Kuidas päästa võlgnik pankroti kadalipust
Pankroti puhul jäävad võlausaldajate nõuded tihti täies või väga suures ulatuses rahuldamata. Paljudel juhtudel ei ole võlgnikul vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks.
Selline olukord paneb mõtlema, kas saaks võlausaldajate huvide kaitseks võtta ette midagi niisugust, et leida makseraskustele lahendusi väljaspool pankrotimenetlust. Teha seda nii, et võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud suuremas osas kui pankroti korral ning ka võlgnikul oleks parem – juriidilisest isikust võlgnik jääks alles ning eraisikust võlgnik pääseks pankroti kadalipust.
Teistes riikides kuuluvad pankrotiseaduse kõrval maksejõuetusseaduste komplekti ka ettevõtte saneerimise ja füüsiliste isikute võlgade ümberkujundamise seadused. On igati normaalne, et Eesti läheb sama teed.
Eraisikute võlgade probleem
Eestis puudub maksejõuetusõiguse seadus, mis lubab analoogselt juriidilistest isikutest ettevõtjatega lahendada võlgnike probleemi nii, et see oleks soodsam ühekorraga nii võlausaldajatele kui võlgnikule endale.
Riigikogu on asunud nimetatud lünka täitma. Ekspertide grupp valmistas õiguskomisjoni juurde moodustatud töörühmale ette vastava seaduseelnõu kavandi.
Selle üle on ühiskonnas juba isegi arutelu alanud. Eelkõige on avaldatud kahtlusi, kas võlgnikud ei pääse mitte liiga kergesti oma kohustuste täitmisest ning kas see ei toimu mitte ebaõiglaselt võlausaldajate arvel.
Ajakirjanduses avaldatu põhjal võib jääda ekslik arusaam, nagu vabastaks eelnõu võlgnikud lihtsalt võla tasumisest. Vale mulje võib olla jäänud seetõttu, et just praegu on paljudel inimestel suuri raskusi võlgade tasumisega ning seetõttu võidakse käsitleda eelnõu vaid päevaprobleemi lahendamisele suunatud kampaanialiku abinõuna. Nii see siiski ei ole. Tgemist on seadusega, millel on püsiv tähendus Eesti õiguses ning mille vastuvõtmisega saaks kõrvaldatud senine lünk.
Kellele on mõeldud võlgade ümberkujundamine?
Võlgade ümberkujundamise puhul tuleb eelkõige silmas pidada, et see on alternatiiv pankrotimenetlusele.
Täiesti väär on arusaam, nagu saaks iga raskustes võlgnik taotleda võlgade vähendamist. Käsitletava eelnõuga ei muudeta kuidagi ära lepinguõiguse üht alusprintsiipi – lepinguid tuleb täita.
Võlgade ümberkorraldamise, sh nende osadena maksmise võimaldamise ja maksetähtaegade pikendamise üks peamisi eesmärke on vältida võlgniku pankrotti.
Võlgade vähendamine peaks üldjuhul tulema kõne alla vaid kõrvalnõuete (viivis jms) puhul.
Reeglina ei muudeta pandiga tagatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui pandipidajad sellega ise nõus on. Seega jääb pandipidajate olukord võrreldes pankrotimenetlusega samaks – mõlemal juhul on tagatud neile õigus pandi eseme müügist saadud rahale oma nõude ulatuses. Tagamata nõudega võlausaldajad peaksid aga võlgade ümberkorraldamise kaudu saama kätte rohkem, kui saaks pankrotimenetluses võlgniku vara realiseerimisel. Vähemalt ei tohiks saadu olla väiksem. Seega on kavandatav seadus eelkõige võlausaldajate huvide kaitseks.
Võlgnikule võib pankrot isegi odavam olla
Muidugi kaitstakse ka võlgnikku – tal on võimalik pääseda pankrotiga kaasnevatest vintsutustest. Kui ainult rahalisest aspektist võtta, siis võlgnik pääseks pankroti korral isegi väiksema summa maksmisega. Pankrotimenetluses jääb suurem osa võlausaldajate nõudeid rahuldamata, pankrotimenetlusele järgnevas võlgadest vabastamise menetluses (viimane on reeglina pankrotiseadusest tulenevalt võlgnikule tagatud) võib samuti juhtuda, et nõudeid märkimisväärses ulatuses täiendavalt rahuldada ei õnnestu ning võlgadest vabastamise menetluse lõppedes loetakse rahuldamata nõuded lõppenuks. Võlgnik maksab väiksema summa, küll aga saab 7–8 aastat vintsutusi, sh ärikeelu, ja tema maine kannatab.
Võlgade ümberkorraldamine pankroti alternatiivina tähendab suuremat rahalist pingutust võlgnikule, küll pääseb võlgnik pankrotiga kaasnevatest muudest negatiivsetest tagajärgedest.
Võlgade ümberkorraldamist ei saa taotleda inimesed, kelle jaoks pankrotioht ei ole reaalne. Samuti need, kes on juba püsivalt maksejõuetud ning kelle olukorda ei ole võimalik võlgade ümberkorraldamisega muuta.
Esimesed peavad oma kohustused täitma sellisena, nagu need on. Teisel juhul on lahenduseks pankrotimenetlus.
Kuidas käib võlgade ümberkorraldamine
Eraisikute võlgade ümberkorraldamise menetlus on sarnane ettevõtete saneerimismenetlusega.
Taotluse võlgade ümberkorraldamiseks esitab kohtule võlgnik, selgitatakse välja võlausaldajad ja nende nõuded, kohus selgitab võlausaldajate seisukoha võlgniku taotluse suhtes ning otsustab, kas võlgade ümberkorraldamise kava kinnitada või mitte.
Eelduslikult kujuneb üldreegliks see, et kinnitatakse kava, millega võlausaldajate enamus on olnud nõus.
Kuid kohus võib teha seda ka võlausaldajate nõusolekuta: siis, kui ta on veendunud, et võlausaldajate nõuded saaksid paremini rahuldatud võlgade ümberkorraldamise, mitte võimaliku pankrotimenetluse kaudu.
Võlgade ümberkorraldamise kava kinnitamine või kinnitamata jätmine eeldab kohtute kõrget professionaalset taset, et vältida selliste kavade kinnitamist, mille puhul ei ole eesmärgiks mitte võlgniku pankroti ja sellega võlausaldajate huvide suurema kahjustamise vältimine, vaid lihtsalt oma kohustustest kõrvalehiilimine.
Kuigi eelnõuga võib esialgu kaasneda kohtute töökoormuse kasv, peaks see olema ajutine, kuna selles menetluses hõlmatakse probleeme, millega kohtud täna nagunii tegelevad: näiteks võlgade suuruse kindlaksmääramine, viivise alandamine, täitemenetluse vaidlused ja pankrotimenetlused. See tähendab, et loodetavasti muutub põhiliselt vaid kohtute töö suunitlus, mitte niivõrd töömaht.
