Kuidas Venemaa „pehme jõud“ Prantsusmaad vallutab

Palju räägitakse sellest, kuidas Venemaa USAs valimisi mõjutab või Eestis luurab. Samal ajal käib Lääne-Euroopa maades laialdane infosõda märksa rahumeelsemate vahenditega.

Aasta 2008 augustis näitas Venemaa Gruusias küll oma sõjalist võimekust, kuid rahvusvahelises meedias jäi pigem kaotaja rolli. Sestsaati tõusis pehme jõu ja avaliku diplomaatia tõhusam rakendamine Kremli üheks prioriteediks. Infosõda Baltikumis on seejuures kõrvalise tähtsusega. Kui Venemaa tahab lõhestada ELi ja NATO ühtsust, ei tehta seda mitte Tallinnas ega Riias, vaid Londonis, Berliinis ja Pariisis.

Prantsusmaal on venelased katsetanud eri strateegiaid. Näiteks 2012. aastal loodi Vene ­saatkonna ning paremäärmusliku ­erakonna Front National liikme Gilles ­Arnaud’ koostöös veebitelevisioon ProRussia TV. ITAR-TASS toetas projekti esimesel aastal 115 000 euroga, teisel 300 000 euroga ja kanal sai toimetada väljaspool Prantsusmaa jurisdiktsiooni, sest serverid asusid Venemaal. Mõju jäi siiski piiratuks ning kaks aastat hiljem tegevus lõpetati.

Kremlile sai selgeks, et avaliku arvamuse mõjutamiseks tuleb mängida suurelt. Nii keskendutigi kahele brändile – veebipõhine Sputnik ning Russia Today.