Seppo Sillanpääl (55) on tüüpilise soomlase nägu. 30 aastat politseis raskeid kuritegusid uurinud mees on erakordselt leebe olemisega.

Väikese kabineti seinal ripub õlimaal kasakast, nurgas suur Ilja Repini allkiri. Vanaaegne raam maksab rohkem kui võltsing ise.

Kuidas teist sai Soomes prostitutsiooni vaenlane number üks?

Juhuslikult. Minu uurimisrühma töö on uurida rööve ja väljapressimisi. 1999. aastal kuulsime, et keegi röövib lõbutüdrukuid. Allilm teab, et prostituutidel on palju raha ja arvas, et ega nad politseisse ei lähe.

Võtsime siis ühe soomlase kinni. Meie hämmastuseks röövimised jätkusid. Hakkasime mõtlema, mis õieti toimub.

Mis selgus?

Kurjategijate eesmärk oli allutada Soome prostitutsioon eestlaste kontrollile. Kui Soome kupeldaja ei nõustunud maksma, siis rünnati tema tüdrukuid. Talle esitati arve iga tüdruku pealt. Eestist käis "järelevaataja" raha sisse kasseerimas ja "firma" tööd kontrollimas.

Kupeldajale oleks saadetud Tallinnast kümneid tüdrukuid päevas, kui ta vaid oleks suutnud neid vastu võtta.

Kui suur raha lõbumajanduses liigub?

Tüdruk saab tavaliselt kolmandiku. Teine kolmandik läheb jõugu asjaajajatele Soomes ja ülejäänu Eestis asuvale juhtkonnale.

Tänaseks oleme lõpetanud nelja kupeldajate jõugu tegevuse, mis kasutasid kokku 120 korterit. Igas korteris töötas pidevalt üks kuni kolm naist.

Nii et me räägime kuratlikest summadest! (Mõtleb) Aastas võib see teha kuus miljonit vana marka (ca 15 miljonit krooni).

Kuidas see raha Soomest Eestisse toodi?

Suur osa liikus rahavahetusbüroo Tavex kaudu, mis teeb valuuta kiirülekandeid. Me teame, kellele ja millal raha saadeti.

Väiksemaid summasid viisid Eestisse ka tüdrukud. Olen kuulnud ka raha saatmisest veoautojuhtidega.

Mis selle rahaga Eestis tehti?

See on maffialik lugu. Eesti allilm on meile rääkinud, et osa rahast makstakse ühiskassasse. Kui keegi vangi kukub, siis abistatakse tema perekonda. Nagu ametiühing.

Kuidas on kupeldajate organisatsioon üles esitatud?

Väga leidlikult. Näiteks oli jõugul Helsingis oma telefonioperaator. Esiteks tänu temale oli jõugu pealikul ülevaade, kui palju kliente tüdrukud teenindavad. Teiseks operaator aitas, kui tüdruk ise soome keelt ei osanud. Kolmandaks vastas operaator kõnele ka siis, kui tüdruk oli kinni.

Kus lõbutüdrukud töötavad?

Helsingis ei ole lõbumaju. Kupeldajad üürivad korteri, kuhu panevad elama üks kuni kolm tüdrukut. Selliseid kortereid on kõigis Helsingi linnaosades. Naabrid ei tea enamasti midagi, aga mõnikord tõstavad ka hirmsat lärmi.

Kes kupeldamist juhivad?

(Sillanpää joonistab ruudulisele paberilehele skeemi, mille ülemine osa koosneb neljast kastikesest. Ta kirjutab kastidesse suvalised nimed. Sinine pastaks joonib nimede ümber jämedad raamid.)

Me teame nende isikute kohta päris palju. Kas nad ka kunagi kohtu alla lähevad, on hoopis ise asi.

Nende õigeid nimesid ma ei ütle. Meil Soomes on kombeks, et eeluurimise ajal on sellised asjad salajased.

Te väidate Soome politsei siselehes, et üks peamistest kupeldajatest on Eesti politsei kaitse all?

Panen lauale septembrikuise Poliisi & oikeus numbri, kus on Sillanpää usutlus. Seal on mustvalgel kirjas: "Oleme saanud tõendeid ühe ninamehe vastu. Ta on kuulutatud tagaselja tagaotsitavaks Soomes ja kogu maailmas, aga mingil põhjusel mitte Eestis. Oleme kuulnud, et kõnealusel isikul on Eesti politseis nii palju tuttavaid, et teda vaevalt kinni võetakse."

Nüüd valib komissar sõnu nagu diplomaat.

Teate, see pole päris nii... Ajakirjanik on siin mõned asjad segi ajanud...

Tõsi on see, et "Leo“ on rahvusvaheliselt tagaotsitav. Tõsi on ka see, et Eesti politsei temaga mingil ajal ei tegelnud. Miks, seda ma ei tea. Eesti kurjategijad on meile rääkinud, et põhjuseks on "Leo“ head suhted Eesti politseiga. Kas see ka tõele vastab, seda ma jällegi ei tea.

