26.06.2009, 00:00
Kuidas oleks ühe kallistusega?
Eesti noorte seas on üheks levinumaks trendiks kujunenud kallistamine. Ekspress uuris noorte käest, kuidas nad kallistavad ja mida nad;kallistamisest arvavad.
“Ma olen kallistaja tüüpi, kuid kallistan enamasti ainult oma
häid sõpru ning neid, keda pole kaua aega näinud,”
räägib abiturient Stiina. “See on kõige lihtsam viis
väljendada oma kiindumust ja näidata, kui palju sa kellestki
hoolid.”
Oma lähedasi embab Stiina seetõttu alati
pikemalt kui neid, kes on lihtsalt tuttavad. Samuti usub ta, et
“n-ö lõdval kallistusel, mida olen mõnikord
tänaval näinud, pole mingit mõtet”.
Suur osa noori
usub, et kallistamine on juba kujunenud üldlevinud tervituseks nii koolis
kui tänaval.
Kallistajad jagunevad üldjuhul kahte leeri
– need, kellele väga meeldib kallistada, ning need, kes peavad seda
natuke tobedaks. Kuid väga vähe on noori, kes kallistamist üldse
ei salli.
Kuidas noored üksteist
kallistavad?
Ekspressi uuring selgitas välja noorte
kallistamisstiilide eripärasused.
Armastajad.
Armastajad panevad käed ümber teineteise keha, piha ja tagumiku. On
noormehi, kes tõstavad neiut õrnalt. Samuti meeldib neile
kaisutamine.
“Mu armsam tuleb mitu korda päevas mu
juurde, sest tahab kallistada,” räägib Gea. “Vahel
üllatab ta mind suvalistel hetkedel – hiilib selja tagant ligi ja
haarab mu oma kaissu. Pärast kaisutamist vaatab ulaka pilguga otsa ning
siis tõstab mu õrnalt õhku, käed ümber piha. Iga
kord ta nii ei tee, vahel kallistab tavalisel viisil, surudes kõvasti
käed ümber minu.”
Sõbrad.
Sõprade vaheline kalli oleneb suures osas sellest, kui ammu pole
üksteist nähtud. Noored tõid uuringus välja, et kui
sõpra pole ammu nähtud, siis kallistatakse hästi
kõvasti. Mõned panevad veel käed ümber teise kaela.
“Vahel, kui ma pole oma parimat sõbrannat mitu päeva
näinud ning me siis kohtume, jooksen ma tema poole ja hüppan talle
kaela – haaran kätega kõvasti tema kaela ümbert kinni
ning kallistan südamest! Ma ju igatsesin teda,” ütleb
Kristi.
Mõned noored märkisid, et nende tutvusringkonnas
on levinud prantsuse stiilis põsemusi – võetakse
teineteisel ümbert kinni ja samal ajal tehakse sõbralik
põsemops mõlemale põsele.
Poisid
omavahel.
Poiss-sõprade vahel on levinud
“karukalli”, sõbralik seljale patsutamise kalli ning hiljuti
on vähesel määral levima hakanud high five-stiilis embus –
algul lüüakse käeplaksu / visatakse viis, siis lüüakse
kokku nukid, patsutatakse teise selga ning sellele järgneb mehine
embus.
Tuttavad.
On veel tuttavate stiilis
kallistus, mis oleneb peamiselt sellest, kui tuttav ollakse. Iseärasustena
toodi välja, et külm ja kiire ning viisakas ehk pealesunnitud
kallistus on just nende jaoks, kes teineteist hästi ei teagi. Tuttavatele
sobib ka kallistamine stiilis, et võetakse ainult ühe käega
ümbert kinni.
Puntrakalli.
Üheks
lahedaimaks kallistamisstiiliks loetakse aga “puntrakallit”.
Kallistatakse nii, et igaühe käsi on ümber kõrvalseisja.
“Puntrakallit või siis grupikallit teeme alati
sõpradega siis, kui kellelgi on sünnipäev,” ütleb
Triin. “See on nii tore, kui võtame sihiks
sünnipäevalapse ning siis ründame teda sõpradega
üheskoos. Ja siis on kõigil nii hea meel!”
Meeste kallistus ehk man-hug
Eestis on ikka e
lanud veidi kinnised ja oma tundeid vaos hoidvad inimesed, eriti mehed. Kuidas
aga suhtuda siiski heteromeeste vahelisse lähedusse – nende
omavahelisse kallistamisse?
