Ekraaniga radar

Esimene ja kõige lihtsam viis on kasutada teede äärde riputatud ekraaniga radarite abi. Neid leidub suurematel teedel päris palju. Radari näit on üldiselt üsna täpne, ehkki omi veidrusi leidub neilgi. Olen näinud, kuidas radariekraan näitab mulle tegelikust kaks korda suuremat või kaks korda väiksemat kiirust. Ka mitu üksteise järel lähenevat autot ajavad radari mõnikord segadusse.

Stopper ja kilomeetripostid

Minimaalselt riistvara nõuab ka vana hea stopperi ja kilomeetripostide meetod. Oma praktikast tean, et meie suurematel teedel paiknevad kilomeetripostid tõepoolest ühtlaselt kilomeetriste vahedega. Järelikult saab auto kiirust suhteliselt täpselt kindlaks teha, kui mõõta kilomeetri läbimiseks kulunud aega. Eraldi stopperit polegi vaja, sest enamik mobiiltelefone sisaldab ka kümnendiksekundi täpsusega stopperit. Vea vähendamiseks võib mõõta mitte ühe, vaid näiteks viie kilomeetri aega. Kui autol puudub tempomaat (kiirushoidik), muudab vajadus pikalt ühtlast kiirust hoida ülesande päris keeruliseks. Siis võib viis korda ühe kilomeetri aega võtta ja pärast keskmise arvutada.

Jalgratta spidomeeter

Ka jalgratta spidomeetrit (õigemini reisiarvutit) saab autol kasutada, seda teevad näiteks autoorienteerujad. Rattaarvuti paigaldamine on küll tüütu, kuid sellest täpsemat mõõduriista on raske leida - parematel mudelitel saab ratta ümbermõõdu sisestada millimeetrise täpsusega. Rattaarvuteid on kasutatud isegi teadustöödel GPSi mõõtetäpsuse hindamiseks.

Reisiarvuti

Kui autol on olemas käsitsi nullitav reisiarvuti, saab sellegi abil spidomeetri "pettust" paljastada. Esmalt peab muidugi veenduma, et läbisõidunäidiku viga ikka piisavalt väike oleks. Ühtlast kiirust hoides (tempomaat on jällegi abiks) tuleb reisiarvuti keskmise kiiruse näit ära nullida ja siis mõnda aega valitud tempot hoida. Spidomeetri ja reisiarvuti näitu võrreldes saategi siis teada, kui palju esimene neist valetab.

GPS

Kõige täpsemalt ja paindlikumalt saab auto kiirust hinnata GPS-seadmete abil. Nimelt näitavad need kõik (välja arvatud autode statsionaar­sed navid) ka liikumiskiirust. Mõõtmiseks tuleks valida võimalikult sirge ja tasane teelõik ja lagedam koht.

Kõrged linnamajad või teed ­ääristavad puud võivad ­satelliidisignaalide vastuvõttu häirida ja GPS võib kuvada väga "huvitavaid" kiirusi.

Paanikaks põhjust pole

Muidugi pole meie naviga tehtud mõõtmised absoluutselt täpsed. Kuid kui võrrelda spidomeetri lubatud veaga, on need hoopis teisest klassist.

Seda enam, et Citroëni ja Toyotaga kolmel eri viisil (navi, radar, kilomeetri aeg) saadud tulemused kokku langesid. Mercedese ja Škoda (neil oli olemas tempomaat ja ühtlane kiirus seega paremini tagatud) puhul kontrollisime navi näidatud kiirusi arvutiga ühendatud GPS-hiire mõõtelogi (täpsus 0,02 km/h) põhjal.

Tulemus - mõlemal autol esines üks kord kõrvalekalle 1 km/h võrra. Seega võib piisavalt usaldusväärseks mõõteriistaks pidada nii navi, radarit kui ka kilomeetripostide ja stopperi kombinatsiooni. Mida aga mõõtetulemustest järeldada? Vaadates spidomeetri viga maanteekiirusel ja arvestades kiiruskaamerate "laiendmääramatust" ±3 km/h, pole paanikaks põhjust.

Kui auto on korras ja spidomeeter näitab lubatud kiirust, võib kaamerast gaasi maha võtmata mööduda.

Ekspress kontrollis GPSiga viit autot

Spidomeetri näit 
GPSi näit (km/h)
(km/h) Prius C2 GLK Octavia Lanos
30 26 27 27 27 28
40 36 37 37 36 37
50 46 47 46 46 46
60 55 57 56 55 56
70 65 67 66 65 66
80 74 77 76 75 76
90 84 87 86 84 85
100 93 97 96 94 94
110 103 107 106 104 104

Daewoo Lanos pärineb 1990. aastate keskpaigast ja temal mõõdetakse kiirust klassikalise trossiga spidomeetri abil. Spidomeetri skaalal on jaotised 10 km/h vahega.

Citroën C2 ja Toyota Prius on digitaalse spidomeetriga, juhile näidatakse kiirust numbritega.

Škoda Octavia ja Mercedes-Benz GLK on samuti digitaalse spidomeetriga, ent neil ilutseb armatuurlauas osutiga kiirusenäidik (näidu võib numbriliselt ka reisiarvuti ekraanile kuvada). Mõlemal juhul on skaala jaotatud 5 km/h kaupa.

Nagu juuresolevast tabelist näha, sisaldasid kõigi katseautode spidomeetrinäidud tõepoolest Tambovi konstanti*. Mercedesel ja Citroënil ei sõltunud spidomeetri viga (peaaegu) üldse kiirusest, ülejäänud kolmel autol suurenes viga kiiruse suurenedes.

Seejuures olid nii Toyota kui Citroëni läbisõidunäidik väga täpsed (teistel autodel jäi see ajapuudusel mõõtmata). 20­kilomeetrisel lõigul eksisid nad mõlemad vaid 100 meetri võrra, mõõteviga jäi alla ühe protsendi (euronormid kohustavad tegeliku kiiruse jaoks kasutama mõõteriistu täpsusega ±1,0%). Nii võime teha järelduse, et auto pardasüsteemid teavad tegelikku liikumiskiirust küll, aga ei näita seda juhile.

*Tambovi konstant – kõrgkoolide füüsika ja teiste kursuste praktikumides kasutatav universaalne suurus, mis tuleb mõõtetulemusega liita, lahutada, korrutada või jagada, et saada vajalik tulemus.