29.11.2007, 00:00
Kuidas...RAHA ehk Kuidas saada miljardäriks
... saada miljardäriks
Mul on kaks retsepti. Esimest kasutas enamik üle maailma miljardärideks saanutest, kuid see on sensibiilne ja aeganõudev; teine aga seevastu äkiline, väga lihtne ja töötab sajaprotsendilise kindlusega, kuid on väikese konksuga.
Mõlemad õpetused on täiesti kuritegevusevabad.
Esimene on vana võlujook, mille valmistamisõpetuse leidsin 67 aastat tagasi Tartus välja antud rikastumisjuhtumite raamatust.
Niisiis:
Teine retsept on märksa lihtsam.
Algtingimus on, et teil peab olema raha üle ühe miljardi krooni.
Kõik see, mis on üle miljardi, andke mulle.
Teie olete pärast seda miljardär ja mina olen ka õnnelik.
Sulev Vedler
... palka juurde küsida
Aavo Kokk, Eesti Päevalehe peadirektor
Kui töötaja on tark, siis ei pea kolleegid ja ülemused teda lolliks. Kui selline inimene palka juurde küsib, siis ta tavaliselt ka saab. Kui mitte kohe, siis kunagi ikka. Seega ole tark ja käitu targalt.
Ülemus tavaliselt ei mäleta, kui suur on töötaja palk. Kui aga lähed seda talle meenutama suuremat palka küsides, siis muutub ta tusaseks, sest tabad teda ootamatult. Tuleta talle oma palka ja töötulemusi kuidagi teisiti meelde. Kõige parem viis on töötada tähtajalise lepinguga, sest siis peab ülemus lepingu lõppedes ise lepingu uuendamisest ja palgatõusust juttu tegema.
Seda muidugi siis, kui sa oled tulemusi saavutanud. Kuid kui sa pole tulemusi saavutanud ja loodad, et tähtajatu leping sulle mingeid garantiisid annab, siis eksid. Varem või hiljem saadakse sinust kuidagi ikka lahti.
Kõige olulisem on aga töötada õiges kohas. Eriti soovitan Eesti Ekspressi, kus minu teada on helded ülemused.
... pääseda tasuta kultuuri kaema
See kehtib eelkõige kontsertide ja teatrietenduste puhul, ka muusikalide ja kirikukontsertide puhul. Siiski peab olema ettevaatlik, sest kui kohad on välja müüdud ja keegi vaheajal ära ei lähe, võib probleeme tulla.
Trikk on selles, et tuleb kohale minna veidi enne teist vaatust või kontserdi teist poolt (mis nagunii kipub olema esimesest parem, sest näiteks esmaettekanne, kulminatsioon jne on alati teises pooles – esimene pool on tihtipeale igav sissejuhatus, või n-ö ajavenitaja, et saaks ikka täispika kontserdiaja kokku). Suur hulk inimesi vajub õue suitsetama ja sul tuleb liituda suitsetajate jõuguga, ja nendega siis koos cool’ilt sisse minna ja muidugi kohe otse kontserdisaali (mitte enam garderoobi vms, s.t sa pead nägema välja, nagu oleksid korraks välja suitsetama läinud).
Muuseumidesse võib mõnikord niimoodi tasuta sisse saada, et küsid hädalise näoga, kus asub WC (pead samuti olema siseriietes, mitte mantliga). Siis juhatataksegi ja unustavad sult küsida piletit. Muidugi kehtib see nende muuseumide puhul, kus fuajees tualetti pole (näiteks Pariisi d’Orsay, kus on üldse kogu hiiglasliku maja peale vist kaks tualetti, nii et seal on alati pooletunnised sabad). Seega hoolitsege ka selle eest, et teil päriselt poleks vaja tualetti minna :)
Filmifestivalidel jälgi, millised näevad välja ajakirjanike kaelakaardid, s.t kaelakaardi pael.
N äiteks Venezias ja Berliinis jaotatakse sarnaseid paelu ka tänaval, kuna need on reklaam sponsoritele. Siis hangi endale pressiseansside kava ja trügi koos pressimassiga sisse. Sul on ainult see pael kaelas, aga kaarti polegi, ent kuna on selline trügimine, siis keegi ei taipa seda kontrollida.
Muidugi on sellised trikid eetiliselt lubatud vaid vaestele tudengitele – kui muusikatudeng tahab näha oma lemmikmuusiku kontserti või filmitudeng mõnd head filmi. Kui te olete väärikas daam või Oliver Kruuda, palun ärge neid kasutage – parem toetage autoreid, nii kunstnikke, muusikuid kui ka režissööre.
