Kuldne Hunt
Esmaspäeva hilisõhtu, pool tundi puudub keskööst. Tallinna lennujaama on kogunenud sadakond inimest, Pipi-patside ja päevalillekimpudega plikadest kuni vägilaste Gerd Kanteri ja Tammerti Sassini välja.
Isa õlgadel hõljub mööda pisike tüdruk, põskedele maalitud numbrid: vasakul 20.53, paremal - 67.32. Need on Margus Hundile Pekingis juunioride MMil kuulitõukes ja kettaheites kuldmedali toonud numbrid... Nagu hiljem selgub, on see väike sõjamaalingutes tirts Marguse õetütar.
Läinud nädalal Eesti spordiajaloo kõigi aegade edukaimaks osutunud tiitlivõistluselt neli kulda toonud kolmik - Hunt, kolmikhüppaja Kaire Leibak ja sprinter Marek Niit - laseb ennast oodata.
Lõpuks on maailmameistrid kohal, rõõmsad riisimütsid peas. Karksi-Nuiast suure bussiga kohale sõitnud, valla lipu ja loosungi "Myrka vs World 2:0" üles laotanud sõbrad alustavad võiduhüüdu: "Mürka, mürka, mürka..." Mürka on Margus Hundi hüüdnimi ja pole raske ära arvata, miks. Oli ta ju juba 15aastasena kaks meetrit pikk ja tavatses korvpallitrennis igal võimalusel Müürseppa teha ehk palli võimsalt korvi suruda.
Üks, kes Hundile 200kilomeetrist vahemaad ja südaööd trotsides lennujaama vastu sõitis, on Karksi-Nuia gümnaasiumi direktor Kalle Vister. "Ülev ja võimas hetk," ei varja koolijuht emotsioone. "Tõime teda koolis ikka eeskujuks. Jah, hinded olid rahuldavad, aga sportlikud saavutused näitavad, kuidas ainult raske töö viib sihile."
Ent kas kuulsus koolipoissi uhkeks ei teinud? "Vastupidi. Ta jäi alati sõbralikuks ja siiraks. Hommikul kooli tulles ikka lehvitas minu kabineti akna poole. Ma pean väga tähtsaks mõju, mida ta avaldas poistele, kes olid teistest tugevamad - et füüsilist üleolekut ei pea alati välja näitama. Näiteks kui vahetunni ajal keegi liialt lärmas või teistel jalus jooksis, siis Margus tihtipeale sekkus. Ütles sellele lärmajale rahuliku, autoriteetse tooniga, et arvestagu ikka teistega ka. See mõjus alati."
Hundi autoriteetsust on raske mitte märgata. Eesti Raadio esindajana Pekingis MMi vaadanud Hanno Tomberg märgib, et kullasoosikuna oli Hunt iseenesest mõistetavalt koondise liider. "Selle rolli kandis ta välja. Marguse edust tiivustatuna esinesid ka teised eestlased üle oma võimete."
Ka klassijuhataja Viive Reilson ütleb, et Margus oli klassi autoriteet, hea lastetoaga, viisakas ja visa. Iseloomustamaks kuulsa õpilase töössesuhtumist, vestab Reilson järgmise loo: "See oli 10. klassis, kui pidime sõitma ekskursioonile Peterburi. Kõigil, ka Margusel, oli piletiraha ammu makstud. Aga oli kevadine aeg ja Margus oli paaris aines hinnetega üsna hädas. Nii juhtuski, et mõni päev enne reisi tuli ta minu juurde ja teatas: õpetaja, ma ei saa tulla - pean hinded ära parandama. Ma selgitasin talle, et kahjuks ei saa reisifirma nii äkki raha tagasi maksta, tema aga vastas, et midagi pole parata... Ja kui reisilt tagasi jõudsime, olid Margusel hinded korras."
Teisipäeva õhtupoolikul võtab üle kahe meetri pikkune koljat hotelli vestibüülis istet, asetab käed rinnale risti ja vaatab endast kümme aastat vanemale ajakirjanikule isaliku, süvenenud näoga otsa. Selja taga on pikk sõit - kodualevisse ja tagas i. "Oli vaja kiirelt kodus ära käia, mõned riided tuua - homme (kolmapäeval - toim.) on peaministri vastuvõtt." Sellegipoolest on ta minuti pealt kokkulepitud ajal kohal.
Teda seiravatest pilkudest ei tee mees välja. Kodukohas on Hundil keerulisem tähelepanu suhtes ükskõikseks jääda. "Eks ma pean enda iga liigutust jälgima. Seal ei jää miski märkamatuks, seintelgi on silmad-kõrvad. Kui mingi väike jama juhtub, siis rahvasuus toimub teadagi mis - siis kuulen, kuidas Hunt tegi seda, Hunt tegi teist, Hunt on narkomaan. No vahet ei ole - nagu öeldakse, karavan liigub edasi."
Ei maksa nüüd arvata, et noormees oleks ülbe. Vastupidi. Kuigi noorema põlvkonna jaoks on Hunt ilmselt juba praegu Eesti kergejõustiku äss number üks, tema olekust staarilikkust ei kiirga. "Sain oma vitsad kätte. Tunnistan, et mõni aasta tagasi läksin küll uhkeks, aga tulin kiiresti maa peale tagasi. Nüüd üritan pea selge hoida ja kõik sõbrad on samal pulgal."
Hundi sinisel dressipluusil ilutseb kiri "hunt.ee" ehk viide internetileheküljele. Üllatus-üllatus, tegu ongi kibeda netiinimesega. Saamaks teada rohkemat sellest, mis noore inimese peas toimub ja mida ta ajakirjanikule ehk rääkida ei tihka, heitkem pilk tema interneti-elutuppa.
