Kuidas terve pere pankrotti läks

Esimest korda tänapäeva Eesti ajaloos tunnistas kohus üksteise järel maksejõuetuks firma, tolle uhke elustiiliga silma paistnud peremehe ja lõpuks ka tema abikaasa.

Firmast Askas Ehitus jäi järele neljakorruselise maja kõrgune dokumendivirn ning üle 38 miljoni krooni võlgu.

Firmaomanik Aleksei Sereda (31) teatas paar nädalat tagasi võlausaldajate koosolekul, et on töötu ja kuna massimeedia teeb talle antireklaami, siis ei võta keegi teda enam tööle.

Töötuna võttis end arvele ka tema abikaasa Natalja Sereda (31). Naisele kuulub viis pangakontot, kuid üks neist oli pankroti väljakuulutamise ajal miinuses, kaks nullis ja ülejäänutel seisis vaid 3253 krooni.

See lugu võiks olla musternäide Eesti kinnisvaramulli lõhkemise tagajärgedest. Äritragöödia, kus turu kokkuvarisemise pärast peab piltlikult öeldes kuuse alla kolima terve pere: tõusu ajal kiiresti rikastunud isa, hoolitsev ja tagasihoidliku olekuga ema, algkoolis käiv poeg ning lasteaiaealine tütar.

Kuid elu ei ole mustvalge ja ka siin pole tegemist lihtsa hea elu unistuse ohvriks langenud mehega, vaid nutika tegelasega, kes oskas mängleva kergusega “ära rääkida” suurpangad, tuntud ettevõtted ja kümned kinnisvaraostjad.

Hea elu

Veel mõni kuu tagasi elas Aleksei Sereda nagu sangar moodsast muinasjutust.

Ta sõitis mööda linna ringi kalli maasturiga BMW X5. Tema naine Natalja tarvitas Bemari mudelit 525. Pere kolmandat autot Volkswagen Golf kasutas Aleksei ämm.

Nad elasid Viimsi vallas kahekorruselises kaheksa toaga häärberis, mida müüakse praegu märksõnadega “valgusküllane”, “avar” ja “eriti sobiv kahele perele”.

Hoone juurde käib puhkemaja saunaga, puldiga avanev garaaž kahele autole, varjualune veel kolmele masinale ning “suurepärase kaasaegse disaini, valgustatud teede ja tiigikesega aed”. Mererand asub vaid 300 meeri kaugusel.

Kinnistule seatud hüpoteekide koguväärtus on ligi 12 miljonit krooni.

Pere igakuised sissetulekud ületasid 50 000 krooni.

Edukate inimestena rahastasid Seredad lohesurfamist - spordiala, mille harrastajad kihutavad mööda laineid langevarju meenutava purje abil. Veel tänavu augusti lõpus tänas Tallinna Surfiklubi Askas Ehitust ning isiklikult Aleksei ning Natalja Seredat võidusõidu Pirita Kite Race 2008 toetamise eest.

Maksuamet pigistab

Keskharidusega Aleksei Sereda on pärit Õismäelt. Tema ema oli 90. aastatel juhatuse liige firmas, mis valmistas metallkonstruktsioone ning kasutas Murru vangide tööjõudu.

Natalja Sereda vanemad olid seotud laevandusettevõttega, mis järjepidevalt ei esitanud aastaaruandeid ning läks sügisel 2003 sundlõpetamisele.

Kinnistusraamat näitab, et Seredad sooritasid esimese kinnisvaratehingu detsembris 2003, kui ostsid tüki elamumaad Viimsis. Üheksa kuud hiljem müüsid nad sama krundi edasi.

Selliseid tehinguid tegi Aleksei oma nimel ja vahetevahel koos abikaasaga veel mitu tükki.