Kadri Kõusaar
... hoida kokku WC-paberi arvelt
Poes olles pigista näppude vahel rulli. Sealjuures jälgi, et pöial jääks paberirulli pappauku. Nii saad vaadata, kui palju paberit rulli peal on – kas sinna on jäetud suured õhuvahed või on seda tihedalt.
Kuigi tihkemad rullid võivad olla pisut kallimad kui õhulised, peavad need kauem vastu ning on kokkuvõttes tunduvalt soodsamad.
... võita lotomängus
Seniste lotomiljonite võitude järgi on võimalik teha üldistusi.
Nimelt on Eestis juba – uskuge või mitte – 59 lotomiljonäri. Pole ime, kui veel tänavu saab 60 täis. Neist 59st on 33 Bingo Loto ja 17 Viking Lotto miljonärid. Neile lisanduvad veel n-ö kraabitavate lotode miljonivõitjad.
Vaatame, millal on Bingo Loto ja Viking Lotto suurimad võidud saabunud. Selle järgi võib öelda, et eestlastel on teatud õnnelikud kellaajad, mil ostetud piletitel on suurem šanss tuua teile reaalne (ja mitte alla miljoni krooni jääv) võit.
Kõige õnnelikumad on kellaaegadest kaks aega – kell 11 ning kell 18, samuti neile õige pisut eelnevad ja järgnevad ajad. Vähemalt miljonisi võite, ka suuremaid, on neil aegadel ostetud piletid toonud vähemalt 12 korral kogu Eestist ostetud piletitele. Nende kahe kellaaja vahele jääb võrdlemisi suur auk, kus võiduvõimalused on kahvatumad. Erandlikult on paar miljonivõitu toonud omanikele ka varahommikul, kella kaheksa ajal soetatud piletid. Miks see täpselt nii on, et mõned kellaajad on raha ligi meelitamiseks soodsamad, raske öelda, võib-olla teavad vastust numeroloogid või astroloogid.
Et oma võidušansse aga veelgi suurendada, ostke pilet Tallinnast – pealinnast ostetud piletid on võidu toonud vähemalt 24 perele, kui mitte enamale. Tallinn on võitude keskus, ent ka selle raadiuses – siiski mitte rohkem kui 50 kilomeetrit – on võrdlemisi õnnelik piirkond. Aastal 2001, mil Eestis oli lotomiljonäre vaid 14, oli veel ka Põlva Kaubamajal müstiline võime võidupilteid “produtseerida”, sealt tasus osta. Tollastest piltetitest olid võidukad Tallinna piletid kolmel korral, täpselt sama palju võite tuli ka Lõuna-Eesti linnakesest Põlvast. Nüüd on õnn pöördunud pealinna kasuks.
... teha head
Kui endal läheb hästi, tahaks, et hästi läheks ka teistel.
Üks võimalus head teha on annetada 50 krooni või enam järgmistele kontodele. Neid peab väärt algatuseks Heateo Sihtasutus.
MTÜ AIESEC Eesti (pakub tudengitele mitmekesisemaid arenguvõimalusi) (10052002379007).
MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit (aitab anda noortele seksuaalterv ise alast professionaalset teavet noorte keeles) (221005140993).
MTÜ Hea Algus (aitab lasteaedades ja algkoolides parandada õppeedukust ja laste elukvaliteeti) (221005181318).
Heateo Sihtasutus (toetab ettevõtjaid, kes loovad uusi tulemuslikke lahendusi tõsistele sotsiaalsetele probleemidele) (221022367526).
SA Junior Achievementi Arengufond (aitab muuta Eesti noori läbilöögivõimelisemaks) (221011355905).
SA Noored Kooli (aitab muuta Eesti haridusmaastikku mitmekesisemaks ja positiivsemaks) (221034116406).
MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina (tegeleb laste heaolu tagamisega Eestis) (10220039801011).
MTÜ SOS Lasteküla Ühing (abiks lastele, kes on kaotanud vanemliku hoolitsuse) (221001178590).
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus (keskendub keskkonnahariduse edendamisele üldhariduskoolides ja keskkonnainfo edastamisele) (221019407978).
Terve Eesti Sihtasutus (Eesti rahva tervisekäitumist toetav sotsiaalne ettevõte) (221032295099).
