suusasprindivõistlusel
saada vägagi korraliku koha.
Enne ise oli esmapilgul suusakauge – nimelt mängis kuulus Briti jalgpalliklubi FC Liverpool möödunud kolmapäeval Meistrite Liigas võõral väljakul üle Hispaania superklubi FC Barcelona.
Ei tea, kuidas on lood teistega, aga veendunud FC Liverpooli fännile, nagu on ajakirjanik Kümmel juba mitukümmend aastat, ei saa olla selgemat ennet heade aegade alguse kohta.
Neljapäeval, mil sprindisõit toimus, oli pealegi talvine peetripäev. Jällegi justkui selgelt positiivne märk. Läks nii, et sprindivõistluse sissejuhatavas osas ehk ajasõidus, kus selguvad kolmkümmend paremat, kes edasi n-ö mees mehe vastu võisteldes lõpuks võitja selgitavad, tegi Peeter esmapilgul soliidse sõidu. Ent siis selgus, et noor suusamees tegi rajal mõned keelatud sammud – sõitis klassika­stiilis võistlusel pisut uisustiilis – ning nagu mõned teisedki võistlejad, võeti ta ­võistlusest maha.
Tõesti, kuidagi rumalal põhjusel lõppenud võistlus, mis startis nii heaendeliselt. Ent Toomas Kümmel võtab asja pealtnäha rahulikult. Ütleb, et võistlust jälgides ja poja eemaldamisest kuuldes esemeid ei purustanud. “Ei noh, loomulikult oli mul väga kahju. Aga poiss võttis riski, see teeb talle au, ent see risk seekord ei õigustanud ennast,” märgib ta.
Pealegi on Kümmelil poja disklafi kohta arvamine, et ehk oli sellel profülaktiline iseloom. Ka kõik teised, kes võistluselt maha võeti, sõitsid nagu Peetergi klassikastiilis võistlusel uisustiiliks mõeldud varustusega ehk nn pidamiseta suuskadel, sest raja profiil seda võimaldas. Eks siis kõrged suusaametnikud vaatasid, et tuleks enne karistada, kui mäng suuskadega stiilide piiril päris ülekäte läheb.
Järgmisel päeval sõitis Peeter koos Priit Naruskiga sprindi teatesõidus välja kümnenda koha. Võimalused saada teatesõidus parem koht kustutas Naruski kukkumine.

Läbi raskuste tulek

Selge, et Toomas Kümmelile hea endena mõjunud Liverpooli võit ja asjaolu, et neljapäev oli peetripäev, ei olnud ainsad põhjused loota Peeter Kümmelilt Sapporost head tulemust.
Noormees ise on selle aasta sõitudega andnud tõsiselt lootust.
Kui ta tänavuse hooaja eel teatas meediale, et ootab hüpet arengus ning soovib jõuda sprindi kuuma rühma ning igal võistlusel finaalossa, siis mõjus see kerge liialdusena. Polnud ta ju seni nii säravat sõitu teinud, et säärast läbimurret loota.
Vähe sellest. 2003. aasta suvel tabasid Kümmelit seljavalud. Need olid sedavõrd ägedad, et segasid magamist. Nagu suusataja hiljem SL Õhtulehele antud intervjuus kirjeldas, otsiti häda põhjust kaua. Lõpuks leiti seljaaju närvijuure kasvaja.
Isa Toomase mäletamist mööda oli toona Tartu ülikoolis füsioteraapiat õppinud, nüüd sel alal juba doktori tööd tegev poeg ise oma häda põhjustele jälile saanud. Lõikus oli paratamatult vajalik. Võimalus, et pärast seda saab sportlasena jätkata, oli viiskümmend viiekümne vast u.
Toomas ei mäleta, et Pe eter oleks kunagi tõsiselt kõhelnud, kas teha sporti või mitte. “Ta pole noorena eriliselt säranud, tal on olnud tõsiseid tagasilööke. Kõik, mis ta on saavutanud, on tulnud järk-järgult tõustes ja arenedes,” kirjeldab isa. “Ta pole käegalööja tüüp. See on mu arust spordis kõige tähtsam.”

Alaver uskus ka

Päris tänavuse hooaja alguses võitis Peeter Kümmel Soomes Olosel klassikasprindi maailmameistri venelase Vassili ­Rotševi ja tunnustatud Poola sprinteri Janus ­Krezeloki ees sprindivõistluse. See andis aimu, mis vägi 191 cm pikkuse ja 82kilose noore suusataja sees istub.
Pärast aastalõpu suhteliselt lahjasid starte tuli Venemaal Rõbinski MK-etapil korralik 7. koht. Kodusel Otepää MK sprindivõistlusel 15. koht, mille kohta öeldi, et parema taktikavaliku korral võinuks minna tunduvalt paremini. Vahetult enne Sapporo MMi Hiinas toimunud Changchuni sprindivõistlusel tõestas Kümmel oma klassi 8. kohaga. Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ütles seepeale, et MMil oleks pettumus, kui Peeter jääks kümne hulgast välja. Noor suusataja ise jä seesuguse prognoosi peale tagasihoidlikuks, kuigi möönis samuti, et on tänavu tõsiselt arenenud.
Aga sport on sport, seega ettearvamatu. Loodetud tulemust sprindivõistlus Peeter Kümmelile ei toonud.
Isa Toomas, kellest on sportlasest poja kõrval saanud tõsine suusaasjatundja, usub, et sellegipoolest määrab tänavune hooaeg tuleviku seisukohast palju. On toimunud märkimisväärne areng. “Ta on oma asja teinud, selge siht silme ees. Lõpuks on hakanud tulema tulemused,” räägib isa. Küsimusele, milline on olnud poja põhiline eesmärk, vastab Toomas: “Eks ikka olümpiavõit. Muidu poleks ju mõtetki teha.”
Teisalt on isa rahul, et poeg on suusatamist teinud teadmisega, et varem või hiljem saab see läbi, ning on tublisti õppimisse panustanud.
Viimased aastad mõnusalt suusatamise rütmis elanud ajakirjanik Kümmel tunnistab, et eks autod ole ostetud arvestusega, et suusad ikka ilusasti sisse mahuksid. Ning praegu, mil poeg Peeter teeb esimesi märkimisväärseid sõite eliidi seas, on Toomase kaks nooremat poega, kaksikud Jaagup ja Johannes, samuti suusatamise leidnud. “Peetri eeskuju, kindlalt,” märgib Toomas Kümmel.
Möödunud nädalavahetuselgi käis ta koos kaksikutega Põlva kandis võistlustel. “Sa ei kujuta ette, kui võimsalt on ala arenenud võrreldes sellega, mis oli siis, kui Peeter alustas. Jah, Mati Alaveri võib süüdistada milles iganes, aga ala arengu osas on ta oma nime kuldsete tähtedega ajalukku kirja pannud,” tunnustab aastaid suusasporti kõrvalt jälginud Kümmel.