Kuid lõpuks maksis äri valusalt kätte, sest asja võttis luubi alla maksuamet. Aleksei Sereda kirjeldab revisjoni absurditeatrina. Ta ostis maatüki, ehitas maja peale ja müüs edasi, aga maksuametnikke ei huvitanud ehitamise kulud (pole imestada: ta ei hoidnud ju kõiki materjalitšekke alles), vaid nad olla tõlgendanud ostu- ja müügihinna vahe tuluks ja nõudsid tagantjärele tulumaksu. Ehitustegevuse võrdsustasid maksuametnikud ettevõtlusega, mis andis võimaluse küsida ka sotsiaalmaksu.

Tänavu sügiseks võlgnes Sereda tasumata maksude ja intresside kujul ri igile juba 2,5 miljonit krooni.

Imepärane tõus ärimehena

“Energiline mees. Tal on julgust äri ajada,” iseloomustab Aleksei Seredat tema pankrotihaldur Urmas Tross.

Kevadtalveks 2005 oli Sereda äritegevus kasvanud nii suureks, et ta lõi oma firma Askas Ehitus. Ettevõte lubas “pakkuda üldise küllalt keskpärase ehitustaseme taustal kvaliteetset ehitust turuhinnaga”. Juhatusse võttis Aleksei ka oma naise Natalja ja ämma Tamara Nesterova (59).

See oli buumi aeg. Ekspressi suuromanik Hans H. Luik kirjutas tol ajal, et “praegu ehitab ja arendab igaüks, kes viitsib. Peab ikka väga lohakas olema, et orki lennata.

[–] Korterid viimseni müüdud enne maja valmimist. Raha on kivist ja valge.”

Askas Ehituse esimene projekt oli kahe ridaelamu ehitamine Viimsi poolsaarele. Need läksid lennult kaubaks.

Esimese kümne tegevuskuuga teenis firma miljon krooni kasumit ning planeeris laienemist eritellimusega köögimööbli tootmisesse. Kodude sisustamise äri oli tollal peagu sama menukas kui kinnisvara arendamine.

Haare kasvab

Tunamullu võttis Sereda ette kuraditosina eramaja ehitamise Rae valda Patikale ja kahe ridaelamu rajamise sinna lähedale Karla külla.

Taas korjas ta rahvalt ettemakse ja võttis pankadelt laene. Lõviosa tema kundedest olid vene keelt kõnelevad inimesed, kes suutsid eramu eest maksta kaks-kolm miljonit.

Askas Ehitus korraldas meeldejääva reklaamikampaania Russkoje Radios, kus igal hommikul loositi 1000 krooni ühele õnnelikule kuulajale, kes oli saatnud stuudiosse oma maksmata arved.

Äri laienes. Tippajal töötas firmas koguni sadakond inimest ja ettevõte pälvis ISO sertifikaadi.

Askas Ehituses töötanud Andrei Nesterov, Natalja vend, ütleb, et kahjuks juhtus see kõik vaid mõned päevad enne tegevuse sisulist lõppu.

Probleemid tekkisid mullu suvel, kui kinnisvaraturul asendus pikk tõus vaikse langusega.

Sügisel langetas Sereda Karla küla ridaelamubokside hinda 1,3 miljonile kroonile ja sattus esimest korda ­eestikeelsesse meediasse. Tema lause “müün odavamalt seetõttu, et see on muutunud ballastiks, segab teisi, huvitavamaid projekte” oli Äripäeva nädala ärilause.

Igatahes sai firma “hulludeks päevadeks” hüütud aktsiooni abiga peaaegu kõigist boksidest lahti, kuid ehitamine seisis.

“Ükskord järsku hakati katust ja kommunikatsioone tegema. Vaatasin, et hakkabki looma,” räägib Silver Kaljula, kes tegi tänavu kevadel boksi eest 270 000 kroonise ettemakse. Praegu usub ta, et kogu see askeldamine oli vaid etendus pangale, et uusi laene juurde saada. Sest veidi hiljem peatusid tööd taas. Üks ­ridamaja on praeguseks katuse all, aga teisel on valmis ehitatud vaid esimene korrus, teine korrus on pooleli.