... süstematiseerida plaadikogu
Klassikaline ja kõige harilikum viis muusikakogu süsteemis hoida on mõistagi plaatide riiulisse seadmine tähestiku järgi. Anaalsevõitu kollektsionäärikomme mu meelest, ega kodu pole tuim arhiiv. Või raamatukogu. Tähestiku kohaselt kõrvuti istutamine võib plaatidest, mulle tundub, mahlad välja imeda. Kuidas sobib näiteks Pixie Twins jäädavalt küljekuti Pixiesega? (Mitte et mul nüüd Pixiese plaate oleks, aga saite poindile vahest pihta.) See on sunnitud, ebaloomulik seisund.
Plaatidel on muusika ja muusika – seal on tagasihoidlikult ja lühidalt öeldes suured tunded. Ja erinevad artistid, erinevad muusikastiilid, erinevad plaadid lasevad plaadimängijast tuppa kõige erinevamaid tundeid. Süngeid ja helgeid, lämmatavaid ja õhulisi, värvilisi ja monotoonseid, jne jne. Mis tähendab, et plaatide süstematiseerimine alfabeedi kohaselt – veel hullem, kui ilmumise järjekorras – on jõhker tunnete segamini sõtkumine. Eks. Tähestiku järgi las valvab arvuti, foldrid muusikafoldris ei ole nii ehk naa kogu aeg nina all.
Usalda plaatide süstematiseerimisel oma tundeid ja siis piisab täiesti, kui eri nurgad riiulis jagada muusikažanrite, plaadifirmade, ühe skene artistide, ühe geograafilise või ajalise punkti artistide järgi. Hea, kui sujuvate üleminekutega, aga ka see pole tingimata oluline. Seega Pixie Twins on koos ülejäänud kodumaise kullaga ja Pixies plaadifirma 4AD rajoonis, mis läheb ühest otsast Cocteau Twinsiks ja sealt edasi kingapõrnitsemiseks, ja teisest küljest Nirvanaks. Ning iga lõiguga riiulist tekib piisav emotsionaalne side, et sa selle nurga vaevata üles leiaksid, ma luban.
Hea soovitus muusikakogu süsteemsena hoidmisel on muidugi hoiduda lugu pidamast liiga paljudest eri muusikastiilidest, kuid see kõlab vist nagu “ärge armastage muusikat!”… Aga piiri on siiski tervislik pidada – ega korter ei mahuta ka plaate lõputult. Ja siis on veel väga hea mitte hakata DJks, isegi hobi-DJks mitte. Pidev plaatide kokku ja lahti pakkimine muutub nii rängaks rutiiniks, et ühel hetkel sa ei jaksa seda enam järge pidades teha ja nii on tuba täis plaadikotte ja jooksu pealt kuhjatud loogikavabu hunnikuid vinüülplaate ja CD-karpe, mille kohta pole täpselt teada, on need tühjad või täis. Ja siis need hunnikud lähevad lõpuks veel omakorda sassi ja ja ja kui sul on krdi kiire, ei leia sa midagi mitte midagi fkn-üles – no ei leia, aaargh!!!! – ja neid ei ole koristada ka lõpuks võimalik, sest kesse krt n eist enam aru saaaaaaab!!!!! kus mis on ja aega ka nii palju läheb ja kellel neid ometi niiii neetult palju vaja on!!!!
Siim Nestor
... kaubelda korteri hinnast 200 000 krooni alla
Aasta aega tagasi oli see peaaegu võimatu. Paar-kolm kuud tagasi juba maakleri moosimise küsimus. Täna on asi veelgi lihtsam: lihtsalt küsi.
Korterit maakleriga koos vaatama minnes tuleb jätta esmalt asjaliku ostuhuvilise, mitte niisama ajaraiskaja mulje. Tuleb eluase põhjalikult üle vaadata, kõik praod ja praak meelde jätta, pärida ja uurida ning siis mingi hetk pärast kauba üle vaatamist teha oma konkreetne hinnapakkumine, mis on müügihinnast märksa allpool.
Kui müüjaks on kinnisvaraarendaja, on ta valmis korteri müüma nullkasumiga. Sest lihtsalt millegi all seisev raha kipub kinnisvaraturul paljude firmade jaoks olema halvem variant kui kasumi puudumine.
Kui müüja on eraisik, võib tingimine osutuda keerulisemaks, kuid juhul kui inimene on näiteks hädas koduvahetusega, pole talgi mingit šanssi vastu punnida.
