Akste-Kiidjärve kant Põlvamaal on õige mitmes suhtes see kõige-kõige paik.

Kiidjärvel seisab Eesti kõige suurem vesiveski, kaks paari jahvatuskive ja neljakorruseline veskihoone.

Akste metsast on leitud kogu maailma rekordseen kährikseente perekonnas. See pisut lillkapsast meenutav hiiglane kaalus 12 kilo.

Akste külas elasid 20. sajandi algul Eesti kõige mustemad ja ropasemad popsid. Kõige mustemad seepärast, et sellal, kui nemad veel suitsutaredes elasid, tossasid mujal juba korstnad.

Kiidjärvel on Eesti kõige ilusam külaraamatukogu – rahvas räägib nii.

Kümme miljardit metsakuklast

Ja veel. See on tsitaat Regio teedeatlasest: Akste looduskaitsealal on Euroopa suurim metsakuklaste asurkond.

Metsakuklaste nime alla mahuvad kõik metsas elavad kuklased, Eestis seitse liiki. Neist laanekuklased on kõige enam arenenud sotsiaalse struktuuri ja käitumisega loomarühm üldse.

Laanekuklased moodustavad ka kõige suuremaid asurkondi.

Üksi Akste sipelgariigina tuntuks saanud ja kaitse alla võetud metsalaamas asub 1500 laanekuklaste (Formica aquilonia) pesa.

Pesad on ükshaaval üle loetud ja Eesti ühe parima orienteerumiskaartide koostaja Kalle Remmi abiga kaardistatud.

Neis pesades elab rohkem sipelgaid kui Hiinas ja Indias inimesi, kolm miljardit.

Kui võtame aga laiemalt, terve Kiidjärve huvimetsa (RMK 80 km2 suurune puhkeala), lisandub julgelt teist samapalju, kokku isegi kuni kümme miljardit metsakuklast.

Okastest pilvelõhkujad?

Kuidas käib sipelgate rahvaloendus? Selleks kummardub teadlane pesast lähtuva sipelgaraja kohale.

On välja arvutatud, et kui ühe raja ristlõike läbib ühes suunas ühes minutis 120-150 sipelgat, ja pesal on kümmekond sellist rada, siis on pesas ligikaudu neli miljonit sipelgat.

Akstel ja Kiidjärvel asuvad ka Eesti kõige kõrgemad sipelgapesad. Kui sipelgauurija Ants Martin tegi üliõpilasena (1966-1971) neis metsades oma diplomitööd, mõõtis ta ühe pesa kõrguseks kaks meetrit ja kümme sentimeetrit.

Pesi hoiavad koos okaspuuvaik ja raoline sisestruktuur. Aga pesadega on nagu inimestega: nad kasvavad, kuni vajuvad vanemaks saades küüru.

“Okastest ikka pilvelõhkujat ei ehita, enne vajub see oma raskuse all laiali,” selgitab Ants Martin.

Praegu leidub Akstes pesi kõrgusega kuni üks meeter 90 sentimeetrit, sageli toetub kõrgem pesa kuusetüvele.

Belgiast pärit maailmarekordpesa kõrguseks on mõõdetud 230 cm (aga see oli 1900. aastal, praegu seal midagi sellist pole).

Jeesuse ajast

Miks on sipelgad oma Mekaks valinud just Kiidjärve-Akste kandi?

Siin asuvad kõige viljakamal pinnasel, kõige kõrgema boniteediga metsad, vastab Martin. Selliseid metsi on rohkem Ida- kui Lääne- ja Põhja-Eestis.

Vähetähtis pole ka, et Kiidjärve metsa on valitsenud hoolivad mõisahärrad ja ettenägelikud metsaülemad, pole väga ulatuslikke lageraielanke.

Sipelgarikkuse avastajaks tuleb pidada legendaarset mürmekoloogi ja looduse populariseerijat Vambola Maavarat (1928-1999), kes 1960ndate aastate Eesti Looduses avaldas Akste kohta loo pealkirjaga “Eesti suurim sipelgakoloonia”.

“Aga need pesad olid siin juba ka varem, need asurkonnad olid siin juba Jeesuse Kristuse ajal,” kõneleb Ants Martin Kiidjärvel lume alla mattunud pesakuhjatiste juures nagu sipelgagiid. “Praegu sipelgad tudivad kuhila all talvituskambrites. Talvel ei pea uudistaja kartma, et sipelga laiaks astub, suvel küll.”

Sipelgariigi highway'd

Tiheasustusala. See moesõna sobib hästi iseloomustamaks Kiidjärve laanekuklaste asuala.

Pesad. Emapesad, tütarpesad ja vahepesad. Pesade rühmad, föderatsioonid ja föderatsioonide liidud ehk kuningriigid.

Piirid. Neutraaltsoonid. Highway'd. Kindlused, oma Maginot' liinid. Sõjad. Taplused. Surnuaiad. Sünnitusmajad. Puhketoad. Suvilad.

“Adumatu ja jumalik loodus,” ütleb Ants Martin oma kõige paremate, kuue jalaga sõprade kohta.

Veel üks kõige-kõige lugu seoses kuklastega. Soomlaste käes on tänini rekord palja tagumikuga sipelgapesas istumises –  kuus ja pool tundi. Üks kunagine metsamajandi direktor püüdis Vambola Maavara innustusel seda rekordit Eestile võita ja istus laanekuklaste pessa.

Direktor oli aga tüsedam mees ja oma laia tagumikuga vajus pessa liiga sügavale sisse. Litsus pesa liiga laiali ja rekordiületamisest ei tulnud midagi välja. Aga midagi halba sellest pesas istumisest ka ei juhtunud, sest sipelgad on hinnatud liigeshaiguste ravitsejad.

Kuklaste kuningriik

Kuklasepesas elab kuni neli miljonit töösipelgat ja 10-1500 kuningannat. Töösipelgatest vaid 10-15 protsenti on korraga välitöödel, 50 protsenti on sisetöölised ja puhkavad välitöölised, 25-35 protsenti on puhkeseisundis ehk varus.

Kuklased elavad Maal juba kauem kui sada miljonit aastat. Vähemalt 50 miljonit aastat on nad oma peret toitnud loodussäästliku põllumajanduse abil (näiteks lehetäide lüpsmine) ja ravinud end antibiootikumidega (kasvatanud pesakäikudes hallitusseeni).

Suve jooksul hävitavad metsakuklased pesa kohta 20-80 kilogrammi kahjurputukaid.

Kuklased kuuluvad sipelglaste sugukonda. Maailmas leidub 15 000 liiki sipelgaid, Euroopas 180, Eestis 50 ja Kiidjärvel 35 liiki.