Et uurimine on algusjärgus, ei pudene politseilt sisulisi kommentaare tapatöö ainetel. Küll on ilmnenud mõned intrigeerivad kokkupuuted varasemate veriste arveteklaarimistega. 1997. aastal said Koplis kuuli kuklasse allilmasidemetega Razmik Särg-Sarkisjan ja Karen Oganesjan. Neli kuud hiljem kutsus üks mõrvaritest Varužan Manjukan Ehitajate tee šašlõkibaari juurde kohtamisele oma rahvuskaaslase Nahapetjani ja üritas teda pussitada. Kohtumiselt lahkus jalad ees aga killer ise, kelle ohver maha lasi. Viis aastat hiljem võttis surm Tigrani siiski rajalt maha.

Iga aasta toob vähemalt paar-kolm avalikkust vapustavat atentaati. Ehkki politseil on suurt tähelepanu pälvinud tellimusmõrvade puhul tihti operatiivteabena olemas omad versioonid ja kahtlusalused, ei suudeta paljusid neist juhtumitest tõendite puudusel kohtuni viia. Need on lahenduseta ehk “pimedad” juhtumid.

Areenil on gastrolöörid

Senine kohtukroonika sisendab pessimismi. Parimal juhul saavutab politsei pool võitu – tabatakse killer, harvemini tema käsuandja-rahastaja. Keskkriminaalpolitsei (KKP) direktori Andres Anvelti sõnul on hulk põhjusi, mis teevad profimõrvade läbi hammustamise raskeks. “Tendents on, et meil on kasutusel väga palju Venemaa killereid, kes tulevad, teevad töö ära ja lähevad,” nendib kripo juht. “Tänapäeva organiseeritud kuritegevuses on välja kujunenud inimesed, kes vahendavad palgamõrvareid. Kõik see tegevus on väga konspireeritud.”

Ilmselt tegid sellised külalisesinejad etteaste näiteks allilmaautoriteet Gennadi Okunevi mõrvakatse ja salakaubavedaja Viktor Kljukini atentaadi puhul. Lahenduseta jäänud atentaadid on politsei sõnul enamasti elukutseliste kätetöö, mis on hästi läbi mõeldud, et seadusesilmade tööd rappa viia.

“Põhjalik ettevalmistus, otsitud on võimalikult kauge killer. Eesmärk on, et tellija ja tapja vahel oleks tühjus, täielik teadmatus. Mida professionaalsem, seda hämaram on ahel tellija ja killeri vahel,” sedastab Anvelt. “Killer ei tea tavaliselt midagi tellijast ega ka taustast, miks ta tapab. Tellija ei kohtu kunagi ise killeriga.”

Maffia mõistab ise kohut

Teine märkimisväärne “pimedate” juhtumite põhjus on, et maffia armastab isekeskis arveid õiendada. “Paljud neist kuritegudest lahendatakse omas ringis ja oma seaduste järgi,” teab Keskkripo šeff.  “Paljud asjad käivad oma põhimõtete järgi ja politsei ei kuule asjaosaliste käest midagi.”

Nelja aasta eest sai Vene Kultuurikeskuse piljardisaalis kuuli kaela allilmas autoriteetne Boriss Malinovski. Ehkki vahejuhtumil oli mitu pealtnägijat, pidi politsei loo seisma panema, sest kõiki tabas mälunõrkus. Kuuldavasti pole politseil tegelikult enam midagi avastada, sest kolm päeva haiglas veetnud Malinovski klaaris asja ise ära. Kui kuriteo sooritajat pole, ei ole mõtet ka selle lahendamisele ressursse raisata.

Politsei sõnul tabatakse palgamõrtsukas kas kohe "kuuma jälje" põhjal või pikaajalise töö viljana. Põhiline on töö sündmuskohal, et leida sealt võimalikult palju infot killeri kohta (näpu- ja DNA-jäljed, ballistika jms.). Sealt omakorda tagasi kerides võib jõuda veretöö tellijani. Motiive kaaludes ei pruugi Andres Anvelti sõnul kuhugi jõuda, sest kõikvõimalikud tülid ja konfliktid on allilmas tavalised.

“Torpeedo” likvideeriti teisel katsel

Alates 2001. aastast kuulub palgamõrvade lahendamine eranditult KKP pädevusse. Ajapikku on politsei ja pättide vaheline skoor paranenud. “Varasemal ajal oli asi hullem,” usub KKP direktor Andres Anvelt, kelle sõnul üha enam atentaate on jõudnud vähemalt mingile menetlustasemele.

Eelmisel nädalal teatas KKP, et on leidnud mehe, kes püüdis mullu teise ilma saata legendaarset politseinikku ja turvameest Veiko Kullat. Võõrsil trellide taga viibivat kahtlusalust ootab Eestisse toomine, siis ehk hakkavad hargnema vahepeal juba lootusetuna riiulile pandud loo niidid.

Sügisel jätkub kohtuprotsess endise abilinnapea ja ärimehe Mait Metsamaa mõrvari üle. KKP asedirektor Märt Palo on rahul, et kohtu alla on läinud nii mõrvar ja vahendajad kui ka tellija Vadim Polštšuk. "Pessimismiks näeks põhjust vaid juhul, kui kohus kogutud tõendeid kogumis ei arvesta või jätab tähelepanuta," arvab Palo.

Keskkripo värskemate töövõitude seas on ka vanglaautoriteet Aleksandr “Torpeedo” Ivanovi tapmiskatse lahendamine. 2000. aasta 14. detsembril tulistati Ivanovi Lasnamäel Pae tänaval asuvas keldrisaunas. Joostes põgeneda üritanud “Torpeedo” varises pärast kuut tabamust kokku, kuid pääses imekombel, sest maas lamavale bandiidile kuklalasku teha üritanud mõrtsukal tõrkus otsustaval hetkel relv.

Politsei andmetel korraldasid atentaadi Kemerovo jõugu liikmed, kes tellisid Venemaalt palgamõrvar Vladimir Tihhonovi, kes on praegu tagaotsitav. Täpselt kümme kuud hiljem leidis endine vanglasüsteemi autoriteet siiski oma lõpu, kui Koplis Vene Gümnaasiumi juures tulistas seni tabamata kurjategija talle lasu otse pähe.

Musta kroonika ühised nimetajad

  • Enamiku atentaatide taga on jõukude või isikute omavaheline tüli. (Näiteks 1993. aasta maffiasõda, mille kuulsaim episood on arveteõiendamine Nestes)

  • Motiiv number üks on raha- ja äritülid (Metsamaa). Oluline taganttõukaja on tihti ka veritasu või kättemaks (Polištšuk).

  • Kõige sagedamini varitsetakse ohvrit kodu lähedal. Kõige haavatavam on ta autosse istumise või sealt väljumise hetkel. (Kristapovitš, Haitovid)

  • Atentaatide hinnakiri puudub, kuid uurimise käigus ilmsiks tulnud hinnad on hämmastavalt väikesed. Narkomaani võib veretööks palgata tühise raha eest (Metsamaa mõrvar). Elukutseline küsib kümme korda rohkem (killer Nikiforov).

  • Ebatavaliselt palju atentaate on toimunud Tallinna keskturu lähistel (Kolektor, Metsamaa, Lao).

  • Ehkki nimetatud atentaatides annavad tooni tulirelvad, eelistab allilm statistika kohaselt konkurentide likvideerimisel pomme. Enamik asitõendeid hävib plahvatuses (Estonian Airi plahvatus).

  • Killerite lemmikrelv on püstol TT (Mäng, Malinovski). Teisel kohal on Kalašnikovi automaat (Veike, Lao).