Toivo Tänavsuu
Mul on kaks retsepti. Esimest kasutas enamik üle maailma miljardärideks saanutest, kuid see on sensibiilne ja aeganõudev; teine aga seevastu äkiline, väga lihtne ja töötab sajaprotsendilise kindlusega, kuid on väikese konksuga.
Mõlemad õpetused on täiesti kuritegevusevabad.
Esimene on vana võlujook, mille valmistamisõpetuse leidsin 67 aastat tagasi Tartus välja antud rikastumisjuhtumite raamatust.
Niisiis:
- 3 supilusikat õnne,
- 1 noaotsatäis sarmi,
- 1 teetass annet,
- 50 tilka eneseusaldust,
- veerand liitrit optimismi
Teine retsept on märksa lihtsam.
Algtingimus on, et teil peab olema raha üle ühe miljardi krooni.
Kõik see, mis on üle miljardi, andke mulle.
Teie olete pärast seda miljardär ja mina olen ka õnnelik.
Sulev Vedler
... palka juurde küsida
Aavo Kokk, Eesti Päevalehe peadirektor
Kui töötaja on tark, siis ei pea kolleegid ja ülemused teda lolliks. Kui selline inimene palka juurde küsib, siis ta tavaliselt ka saab. Kui mitte kohe, siis kunagi ikka. Seega ole tark ja käitu targalt.
Ülemus tavaliselt ei mäleta, kui suur on töötaja palk. Kui aga lähed seda talle meenutama suuremat palka küsides, siis muutub ta tusaseks, sest tabad teda ootamatult. Tuleta talle oma palka ja töötulemusi kuidagi teisiti meelde. Kõige parem viis on töötada tähtajalise lepinguga, sest siis peab ülemus lepingu lõppedes ise lepingu uuendamisest ja palgatõusust juttu tegema.
Seda muidugi siis, kui sa oled tulemusi saavutanud. Kuid kui sa pole tulemusi saavutanud ja loodad, et tähtajatu leping sulle mingeid garantiisid annab, siis eksid. Varem või hiljem saadakse sinust kuidagi ikka lahti.
Kõige olulisem on aga töötada õiges kohas. Eriti soovitan Eesti Ekspressi, kus minu teada on helded ülemused.
... pääseda tasuta kultuuri kaema
See kehtib eelkõige kontsertide ja teatrietenduste puhul, ka muusikalide ja kirikukontsertide puhul. Siiski peab olema ettevaatlik, sest kui kohad on välja müüdud ja keegi vaheajal ära ei lähe, võib probleeme tulla.
Trikk on selles, et tuleb kohale minna veidi enne teist vaatust või kontserdi teist poolt (mis nagunii kipub olema esimesest parem, sest näiteks esmaettekanne, kulminatsioon jne on alati teises pooles – esimene pool on tihtipeale igav sissejuhatus, või n-ö ajavenitaja, et saaks ikka täispika kontserdiaja kokku). Suur hulk inimesi vajub õue suitsetama ja sul tuleb liituda suitsetajate jõuguga, ja nendega siis koos cool’ilt sisse minna ja muidugi kohe otse kontserdisaali (mitte enam garderoobi vms, s.t sa pead nägema välja, nagu oleksid korraks välja suitsetama läinud).
Muuseumidesse võib mõnikord niimoodi tasuta sisse saada, et küsid hädalise näoga, kus asub WC (pead samuti olema siseriietes, mitte mantliga). Siis juhatataksegi ja unustavad sult küsida piletit. Muidugi kehtib see nende muuseumide puhul, kus fuajees tualetti pole (näiteks Pariisi d’Orsay, kus on üldse kogu hiiglasliku maja peale vist kaks tualetti, nii et seal on alati pooletunnised sabad). Seega hoolitsege ka selle eest, et teil päriselt poleks vaja tualetti minna :)
Filmifestivalidel jälgi, millised näevad välja ajakirjanike kaelakaardid, s.t kaelakaardi pael.
N äiteks Venezias ja Berliinis jaotatakse sarnaseid paelu ka tänaval, kuna need on reklaam sponsoritele. Siis hangi endale pressiseansside kava ja trügi koos pressimassiga sisse. Sul on ainult see pael kaelas, aga kaarti polegi, ent kuna on selline trügimine, siis keegi ei taipa seda kontrollida.
Muidugi on sellised trikid eetiliselt lubatud vaid vaestele tudengitele – kui muusikatudeng tahab näha oma lemmikmuusiku kontserti või filmitudeng mõnd head filmi. Kui te olete väärikas daam või Oliver Kruuda, palun ärge neid kasutage – parem toetage autoreid, nii kunstnikke, muusikuid kui ka režissööre.