1. augustil said Kaljula ja tema elukaaslane e-kirja, et ehitustööd hilinevad kahe kuu võrra. Mees tõttas Askas Ehituse kontorisse, mis paistis olevat tühjavõitu, aga ta lootis, et ehk on see seletatav puhkuste ajaga. Paar nädalat hiljem paistis läbi klaasukse, et kontor on tühi.

Firma elas üle jõu

Septembri lõpus kuulutas Harju Maakohus välja Askas Ehituse pankroti. Palve maksejõuetuks tunnistamise kohta viis kohtusse firmajuht ise.

Oktoobris läks Aleksei Sereda pankrotti eraisikuna.

Novembris jõudis järg tema naise Natalja Sereda kätte.

Kõigi nende protsesside puhul kordub üks ja sama käekiri: üle jõu elamine ning tegeliku olukorra pikaajaline varjamine.

Askas Ehituse pankrotihaldur Katrin Prükk kirjutab oma esimeses aruandes kohtule, et võlgniku kulud ületasid oluliselt tulusid. Ta märgib: “Võlgniku enda seletusel tekkisid tal raskused kinnisvara müügiga 2007. aasta suvel-sügisel, kui kinnisvaraturul algas hindade langus. Firma oli sunnitud müüma 13 eramaja Patika külas ca 30 protsenti odavamalt planeeritust.”

Askas Ehituse mullune kahjum oli 12,5 miljonit krooni. Tänavu kaheksa kuuga lisandus veel 5,2 miljonit krooni kahjumit.

Pankrotihaldur teatab: “Esialgse hinnangu kohaselt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuritegu ega rasked juhtimisvead. Ilmselgelt on võlgnik viivitanud pankrotiavalduse esitamisega.”

Pere elas samuti üle jõu

Samalaadse seletuse leiame Aleksei Sereda pankrotihalduri Urmas Trossi ettekandest: “Võlgnik on maksejõuetu, mis on saanud alguse eeldatavalt juba 2006. aasta lõpus, 2007. aasta alguses. Põhjuseks on võlgniku poolt tema ebaõnnestunud äritegevuse tagamine eraisikuna 2008. aasta alguses ning endale kohustuste võtmine laenude ja liisingutega, mis ületasid võlgniku finantsvõimalusi.”

Kinnisvaraärist ja ehitamisest ei tulnud enam värsket raha peale, aga Sereda üritas elada endistviisi. Lõpuks ei suutnud ärimees tasuda isegi kodulaenu intresse ega autoliisingu makseid.

Tema võlausaldajate seas on nii suuremad pangad kui hulk ehitusettevõtteid, kellele mees jagas lahkelt käenduskirju.

“Kui elatusstandard on aetud nii kõrgele, siis püüab inimene seda säilitada. Ta ei piira tarbimist, vaid püüab pigem laenata juurde,” selgitab kogenud haldur Tross võlgnike tavapärast käitumist.

Kergekäeliselt jagatud lubadused viisid pankrotistunute sekka ka pereema. “Natalja Sereda täitis Askas Ehituse OÜ juhatuse liikme kohustusi, suhtles klientidega, planeeris tööd kontoris.

Käenduslepingud on sõlmitud siis, kui Natalja Seredal oli veel töötasu,” seisab kohtuotsuses.

Naise keskmine sissetulek oli mullu 25 500 krooni kuus.

“Tegemist on lihtsameelsuse tagajärjega,” ütleb tema pankrotihaldur Sirje Tael. Ta iseloomustab Nataljat kena olekuga ja tagasihoidliku naisena.

Mis puudutab aga tema “tööd” projektijuhina, siis ehituse- ja tehnikaalastele küsimustele ei osanud Natalja Sereda seletusi anda. Õigupoolest polnud tal isegi head ettekujutust, kui suur on tema enda kuueelarve.

