Jonni kutsub peamiselt esile väsimus, ebamugavustunne, lapse vähene kõne (ta tahab midagi saada, selgitada, kuid ei oska seda sõnastada, ja vanem mõistab last seetõttu valesti) ning vanema vastandumine lapse soovidele (piirid). Nimetan alljärgnevalt mõned lapse vajadused. Neid teades ja järgides on vanemal kergem jonni ennetada või ka mõista.

Harjumuspärane päevakava

Piisav uni. 1-6aastase lapse ööpäevane une vajadus on 14-12 tundi, millest ööund vajab ta 12-10 tundi ning päevaund umbes 2-3 tundi. Päevauni võimaldab lapsel ennelõunastest emotsioonidest mällu talletada vaid tähtsad ja nii tekitada juurde ruumi uute tunnete kogemiseks.

Eakohane toitumine. Maiustused, kihisevad joogid, krõpsud, värvained ja rafineeritud jahust tooted mõjutavad lapse närvisüsteemi nii, et erutusprotsess saavutab tugeva ülekaalu pidurdusprotsessiga võrreldes. Laps hakkab tegutsema esmase mõtte ajendil, mille tõttu juhtub mitmeid arusaamatusi ja õnnetusi.

Mängimine ja õues viibimine. Eelkooli­ealine laps areneb ja arendab ennast liikudes ja tegutsedes. Terve laps võiks õues käia iga ilmaga. Tema vaatenurgast ei ole olemas halba ilma, on hoopis valed riided. Vihmaga õues olemisel on lapse jaoks omad võlud. Vee, pori ja liivaga mängimine aitab kujundada sisemist puhtuse hoidmise vajadust. Et see tekiks, peab laps saama end lugematul arvul määrida ja seejärel jälle puhtaks pesta.

Esmase hooldaja kohalolek

Kõndima hakkamine võimaldab lapsel oma tegutsemisvälja märgatavalt suurendada. See on üheaegselt nii põnev kui ka hirmutav. Ta vajab täiskasvanu juuresolekut, et saada luba uuteks avastusteks ja kaitset ohtlikesse olukordadesse sattudes. Arengu seisukohalt tuleb lapsel endal avastada, tegutseda ja katsetada. Tegelikud tegevuspiirid peab aga kehtestama täiskasvanu, lähtudes nii ohutusest kui ka iseenda ja lapse vajadustest.

Mina-arengu faas esitab suure väljakutse nii lapsele enesele kui ka tema lähedastele. Senised harjumuspärased tegemised ja reeglid seab pisike väsimatult kahtluse alla.

Mõned nipid, mis aitavad täiskasvanu seatud eesmärgile lähemale jõuda

Parim last motiveeriv vahend on kiitmine. Pange tähele väikeseid asju, mis teile lapse tegutsemise juures meeldivad ning andke talle sellest teada. Kui laps eksib, öelge, mis täpselt tema käitumise juures ei meeldinud, kuid samas kinnitage, et hoolimata sellest on ta ikka teile väga kallis.

Laps otsib enda kohta elus ja teeb seda täiskasvanule vastandudes. Keelates seda, millest laps keeldub (kaisukaru, söök, magamaminek), on ta sunnitud vastupidiselt käituma ehk siis just nii, nagu täiskasvanu tahaks.

Täiskasvanu: „Ära seda karu küll kaissu võta, tahan selle hoopis endale kaissu võtta." Laps: „Ei, mina võtan ta kaissu."

„Ei" ütlemine koos vanema põhjendusega. Laps teab ja tunneb, kuid ei oska esialgu järeldusi teha. Järeldusi õpib ta tegema, kuuldes korduvalt arusaadavat ja loogilist põhjendust, miks asjad on just nii. Teadke, et juba praegu kujunevad lapses koostööoskused. Seepärast jätke talle võimalus valida kahe aktsepteeri tava asja vahel.

Näiteks, probleemi korral riietumise juures uurige, kas ta paneks selga pigem punase või kollase pluusi. Kõige parema meelega vastaks laps „ei taha", aga kuna nii esitatud küsimus sellist vastusevarianti ei võimalda, ei jää tal muud üle, kui teha enda valik.

Piiride seadmine ongi vanemate jaoks lapse kasvatamise juures üks suurim väljakutse, sest sellega kaasneb pahameel. Lapsed vajavad piire väga, sest nad otsivad oma kohta suures maailmas. Piirid annavad turvatunde ja teadmise, et temast hoolitakse. Kui piirid on paigas, väheneb ka vastuhakk - jonn.

Tegelikult polegi jonn nii paha. Seda näitab seegi, et annus jonni on isegi tänapäeval hinnatud iseloomujoontes: visaduses, püsivuses, enesekindluses ja tahtejõus. Kas anda jonnile negatiivne tähendus (jonn kui tujukus, pahurus, kius, isekus jne), sõltub ju hindajast. Tegelikult ei kao jonn kusagile ka täiskasvanuna, ainult oma eesmärgi saavutamiseks ei trambi suur inimene enamasti jalgu ega karju - kuigi ausalt öeldes tuleb ette sedagi.

Ave Orgulas on lastepsühholoog, MTÜ Bullerbi Tallinna Perekeskusest