Kadri Kõusaar
... hoida kokku WC-paberi arvelt
Poes olles pigista näppude vahel rulli. Sealjuures jälgi, et pöial jääks paberirulli pappauku. Nii saad vaadata, kui palju paberit rulli peal on – kas sinna on jäetud suured õhuvahed või on seda tihedalt.
Kuigi tihkemad rullid võivad olla pisut kallimad kui õhulised, peavad need kauem vastu ning on kokkuvõttes tunduvalt soodsamad.
... võita lotomängus
Seniste lotomiljonite võitude järgi on võimalik teha üldistusi.
Nimelt on Eestis juba – uskuge või mitte – 59 lotomiljonäri. Pole ime, kui veel tänavu saab 60 täis. Neist 59st on 33 Bingo Loto ja 17 Viking Lotto miljonärid. Neile lisanduvad veel n-ö kraabitavate lotode miljonivõitjad.
Vaatame, millal on Bingo Loto ja Viking Lotto suurimad võidud saabunud. Selle järgi võib öelda, et eestlastel on teatud õnnelikud kellaajad, mil ostetud piletitel on suurem šanss tuua teile reaalne (ja mitte alla miljoni krooni jääv) võit.
Kõige õnnelikumad on kellaaegadest kaks aega – kell 11 ning kell 18, samuti neile õige pisut eelnevad ja järgnevad ajad. Vähemalt miljonisi võite, ka suuremaid, on neil aegadel ostetud piletid toonud vähemalt 12 korral kogu Eestist ostetud piletitele. Nende kahe kellaaja vahele jääb võrdlemisi suur auk, kus võiduvõimalused on kahvatumad. Erandlikult on paar miljonivõitu toonud omanikele ka varahommikul, kella kaheksa ajal soetatud piletid. Miks see täpselt nii on, et mõned kellaajad on raha ligi meelitamiseks soodsamad, raske öelda, võib-olla teavad vastust numeroloogid või astroloogid.
Et oma võidušansse aga veelgi suurendada, ostke pilet Tallinnast – pealinnast ostetud piletid on võidu toonud vähemalt 24 perele, kui mitte enamale. Tallinn on võitude keskus, ent ka selle raadiuses – siiski mitte rohkem kui 50 kilomeetrit – on võrdlemisi õnnelik piirkond. Aastal 2001, mil Eestis oli lotomiljonäre vaid 14, oli veel ka Põlva Kaubamajal müstiline võime võidupilteid “produtseerida”, sealt tasus osta. Tollastest piltetitest olid võidukad Tallinna piletid kolmel korral, täpselt sama palju võite tuli ka Lõuna-Eesti linnakesest Põlvast. Nüüd on õnn pöördunud pealinna kasuks.
... teha head
Kui endal läheb hästi, tahaks, et hästi läheks ka teistel.
Üks võimalus head teha on annetada 50 krooni või enam järgmistele kontodele. Neid peab väärt algatuseks Heateo Sihtasutus.
MTÜ AIESEC Eesti (pakub tudengitele mitmekesisemaid arenguvõimalusi) (10052002379007).
MTÜ Eesti Seksuaaltervise Liit (aitab anda noortele seksuaalterv ise alast professionaalset teavet noorte keeles) (221005140993).
MTÜ Hea Algus (aitab lasteaedades ja algkoolides parandada õppeedukust ja laste elukvaliteeti) (221005181318).
Heateo Sihtasutus (toetab ettevõtjaid, kes loovad uusi tulemuslikke lahendusi tõsistele sotsiaalsetele probleemidele) (221022367526).
SA Junior Achievementi Arengufond (aitab muuta Eesti noori läbilöögivõimelisemaks) (221011355905).
SA Noored Kooli (aitab muuta Eesti haridusmaastikku mitmekesisemaks ja positiivsemaks) (221034116406).
MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina (tegeleb laste heaolu tagamisega Eestis) (10220039801011).
MTÜ SOS Lasteküla Ühing (abiks lastele, kes on kaotanud vanemliku hoolitsuse) (221001178590).
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus (keskendub keskkonnahariduse edendamisele üldhariduskoolides ja keskkonnainfo edastamisele) (221019407978).
Terve Eesti Sihtasutus (Eesti rahva tervisekäitumist toetav sotsiaalne ettevõte) (221032295099).