Ohver: ta lubas palju ja kasseeris raha, aga tegi vähe

“Aleksei Sereda oskab hästi veenda. Võiks öelda, et ta on isegi karismaatiline. Kui räägib oma plaanidest, siis usud ­neisse ja tahad abistada,” hindab ettevõtjat tema kõige tigedam kunde Svetlana ­Lebedeva. “Kui ta on aga vajaliku kätte saanud, muutub täielikult ja siis ei huvita sa teda enam üldse.”

Lebedeva ostis mullu suvel 3,35 miljoni krooni eest alles ehitatava maja Patikal. Naine ei saa aga sisse kolida, sest hoone osutunud vundamendist katuseni praagiks. Maja kaotavat üle poole soojusest ja küttearved ulatuvad 8000 kroonini kuus.

Eksperdid olla öelnud, et maja kordategemine nõuab veel poolteist miljonit. Lisaks kuluvat 400 000 krooni aia, drenaaži ja muu säärase rajamiseks, mille Askas Ehitus jättis tegemata. (Samade hädade üle on kurtnud veel mitmed naabrid.)

Firma andis küll majale kümne aasta pikkuse garantii, kuid seda ei s aa rakendada, sest ettevõte on pankrotis. (Sellise üleriikliku ohu eest kinnisvarasektoris hoiatas juba ammu Keskerakonna juht Edgar Savisaar.)

Lebedeva ütleb, et see pole veel kõik. Ta broneeris oma Inglismaal elava venna tarbeks ridaelamuboksi Karla külas ja maksis 630 000 krooni. Kui ta aga nägi, et ehitamine seisab, nõudis naine broneeringu tühistamist ja raha tagasi.

Lebedeva sõnul lubas Sereda maksta talle 20 000 krooni nädalas. Lubaduseks see jäigi, kuigi mingi osa rahast pidi mehel olemas olema, sest ta oli sellesama boksi vargsi müünud juba mainitud Silverile. See tähendab, et mingil ajal pretendeerisid ühele korterile kaks omanikku.

Lebedeva meelest oli see pettus. Aga politseid see jutt ei huvitanud.

Kui kardad, mine vanglasse varjule!

Pankrotiotsuste kohaselt on Seredad sisuliselt paljad nagu püksinööbid.

Kuigi mees nimetab autosid enda omadeks, on need tegelikult liisitud. Maastur X5 olla aga hoopis ära varastatud.

Perele kuulub villa Viimsis, kuid kinnistule on seatud enam kui seitsme miljoni krooni ulatuses hüpoteeke SEB Panga kasuks ja veel viie miljoni eest Swedbanki heaks.

Võlgade tõttu on maja elektri ja kütteta. Kui pankrotihaldur Tross soovitas Seredal hakata kaminaid kütma, küsis võlgnik vastu: “Aga kust ma puid saan?”

Enne võlausaldajate koosolekut teatas Sereda, et bandiidid ähvardavad teda ja kas saaks teha kuidagi nii, et ei peaks võlausaldajate ette ilmuma. Rahuliku olekuga Tross ütles seepeale, et kui ta tõesti kardab, siis pöördugu politseisse ja mingu vanglasse varjule...

Kas vara on ära peidetud?

On üks kahtlane tehing, mille tagasipööramise võimalusest räägivad nii mehe pankrotihaldur Urmas Tross kui ka naise haldur Sirje Tael. Tänavu augustis ehk vahetult enne pankrotiavalduse esitamist müüsid Seredad maha neile kuulunud elumaja Loksal. Hind (väidetavalt 1,2 miljonit krooni) oli turuhinnast ligi kaks korda madalam.

Kuigi paberite järgi on maja uus omanik Alevtina Vald, teab detektiivitööd teinud Svetlana Lebedeva, et tegelikult elab seal Aleksei ämm Tamara Nesterova. Sinna olevat viidud ka osa Viimsi villa kallist mööblist.

Lebedeva sõnul pole Sereda sugugi kergeusklik kinnisvarakrahhi ohver. Ta üürivat luksuslikku korterit Pirita Selveri juures ja sõidab ringi BMWga. Suvel puhanud pere mitu nädalat Türgis viietärnihotellis. (Ärimees ise nimetab seda jamaks.)