Esimese kursuse tudeng Alari ütles,
et meessoost sõprade kallistamine on sõbralik tegevus, kuid
kõigiga ei saa kallistada. “Kallistan minule lähedast isikut,
kellega saab tervitada ning hüvasti jätta kallistades. See on
“man-hug”, kuid kindlasti teen ma selle juurde ka mingisugust
kuuldavat mõminat või muud nalja ning mõned patsutused
õlale ei tee ka liiga, need viitavad samuti mitte liigsele
lähedusele,” ütleb Alari.
“Ma leian, et
kallistamine omasooliste vahel ei ole midagi imelikku. Tegelikkuses on see igas
inimeses endas kinni, kuidas ta ennast väljendab või kui mugavalt
ta ennast teiste inimeste läheduses tunneb. Ning arvestades seda, kui
omaette eestlased hoiavad, on see positiivne nähtus,” ütleb
Sander. “Tavaliselt kallistan ma oma semudega. Kohe kallistama ma ei
kuku, vaid tajun, kas selleks on sobiv moment.”
Miks
noored kallistavad?
Noored toovad sellise vohava
kallistamise põhjuseks vabameelsuse, mis on puudutamise teinud paari
viimase aastakümne jooksul ühiskonnas rohkem sallitavaks. Arvatakse
ka, et rohkem kallistavad need, kel on jäänud perekonnast vajaka
või kes on lihtsalt väga rõõmsameelsed inimesed.
Ekspressi küsitletud psühholoogid väidavad, et peamised
kallistamise populaarsuse põhjused on ilmselt kallistamiskombe levik
tänu massimeediale ja inimeste suurem avatus.
Samuti
tõlgendavad nad sellist kallistamist kui käitumismaneeri, mille
tõttu on kallistamisest saanud lihtsalt kohtumise juurde kuuluv žest.
“Kallistamine on suuresti sotsiaalne poos,” ütles
psühholoog Toivo Aavik Ekspressile. “See komme tuli meile
seoses sellega, et hakati rohkem suhtlema välismaailmast pärit
inimestega.
Mäletan, et oma viisteist aastat tagasi kurtsid
eestlased, et ei julge üldse teist puudutada, sest nad seostasid seda
pigem venelaste käitumisviisiga, kellel kallistamine ja suudlemine oli
rohkem nende kultuuriruumi omapära.”
Kallistamine
võib olla ka ebameeldiv
Ekspressi uuringust selgus,
et nii mõnedki noored on kallistanud neile ebameeldiva või
peaaegu tundmatu inimesega lihtsalt sellepärast, et kallistamine on moes
ning kõik teevad nii.
Gordoni Perekooli koolitaja Kadri
Järv-Mändoja ütles, et lapsed, kes pole oma perekonnas piisavalt
lähedust saanud, kipuvad täiskasvanuna olema kinnised. Neile
võib kallistamine olla üsna ebameeldiv. Seetõttu ei tasu
kallistusi peale suruda, kui teine inimene seda ei taha või ennast
ebamugavalt tunneb.
Anneli (19) kirjeldab: “Mäletan, et
mõni aasta tagasi olid Viru keskuses sagedased noortepuntide
kogunemised. Liiguti ringi, räägiti, kallistati. Ükskord
poodides kolades nägin ühte tuttavat, keda oli tutvustanud mulle
üks minu sõber kunagi ammu. Ta tundis mu ära ning vähe
sellest, et ta mind kallistas, seda tegid hanereas ka kaks tema
sõbrannat, keda ma nägin täiesti esimest
korda.”
Kallistamist levitasid Soome turistid ja
ravitsejad
Sotsioloog Andrus Saar ütles Ekspressile,
et tema arvates sai kallistamise komme hoo sisse 1990. aastate alguses ja
keskpaiku. Mõjutajaid oli ilmselt mitu – Soome turistid
tõid Eestisse seal levinud kallistamise; samuti hakkasid ravitsejad
rääkima sellest, et tuleb üksteist kallistada, sest nõnda
saab inimene oma energeetika korda. Om
a mõju avaldasid ka Eesti telekanalites levinud emotsionaalsed
seebiooperid, kus aina kallistati.
Saar ütles, et vanemad
inimesed on kallistamise osas mõnevõrra tagasihoitumad kui
noored, sest kallistamine tähendab nende jaoks intiimsuse ja läheduse
väljendamist. Kallistamise levik aga tühistab selle
tähenduse.
“Kallistus ei tohiks olla nii
pinnaline,” ütleb lapsevanem Meeri. “See peaks olema seotud
tõsiste tunnetega, hoolimisega. Kui see muutub lihtsalt mingiks
harjumuspäraseks tegevuseks, siis kaotab see minu silmis
väärtuse. See ei ole minu jaoks lihtsalt mingi žest, sellel on
tähendus.”