... süstematiseerida plaadikogu
Klassikaline ja kõige harilikum viis muusikakogu süsteemis hoida on mõistagi plaatide riiulisse seadmine tähestiku järgi. Anaalsevõitu kollektsionäärikomme mu meelest, ega kodu pole tuim arhiiv. Või raamatukogu. Tähestiku kohaselt kõrvuti istutamine võib plaatidest, mulle tundub, mahlad välja imeda. Kuidas sobib näiteks Pixie Twins jäädavalt küljekuti Pixiesega? (Mitte et mul nüüd Pixiese plaate oleks, aga saite poindile vahest pihta.) See on sunnitud, ebaloomulik seisund.
Plaatidel on muusika ja muusika – seal on tagasihoidlikult ja lühidalt öeldes suured tunded. Ja erinevad artistid, erinevad muusikastiilid, erinevad plaadid lasevad plaadimängijast tuppa kõige erinevamaid tundeid. Süngeid ja helgeid, lämmatavaid ja õhulisi, värvilisi ja monotoonseid, jne jne. Mis tähendab, et plaatide süstematiseerimine alfabeedi kohaselt – veel hullem, kui ilmumise järjekorras – on jõhker tunnete segamini sõtkumine. Eks. Tähestiku järgi las valvab arvuti, foldrid muusikafoldris ei ole nii ehk naa kogu aeg nina all.
Usalda plaatide süstematiseerimisel oma tundeid ja siis piisab täiesti, kui eri nurgad riiulis jagada muusikažanrite, plaadifirmade, ühe skene artistide, ühe geograafilise või ajalise punkti artistide järgi. Hea, kui sujuvate üleminekutega, aga ka see pole tingimata oluline. Seega Pixie Twins on koos ülejäänud kodumaise kullaga ja Pixies plaadifirma 4AD rajoonis, mis läheb ühest otsast Cocteau Twinsiks ja sealt edasi kingapõrnitsemiseks, ja teisest küljest Nirvanaks. Ning iga lõiguga riiulist tekib piisav emotsionaalne side, et sa selle nurga vaevata üles leiaksid, ma luban.
Hea soovitus muusikakogu süsteemsena hoidmisel on muidugi hoiduda lugu pidamast liiga paljudest eri muusikastiilidest, kuid see kõlab vist nagu “ärge armastage muusikat!”… Aga piiri on siiski tervislik pidada – ega korter ei mahuta ka plaate lõputult. Ja siis on veel väga hea mitte hakata DJks, isegi hobi-DJks mitte. Pidev plaatide kokku ja lahti pakkimine muutub nii rängaks rutiiniks, et ühel hetkel sa ei jaksa seda enam järge pidades teha ja nii on tuba täis plaadikotte ja jooksu pealt kuhjatud loogikavabu hunnikuid vinüülplaate ja CD-karpe, mille kohta pole täpselt teada, on need tühjad või täis. Ja siis need hunnikud lähevad lõpuks veel omakorda sassi ja ja ja kui sul on krdi kiire, ei leia sa midagi mitte midagi fkn-üles – no ei leia, aaargh!!!! – ja neid ei ole koristada ka lõpuks võimalik, sest kesse krt n eist enam aru saaaaaaab!!!!! kus mis on ja aega ka nii palju läheb ja kellel neid ometi niiii neetult palju vaja on!!!!
Siim Nestor
... kaubelda korteri hinnast 200 000 krooni alla
Aasta aega tagasi oli see peaaegu võimatu. Paar-kolm kuud tagasi juba maakleri moosimise küsimus. Täna on asi veelgi lihtsam: lihtsalt küsi.
Korterit maakleriga koos vaatama minnes tuleb jätta esmalt asjaliku ostuhuvilise, mitte niisama ajaraiskaja mulje. Tuleb eluase põhjalikult üle vaadata, kõik praod ja praak meelde jätta, pärida ja uurida ning siis mingi hetk pärast kauba üle vaatamist teha oma konkreetne hinnapakkumine, mis on müügihinnast märksa allpool.
Kui müüjaks on kinnisvaraarendaja, on ta valmis korteri müüma nullkasumiga. Sest lihtsalt millegi all seisev raha kipub kinnisvaraturul paljude firmade jaoks olema halvem variant kui kasumi puudumine.
Kui müüja on eraisik, võib tingimine osutuda keerulisemaks, kuid juhul kui inimene on näiteks hädas koduvahetusega, pole talgi mingit šanssi vastu punnida.
Toivo Tänavsuu