Et valitsus ikka sünniks, on Jüri Ratas, Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski kokku leppinud mõned teemad, mida torkida ei maksa, sest siis minnakse kohe tülli. Näiteks sotsidel on selleks kooseluseadus, IRLil kodakondsus ja keelepoliitika, Keskerakonnal koostöölepe Ühtse Venemaaga. Üks Keskerakonna juhatuse liige kinnitab Ekspressile, et tema hinnangul oleks võinud partei sellest leppest ka ise loobuda ja midagi hullu poleks juhtunud. Aga kuna Ratas võttis selle leppe osas positsiooni sisse, siis tagantjärele ja välise surve tõttu partei mingil juhul ümber otsustama ei hakka.

Kõige lihtsamalt läks välis- ja julgeolekupoliitika kokkuleppimine. Muutusi ei toimu, Eesti on endiselt läänesuunitlusega, Euroopa Liidu ja NATO liige. Kaitsekulusid kärpima ei hakata, need pigem suurenevad. Eelmisel nädalal kulutasid kolme erakonna juhtliikmed palju aega välisdiplomaatide ja välisajakirjanike veenmiseks, et tegu pole „Kremli-meelse“ pöördega. Tsahkna ja Kadri Simson käisid kolmapäeval (eraldi, mitte koos) USA saatkonnas uue koalitsiooni positsioone selgitamas*. Neljapäeval kutsus Keskerakond Toompeale suure osa diplomaatilisest korpusest ning Ratas, Simson ja Enn Eesmaa rääkisid neile, mis see uus koalitsioon on.

Reformierakond on avanud turmtule eelkõige just IRLi pihta. Leping Ühtse Venemaaga, astmeline tulumaks, tasakaalus ­riigieelarve, koostöö Keskerakonnaga – kõike seda tuletatakse IRLile meelde. Mis on ka loogiline – kui praegu teeks Keskerakonnaga koalitsiooni Reform, tulistaks IRL samu argumente nende suunas. Reformierakonna kriitika pole aga IRLi nõrgestanud, pigem hoopis selle ühtsust suurendanud.

Seletamist on ka Keskerakonnal. Kui kesikud omal ajal opositsiooni läksid, käitusid nad esimesed aasta-paar üsna mõistlikult. Tehti ettepanekuid ja esitati eelnõusid – loodeti varsti valitsusse tagasi jõuda. Aastad möödusid, pääs valitsusse muutus üha ähmasemaks ja kadus ka motivatsioon mõistlikke ettepanekuid teha. Hakati välja pakkuma üle võlli asju, mille kohta isegi teati, et neid teostada pole võimalik. Nüüd peab partei juhtkond vahepeal ilmvõimatute lubadustega ära harjunud lihtliikmetele selgitama, miks ikkagi kõike seda päriselt teha ei saa.

Läbirääkimiste kõige keerulisem teema on maksupoliitika. Teisipäevase seisuga olid laual veel kõik variandid: astmeline tulumaks, tulumaksu tõstmine, aktsiisid, magusa­maks, automaks, rasvamaksud ja kõik muu, mille peale fantaasia tuleb. Detailid, numbrid ja ajakava on lahtised, aga kokku on lepitud, et madalapalgaliste maksukoormus peab vähenema. Samuti paistab, et lahjema alkoholi aktsiis tõuseb. See koos alkoholipoliitika üldise karmistamisega on sotsidele oluline teema ja sinnapoole sündiv koalitsioon ka liigub.

Võrdlemisi valutult sündis kokkulepe haldusreformi jätkamise osas, kuigi Keskerakond opositsioonis seda pidevalt kritiseeris. Kolmekesi laua ääres olles said kõik kohe aru, et kui nüüd haldusreformiga uuesti nullist alustada, võib selle kohe korstnasse kirjutada. ­Haldusreformi põhipunktid jäävad kehtima, täiendatakse-muudetakse rahastamist ja kohalike omavalitsuste ülesandeid. Samamoodi kiiresti sündisid kokkulepped, et edaspidi on riik valmis laenu võtma ja valitsus on valmis riigiettevõtteid erastama. Detaile veel pole, aga üldpõhimõtted lähevad koalitsioonilepingusse sisse.

Kõige viimasena, eeldatavasti alles reedel, asutakse ministrikohtade jagamise kallale. Selle peavad Ratas, Tsahkna ja Ossinovski omavahel kokku leppima. Praegu on selge niipalju, et Jüri Ratas saab peaministriks ning ministrikohtade jaotust alustatakse nullist. Ehkki põgusalt puudutati ka võimalust, et Keskerakond võtab lihtsalt üle varem Reformierakonnale kuulunud ministrikohad, heideti see praktiliselt kohe kõrvale ja otsustati alustada valgelt lehelt.

* 16.11.2016 Autori täpsustus: Ameerika Ühendriikide suursaatkond võttis pärast artikli ilmumist autoriga ühendust ja täpsustas, et Ameerika Ühendriikide suursaadik kohtus Margus Tsahkna ja Kadri Simsoniga eelmisel nädalal Toompeal, mitte USA saatkonnas. Tegemist oli juhusliku kohtumisega.