olema teise inimesega lähedastes suhetes.


Inimesi paneb kallistama massimeedia jõud



Üheks suurimaks mõjutajaks peetakse kallistamise trendi kujunemisel meediat. Nii arvab ka Ekspressile kommentaari andnud psühholoog Jüri Allik: “Kallistamise võidukäik võib olla massimeedia mõju. Näiteks kõik võitjate autasustamised, mida Eurosport näitab, lõppevad kohustusliku embamisega sõltumata sellest, kas tegu on tennise, jalgpallivõistluse või jalgrattasõidu võitjatega, eriti siis, kui autasustaja on vastassoost.”


Näiteid meediast võib tuua veelgi. Näiteks taas teleekraanidel meelelahutust pakkuva saate “Õige valik” lõpus oli saatejuhi kommentaar: “Kristiinal ei jää üle muud kui pärast sümboolset kallistust majast lahkuda.” Saatest lahkuv Kristiina kallistas saatesse edasi jäänud Eliset lihtsalt sellepärast, et see on sümboolne. Nad ei teadnud teineteist peaaegu üldse, kuid nad olid ühes saates ning lihtsalt pidid nii tegema.


USA sarjad mõjutavad eesti noori



Populaarsed noorte- ja naistesarjad, kus esineb palju sõbrannade vahelist kallistamist, on veel näiteks “Gilmore’i tüdrukud”, “Seks ja linn”, “Gossip girl” ning “Ameerika supermodellid”.


Noored vaatavad selliseid sarju ning paratamatult puudutab neid seal demonstreeritav lähedus. Mõjutatavamad võtavad sellise USAst tulnud kultuuri omaks.


“Ma olen “Ameerika supermodellide” kõiki osi näinud. Nii tore on vaadata, kuidas tüdrukud on omavahel nii sõbralikud ning embavad üksteist kogu aeg. Eriti lõpus, kui keegi peab lahkuma.


Nende emotsioonid on palju avatumad kui meil, eestlastel, ning soovin, et minugi tutvusringkond oleks niisugune – jagada üksteisega emotsioone, koos nutta, naerda ja kallistada,” ütleb kümnenda klassi õpilane Laura-Liisa.
Üritus, mis toob eestlasi kokku, et kallistada

Eestis on korraldatud ja korraldatakse ka kalliteemalisi võistlusi. Näiteks selle aasta sõbrapäeval, 14. veebruaril, toimus Pärnu Kuursaalis kehtiva Eesti rekordi ülekallistamine ja seda kategoorias “suurim arv kallistavaid inimesi siseruumis”. Üritusel üritati purustada rekordit paaris- ja puntrakallistamise kategoorias.

“See mõte tuli mul aastate eest, kui ühe korra korraldasin Pärnu kesklinnas pikima kallistajate rivi. Uuesti tuli teemaks korraldada kallistamine tänu minu kolme aastasele pojale Dan Martinile, kes õhtuti tahtis enne magama jäämist kallistada. Tahtsin kallistamist meelde tuletada kõigile. Ma arvan, et kui inimesed tänaval, töö juures, poes kallistaksid üksteist rohkem, oleks maailm oluliselt parem,” ütles Pärnu Kuursaali programmijuht Urmas Lass Ekspressile.