Viimati kohtas Lebedeva Seredat kolm nädalat tagasi Tallinna Linnahallis, kus tema poeg käib jäähokitrennis. “Ta oli mind nähes üllatunud,” räägib naine. “Ta ütles, et ei hoia oma pere arvelt kokku. See trenn maksab aga 800 krooni kuus. Tuletasin meelde, et seda 800 krooni kuus läheks vaja ka minu tarbeks.”

Naisel on kaelas mitmemiljoniline majalaen ja ta peab koduks ostetud majja kolimise asemel korterit üürima.

Lebedeva meelest vajab kindlasti uurimist, kuhu kõik laenud ja ettemaksud kadusid. Kas oli tegemist lolli ülekulutamisega või peitis mees osa rahast ära.

Pankrotis inimene muutub ­teistsuguseks

Aleksei Sereda kohta räägitakse, et ta vahetab tihti telefone. Aga üks töötav number on täiesti avalikult kättesaadav Eks­press Hotline kaudu.

Esimesena reaktsioonina keeldub mees Ekspressiga kokku saamast.

Teda huvitab aga, kust hankis ajakirjanik telefoninumbri, kes tellis loo, miks juhtunu Ekspressi huvitab ja kas me tahame talle halba teha.

Ettevõ tjat ei rahulda seletus, et tegemist on näitega Eesti elust aastal 2008.

“Mis elu see on? Firmal ei ole enam raha, me ei saa palku maksta. Inimestel on laenud ja liisingud maksmata! – Mida te oleksite minu asemel teinud? Kas teie saate selle loo kirjutamisest kaifi?” küsib ta ja räägib, et venekeelne meedia on tema elu nässu keeramas.

Lastele näidatakse koolis ja lasteaias juba näpuga.

Urmas Trossi sõnul on see loomulik reaktsioon: “Sellises olukorras ei ole normaalset käitumist oodata. Maksejõuetus muudab inimese teistsuguseks. Sul ei ole enam sissetulekut, sa oled kaotanud vara. Ainult väga tugev inimene suudab jääda rahulikuks.”

“See pole hüpoteek, vaid käendus!”

Hiljem Sereda taltub ja helistab tagasi. Kohtumisele võtab ta kaasa naisevend Andrei Nesterovi ja ühe Askases töötanud naisterahva. Pildistamisest ta keeldub.

Ettevõtja vehib rääkides kätega ja omab tõesti väga head sisendusvõimet. Ta on mees, kes oskab minutitega usaldust võita.

Seredat häirib hirmsat moodi Svetlana Lebedeva jutt. “Ta on ju spekulant!” kuulutab mees.

Lebedeva olla teinud Askas Ehitusega aastate jooksul koguni kuus broneerimis- ja ostutehingut. Esimestest edasimüükidest buumi ajal teenis ta head kasumit.

“Aga meie ei olnud spekulandid,” räägib Sereda. “Muidugi me tegime vigu, aga ainult see, kes ei tee mitte midagi, ei eksi kunagi.”

Täiesti hämmastaval kombel näib, et kinnisvaraärimees Sereda ei mõista, mis asi on hüpoteek. Ta ei taha uskuda, et tema Viimsi villale on seatud seitse hüpoteeki.

Kinnistusraamatu väljavõttega tutvudes hüüatab ta viimaste kirjete kohta: “Aga need on ju käendused!”

Ta seletab, et ei saanud ­hüpoteekide eest mingit laenu. “Swedbank hakkas meid talvel pigistama, tõstis intresse ja nõudis lisa­tagatisi. Muidu lubas laenud ­tagasi ­nõuda. Ma ütlesin, et meil on ju ­isegi ­raske ja kui te nii käitute, siis uputate meid täitsa ära. Aga ma kirjutasin ­kõikidele paberite­le alla. Ka teised firmad nõudsid raha või käendusi. Kui olin neile alla kirjutanud, ütlesin naisele, et nüüd saame minna ainult edasi ja edasi, sest muud võimalust enam ei ole.”