Näiteks tutvumispaik rate.ee. Hunt, kasutajanimega Myrka, teatab siin, et huvitub kaerajaanist, chillimisest (loe: rahulik, nautlev, kuid mõtestatud tegevusetus) ja kreisiraadiost. Muusikutest saab kiita DJ Tiesto.
Või siis rahvusvaheline sõbrasahver orkut.com. Siin on Margus liitunud teemagruppidega "Arbuusiarmastajad, ühinege!", "Igavesti lapse(meelse)d", "Ei suitsetamisele", "Ei viitsi", "Õlu - Eesti mehe vägijook" jne. Pole mingi ime, et juba on olemas ka Hundile endale pühendatud teemagrupp alapealkirjaga "Tulevane olümpiavõitja", millega kolmapäevase seisuga oli liitunud 99 fänni.
Erilist kiitust väärib noormehe kodulehekülg http://www.margushunt.ee/, kust leiame pildid ja värsked muljed võistlustest ning plaanidest, tiimi tutvustuse ja tänud toetajatele.
Kui Hundilt uurida tema internetielu kohta, lööb ta viivuks silmad maha. Teatab siis: "Eks see on uue põlvkonna teema. Internet on tänapäeval tähtis."
Ka Hiinast tagasi jõudes uuris mees esimesel võimalusel läbi oma netipostkastid.
Hunti iseloomustab üsna hästi juunikuine sissekanne koduleheküljel: "Täna sõidan Käärikule laagrisse ja olen seal kuni juuni lõpuni. Laagrist koju naastes sõidan kohe Rakverre, kus toimuvad Eesti juunioride meistrivõistlused. Pärast seda on Valdade mängud, kus meie vald eelmine aasta sai teise koha."
Niisiis - mees on kodukoha patrioot. "Loomulikult aitan ma valda, kui vaja. Vald on mind ka väga palju aidanud." Kolmapäeval teatas Karksi vald, et kingib oma sportlasele krundi. "See on väga kena koht," oli Hunt juba päev varem kingitusest teadlik.
Kes teab, kas Hundist olekski kettaheitja saanud, kui ta poleks 12aastasena vutitrennis kanda vigastanud ja seetõttu toonase lemmikalaga hüvasti jätnud. Või kui Karksi-Nuias poleks olnud heitealade treenerit Rein Ahunat. Tänaseks kuus aastat Hunti treeninud Ahun on õpilasest siiras vaimustuses: "Tema kehalised eeldused ja senised tulemused on liht salt enneolematud." Treener pakub, et edu võti on Hundi mitmekülgsus. "Kui ta trenni tuli, siis tegime kõiki alasid - jooksu, hüppeid, heiteid. Usun, et sellepärast ta praegu nii hea ongi."
Mitmekülgsusest hoolimata oli nii treeneri kui ka Hundi enda jaoks esikoht MMi kuulitõukevõistlusel nagu välk selgest taevast. Hunt teatab vallatu ilmega, et hakkas kuulitõukeks tõsiselt valmistuma alles juulis, s.o kuu aega enne võistlust. "Ants Kiisa näitas mulle üht nippi, mis minu pikkuse juures pidanuks pisut juurde andma, ja nii ta läks. Pärast võistlust pressikonverentsil küsiti, kuidas ma ennast kuuli ja ketta vahel jagan. Vastasin, et kuuli tõukan just for fun - hehee, te ei kujuta ette teiseks jäänud egiptlase ilmet."
Juba nädala pärast saab maapoiss Hundist linnainimene. Ta asub Tehnikaülikooli logistikat õppima. Siiski on peas kava esimesel võimalusel ookeani taha siirduda, kus Aleksander Tammerti maailma tippu viinud treener Dave Wollman peab teemandist briljandi lihvima. Kuni Ühendriikidesse jõudmiseni jätkab Hunt harjutamist Ahuni ja Tammerti käe all.
Paradoksina on maailma parim noorkettaheitja Eesti selle hooaja edetabelis alles neljas! Tippvõistlusteks mahub koondisse aga vaid kolm meest. See tähendab, et kahe aasta pärast Pekingi olümpiakoondisse pääsemise nimel läheb väga tuliseks võitluseks ja Hundi saatus võib olla kõrvaltvaataja roll, sest Kanter, Tammert ja teinegi Karksi-Nuia mees Märt Israel hoiavad latti väga kõrgel. Praegu on Hundi isiklik rekord meeste kettaga (59.31) neli meetrit kehvem kui meie kolmandal numbril Israelil (63.20).
"Pekingisse me ei kiirusta," ütleb treener Ahun, "kettaheide on vanemate meeste ala - alles 24aastastelt tasub tõsiseid tulemusi oodata."
"Pole viga, kui ma kahe aastaga kolme hulka ei kerki," kinnitab ka Hunt ise, kuigi lubab pingutada. Tõesti, pingutama peab, sest USA kettaheitja Alfred Oerteri saavutuse - neli olümpiakulda - ületamiseks ei tohiks Hunt kahe aasta pärast Pekingi rongi maha magada.
Hundi isiklikud rekordid:
100 m: 11,49kõrgus: 195 cm
kuul: 20.53 (täiskasvanute kuuliga 16.86)
ketas: 67.32 (maailmarekord!), täiskasvanute kettaga 59.31)
Lisaks on Hunt tulnud maakonna meistriks tõstmises.
***
Karksi-Nuia gümnaasiumi on lõpetanud veel kunstnik Marko Mäetamm, kunagine Euroopa tipptasemel bagisõitja Jaanus Ligur ning presidendi ja peaministri turvaülemad, kaksikvennad Aivar ja Alar Ridamäe.