Nüüd on Soome justiitsministeerium Eesti võimudega kokku leppinud, et "Leole“ esitatakse süüdistus Eestis. Need väljapressimised toimusid Eestis, Soomes aga ainult kupeldamine. Seega saaks Eestis asja paremini kohtusse anda.

Politsei siselehes räägite ka sellest, et kupeldajad pakkusid teile osa kasumist.

(Valib jälle hoolikalt sõnu) See oli möödunud aastal. Minu uurijaid kombati, kas nad lähevad liimile. Seda tegid eestlased, kes soovisid oma jõugu rahule jätmist.

(Elavneb äkki) Ma olin ikka väga üllatunud! Soome kurjategid midagi sellist ei tee. Nad teavad, et see ei lähe läbi.

Kuidas edeneb koostöö Eesti politseiga?

Ma ei tea, kuidas ja kui palju Eesti politsei kupeldamist uurib. Aeg-ajalt on meil hea koostöö ja vahel jälle mitte. See sõltub ka seadustest.

Mõne aasta eest käisin kas Mustamäel või Lasnamäel ühe korteri ukse taga. Oli selge, et seal oli keegi sees. Eestlased vabandasid, et tõendite puudusel ei saa nad peale uksele koputamise midagi teha. Meil Soomes oleks selle asemel läinud üks mees autosse sõrgkangi järele.

Tänagi käisid kaks meie meest Tallinnas lõbutüdrukuid üle kuulamas.

Kas tüdrukud julgevad tunnistusi anda?

Üsna hästi. Eesti venelannad räägivad isegi paremini kui eestlannad. Kuigi võiks arvata vastupidist.

Süüdistuse tõendamine on vaevarikas töö. Kupeldamine on Soome seaduste järgi väga kerge kuritegu. Selle eest karistatakse trahvi või kuni kolmeaastase vanglakaristusega. Politsei ei tohi isegi kupeldajate telefone pealt kuulata. Aga väljapressimiste tõttu võisime seda siiski teha.

Osa tüdrukuid on andnud kohtus tunnistusi sirmi taga, et kohtualused nende nägu ei näeks. Kõik nad on tunnistanud oma nime all. Soome kohtus anonüümseid tunnistajaid ei ole.

Kes tulevad Soome prostituutideks?

Palju on Tallinna lõbutüdrukuid, aga mitte ainult. On ka koduperenaisi ja üliõpilasi.

Mis neid naisi iseloomustab?

Alaealisi ei ole. Noorim on olnud 18aastane. Keskmine vanus on 22-25. Kõige vanem oli üle 40. On nii hirmsaid peletisi kui ka missi mõõtudele vastavaid. Kolmest kaks on eestlannad ja üks venelanna.

Kupeldajad ei saada siia tüdrukuid, kel oleks probleeme. Algul võeti neilt Soome jõudes passid ära, aga enam seda ei tehta. Kui politsei välismaalase kinni peab ja tal dokumenti ei ole, algavad probleemid.

Palju tüdrukud teenivad?

Tavaliselt võtab üks lõbutüdruk päevas vastu viis kuni kaheksa klienti. Paremad tüdrukud 14-17. Rekord oli kas 26 või 27.

Näiteks töötas üks tüdruk Helsingis kolm nädalat. Päevas oli tal 15 klienti ja ta sai poole rahast endale. 300 marka ots... (arvutab paberil) 90 000 marka, sellest pool on 45 000 marka (120 000 krooni). On ju suur raha?!

Tõepoolest suur. Nõudlus peab olema meeletu!

Tegime ühe katse. Jälgisime kupeldajate telefoninumbrit, mille kuulutus ilmus nii Helsingin Sanomates kui ka internetis. Viie tunni jooksul tuli sinna sada kõnet. Üks kõne kolme minuti peale.

Kõik helistajad muidugi lõbutüdruku juurde ei läinud. Paljud mehed saavad rahulduse juba lõbutüdrukuga rääkimisest. Oli neidki, kes aja kinni panid ja jätsid minemata. Kümne helistaja kohta tuleb vähem kui üks klient.

Kes lõbunaistes käivad?

Mehed ühiskonna igast kihist. On töömehi, on hästimakstud riigiametnikke, on kuulsaid sportlasi. Me teame nimesid, aga need jäävad ainult siia (koputab pöidlaga oma meelekohale). Kõik kirjapandud andmed laseme paberihundis ribadeks.

Huvitav on see, et palju käiakse lõbunaistes esmaspäeviti ja pärast riigipühi. Ilmselt on mehed oma naisega tülli läinud.

Mida mehed tahavad?

Tavalist seksi ja suuseksi. 50 eurot (800 krooni) on pool tundi. Kui midagi erilist, siis tõuseb hind poole võrra. (Täiesti ükskõikselt) Mida kõike ka küsitakse, anaali ja pissimist...