Ta pani firmas naised hommikust õhtuni kliente läbi helistama ja kundesid otsima. Sai isegi kevadel 32 miljoni ­krooni suuruse ehitustellimuse Tallinnas Türi tänaval, kuid praegu on see firma Trestl käes, sest Askas Ehitus ja Seredad läksid pankrotti.

Mis saab edasi?

Esialgu püüavad pankrotihaldurid juhtunust ning varade ja kohustuste seisust sotti saada. Tööd on kõvasti – ainuüksi Askas Ehituses seisab dokumendikaustu 13 jooksva meetri jagu.

Võlausaldajatega kompromissi saavutamiseks peaksid Seredad hankima vähemalt paar-kolm miljonit juurde. See aga õnnestuks ainult siis, kui neil peaks olema raha kuhugi ära peidetud.

“Mul ei ole mingit raha,” kinnitab Aleksei Sereda nagu õige mees kunagi. Ta räägib, kuidas üks pettunud kunde talle lömmi löödud ninadega kantpead kaela saatis. “Ma ütlesin neile, et võime kohe notari juurde minna ja teha lepingu, et kui leiate kuskilt riigist mulle kuuluva vara, siis võite selle endale võtta. Me läksime lahku päris sõbralikult.”

Pigem on oodata, et kõik vara müügist saadavad miljonid lähevad hüpoteekide kaudu panka dele ja eraisikutena saavad Seredad esitada alles viie aasta pärast kohtule palve nad kohustustest vabastada.

“Mul on kahju, aga ma ei tunne mingit häbi,” ütleb Sereda vastuseks Ekspressi vastavasisulisele küsimusele. “Häbi tunneksin siis, kui ma oleksin petis. Või siis, kui firma oleks pankrotis, aga mina elaksin uhkelt oma kodus, mul oleksid kallid autod ja nii edasi.”

Päris puhas see lugu siiski ei ole. Pankrotihaldurid teavad, et Sereda käib Moskva vahet ja seal pööritavat ta hoopis suuremaid summasid kui Eestis. Omaette näitaja on seegi, et kümnete miljonite kroonide suurused pankrotipesad tekitanud pere soovis jätkata kahe auto liisimist.

Selline on Eesti elu sügisel 2008.

Pankrotihaldur Urmas Tross: mida on sellest kurvast loost õppida

• 2–3 aastaga ei ole võimalik jõukaks saada, kui just pole tegemist loteriivõidu või mõne muu erakorralise sündmusega.
• Rikastuda ei saa laenude ja muude kohustuste arvelt, vaid pikaajalise säästmise ja investeerimisega.
• Säästmine nõuab tahtejõudu ja investeerimine teadmisi. Samuti kannatust liikuda eesmärgi poole.
• Lõbu- ja luksusesemete soetamiseks tasub kasutada vaid investeeringutelt teenitud raha.
• Inimene peab julgema olla tema ise ja teha otsuseid oma teadmiste baasil, vajaduse korral aga tuleb küsida nõu erialainimestelt.
• Sõltumata elukutsest on kasulik käia majandusalastel kursustel.
• Kõik maksejõuetuse läbi teinud isikud ja firmajuhid peaksid läbima majandusalase kursuse ja tegema lõputöö teemal “Majandusteooria ja minu juhtum”.

Perekond Sereda pankrotipesad
pankrotipesa	vara*	kohustused*	pankrotihaldur
Askas Ehitus	18,1 mln kr	38,4 mln kr	Katrin Prükk
Aleksei Sereda	ca 3,7 mln kr**	16,7 mln kr***	Urmas Tross
Natalja Sereda	ca 3,7 mln kr**	11,6 mln kr***	Sirje Tael

*esialgsed hinnangud

**tegemist on poolega pere ühisvarast

*** osaliselt on tegemist Askase Ehituse heaks antud lisatagatistega

allikad: pankrotiotsused