Saar lisas, et kallistamine on muutumas
samasuguseks rituaaliks nagu lihtsalt kätlemine, mis näitab, et oleme
kokku saanud ja tunnustame teineteist ning oleme tuttavad. Kallistamiseks ei
pea enam olema teise inimesega lähedastes suhetes.
Inimesi paneb kallistama massimeedia jõud
Üheks suurimaks mõjutajaks peetakse kallistamise trendi
kujunemisel meediat. Nii arvab ka Ekspressile kommentaari andnud
psühholoog Jüri Allik: “Kallistamise võidukäik
võib olla massimeedia mõju. Näiteks kõik
võitjate autasustamised, mida Eurosport näitab, lõppevad
kohustusliku embamisega sõltumata sellest, kas tegu on tennise,
jalgpallivõistluse või jalgrattasõidu võitjatega,
eriti siis, kui autasustaja on vastassoost.”
Näiteid
meediast võib tuua veelgi. Näiteks taas teleekraanidel
meelelahutust pakkuva saate “Õige valik” lõpus oli
saatejuhi kommentaar: “Kristiinal ei jää üle muud kui
pärast sümboolset kallistust majast lahkuda.” Saatest lahkuv
Kristiina kallistas saatesse edasi jäänud Eliset lihtsalt
sellepärast, et see on sümboolne. Nad ei teadnud teineteist peaaegu
üldse, kuid nad olid ühes saates ning lihtsalt pidid nii tegema.
USA sarjad mõjutavad eesti noori
Populaarsed noorte- ja naistesarjad, kus esineb palju sõbrannade
vahelist kallistamist, on veel näiteks “Gilmore’i
tüdrukud”, “Seks ja linn”, “Gossip girl”
ning “Ameerika supermodellid”.
Noored vaatavad
selliseid sarju ning paratamatult puudutab neid seal demonstreeritav
lähedus. Mõjutatavamad võtavad sellise USAst tulnud kultuuri
omaks.
“Ma olen “Ameerika supermodellide”
kõiki osi näinud. Nii tore on vaadata, kuidas tüdrukud on
omavahel nii sõbralikud ning embavad üksteist kogu aeg. Eriti
lõpus, kui keegi peab lahkuma.
Nende emotsioonid on palju
avatumad kui meil, eestlastel, ning soovin, et minugi tutvusringkond oleks
niisugune – jagada üksteisega emotsioone, koos nutta, naerda ja
kallistada,” ütleb kümnenda klassi õpilane Laura-Liisa.
Üritus, mis toob eestlasi kokku, et kallistada
Eestis on korraldatud ja korraldatakse ka kalliteemalisi võistlusi. Näiteks selle aasta sõbrapäeval, 14. veebruaril, toimus Pärnu Kuursaalis kehtiva Eesti rekordi ülekallistamine ja seda kategoorias “suurim arv kallistavaid inimesi siseruumis”. Üritusel üritati purustada rekordit paaris- ja puntrakallistamise kategoorias.
“See mõte tuli mul aastate eest, kui ühe korra korraldasin Pärnu kesklinnas pikima kallistajate rivi. Uuesti tuli teemaks korraldada kallistamine tänu minu kolme aastasele pojale Dan Martinile, kes õhtuti tahtis enne magama jäämist kallistada. Tahtsin kallistamist meelde tuletada kõigile. Ma arvan, et kui inimesed tänaval, töö juures, poes kallistaksid üksteist rohkem, oleks maailm oluliselt parem,” ütles Pärnu Kuursaali programmijuht Urmas Lass Ekspressile.
Eestis on korraldatud ja korraldatakse ka kalliteemalisi võistlusi. Näiteks selle aasta sõbrapäeval, 14. veebruaril, toimus Pärnu Kuursaalis kehtiva Eesti rekordi ülekallistamine ja seda kategoorias “suurim arv kallistavaid inimesi siseruumis”. Üritusel üritati purustada rekordit paaris- ja puntrakallistamise kategoorias.
“See mõte tuli mul aastate eest, kui ühe korra korraldasin Pärnu kesklinnas pikima kallistajate rivi. Uuesti tuli teemaks korraldada kallistamine tänu minu kolme aastasele pojale Dan Martinile, kes õhtuti tahtis enne magama jäämist kallistada. Tahtsin kallistamist meelde tuletada kõigile. Ma arvan, et kui inimesed tänaval, töö juures, poes kallistaksid üksteist rohkem, oleks maailm oluliselt parem,” ütles Pärnu Kuursaali programmijuht Urmas Lass Ekspressile.