Teie töö tulemusel loobusid Soome ajalehed prostituutide kuulutuste avaldamisest. Kuidas see äri mõjutas?

(Sillanpää avab arvuti) Selline teave liigub näiteks internetiküljel www.sihteeriopisto.net. Vahepeal olid seal üleval 30 tüdruku andmed. Pärast meie operatsioone on jäänud järele kümme, enamasti soomlased.

(Komissar klikib fotosid, kust kargavad vastu pepud, tissid ja vitud. Tüdrukute näod on varjatud)

On veel mõned aadressid: www.viihdelinja.com ja www.seuralaispalvelu.net. Näete, siin on 48 tüdrukut. Nad varja enam isegi nägusid.

Kas nägude avaldamine on uus trend?

Ei mina tea. Kui jõugu number neli lõbutüdrukud Tallinnast Helsingisse saabusid, pidid neil fotod kaasas olema. Viimasel ajal tehti reklaamid juba Eestis valmis. Tüdruku pilt ilmus internetti reaalajas koos tema saabumisega Soome.

Tõeliselt kaasaegne marketing!

Kui tüdruk on halb, siis hoiatavad kliendid üksteist internetis. Kui ta jällegi meeldib, siis teda soovitatakse.

Mis neist naistest saab, keda mehed ei taha?

Kes ühte linnaossa ei sobinud, saadeti teise. Kus elab jõukam rahvas, sinna oli vaja nooremat ja nõtkemat. Mõnda teise linnaossa kõlbas ka paksem naine.

Mis politsei lõbutüdrukutega teeb?

Üldiselt saadame nad Eestisse, aga nad tulevad tihti valede passidega tagasi. Näiteks võtavad nad teise naise passi ja teevad endale samasuguse soengu nagu passifotol.

Üks Eesti tüdruk ei tohtinud vahepeal Soomest ära käia, aga ta käis ikkagi. Soome passiga!

Kuidas suutsid eestlased Helsingi prostitutsiooni oma kontrolli alla võtta?

Algul tulid eestlased Soome viinapudelitega ja nende üle naerdi. Aga nüüd on soomlane langenud abilise rolli. Eestlasi peetakse kõvemateks tegijateks. Kardetakse, et nad on kergelt valmis päästikule vajutama. 

Jõuk number kaks koosnes ainult eestlastest. Neil oli huvitav tööjaotus. Ühe naise juurde saadeti problemaatilised lõbutüdrukud. Need, kes jõid ega suutnud enam tööd teha. Tal oli suurem korter, kus ta neil silma peal hoidis.

Olete neli punti laiali löönud, mis edasi?

Suuri jõuke praegu enam ei ole. Prostitutsioon muidugi jätkub. Minu mehed seda rohkem ei uuri, kui ei ilmne midagi uut. Ilmselt hakkab kupeldamisega tegelema eraldi osakond.

Suur osa sellest tööst tuleb teha nädalalõppudel ja õhtul. Ületunde on palju.

Mis on teile nendest juhtumistest eriti meelde jäänud?

Esimest kupeldajate jõuku juhtis soomlane, kes elas Tallinnas. Kui tal raha otsa sai, saatis ta oma Eesti tüdruksõbra Helsingisse tööle. Hiljuti nad abiellusid.

Mees, kes pani vangi Aleks Lepajõe

Kriminaalkomissar Seppo Sillanpää esmakohtumine eesti kurjategijatega oli 1985. aastal. "Tillanderi juveeliäri rööv Aleks Lepajõe ja Raivo Roosna poolt oli hästi kavandatud ja väga külmavereline tulistamisteni välja."

Politsei leidis toona küll süüdlased, kuid mitte röövsaaki. "Lepajõe ja Roosna usaldasid vale meest. Üks soome kurjategija läks vanglast puhkusele ja võttis pööningule peidetud ehted endale," räägib komissar. "Lõpuks vahetati osa juveele võidusõiduhobuste vastu."

Sillanpää haarab riiulist kausta ja näitab fotosid suurte kividega kullast kaelakeedest. Neid Ekspressi jaoks ümber pildistada ta ei luba. "Fotod on kurjategija tehtud, kes on nüüd juba surnud."

"Lepajõe kirjutas vanglas raamatu ja kinkis ühe eksemplarigi. Pärast vabanemist helistas ta mulle aeg-ajalt. Näiteks pärast üht röövi - ütles, et tema ei ole seda teinud."

Komissar kohtuks Lepajõega hea meelega uuesti. "Ta on väga intelligentne, temaga võib rääkida ükskõik millest."

Hiljuti käis Sillanpää Tallinnas Lepajõele kuuluva aasia restorani ukse taga. "Menüü oli ukse kõrval, aga seal ei olnud minu jaoks midagi huvitavat. Tulin tulema."