Meil toimetuses kaanitakse kohvi hommikust õhtuni. Sekretär Kadri muudkui puhastab Jura masinat, kallab ube juurde ning manitseb mitte jätma “plastmassist” cappuccino-piima ­ööseks sooja kätte hapnema. Kohv ergutab ajutööd ja paneb sule lippama. Mõni mees joob viis tassi päevas, sest kohv on lehe omaniku Luige kulul. 

Kadri hinnangul kulub meil vähemalt 60–70 kilogrammi kohviube aastas. 

Aga kui palju pruugivad seda kanget kraami riigi- ja linnaametnikud? Saatsin ministeeriumidele ja teistele olulisematele asutustele küsimused. Mind huvitas, kui palju ametnikud päevas kohvi joovad, palju kulub raha kohvile ja piimale ning kes selle eest maksab, milliseid kohvimasinaid kasutatakse ning kuidas on “riiklik kohvipoliitika” üleüldiselt masu ajal muutunud. 

Tagasiside oli jahmatav. Nii palju elevust pole PR-ametnike seas viimasel ajal ilmselt ükski teema tekitanud. 

“See näeb välja pigem kohvifirmade reklaamiküsimustikuna,” arvas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Natalja Kitam. 

“Mis kuupäev sul kalendris täna on? Ei ole ju 1. aprill?” pahvatas presidendi pressišeff Toomas Sildam. “Eluilmaski ei lähe ma Toomas Hendrik ­Ilvese käest küsima, palju ta kohvi joob! Unusta ära!”

Täiesti uskumatu reaktsiooni kutsusid küsimused esile aga ­Riigikontrollis – asutuses, mis peaks igasuguse ­laristamise puhul näpuga järge ajama ning seejuures toetama tõe ­väljaselgitamisel ka meediat.  

Avalause Riigikontrolli veebilehel ütleb: “Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud.”

Riigi audiitorite laualt käivad läbi mis tahes teemad, olgu korruptsioonioht omavalitsustes, pürotehnika ohutus või pestitsiidid meie toidus. Juriidilises täpsuses võivad nad juuksekarva pooleks ajada. 

Näiteks äsja tekitati peavalu Laine Jänesele, viidates, et kultuuri rahastamisel kulka ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu rikutakse seadusi ega järgita protseduurilisi nõudeid. Varem on kritiseeritud omavalitsusi, et need ei taju ametnike korruptsiooniohtu, ning noomitud ministeeriume raamatupidamise pärast. 

Aga kohviteema viis ametnikud arutult pöördesse. Riigikontrolli kommunikatsiooniteenustuse juhataja, endine ajakirjanik Toomas Mattson algatas riigi PR-ametnike salajases meililistis pilakampaania, mille sihtmärgiks oli nii Eesti Ekspress kui siinkirjutaja. 

 “Lõpuks ometi on ka Eesti ­Ekspress hakanud huvi tundma auditeerimise põhiküsimuse ja riigi majandusolukorra vastu. Ma arvan, et meil tuleb pühendada järgmine kuu selleks, et panna kirja kohvipoliitika muutumise trende. Ja ma soovitan ka pealkirja: “Riigiametnikud joovad end maksumaksja kulul kohvist lõhki!”. Loodan, et EE ei unusta ka teid sääraste küsimustega kostitamast;)))” kirjutas Matt­son kolleegidele. 

Ja jätkas oma soolot: “Ühtlasi saadan Toivole suurepärase 1928. aastast pärineva loo “You’re The Cream in My Coffee” sõnad ja soovitan tal osta suurepärase 1972. aastast pärineva kontserdi DVD, kus Marlene Dietrich seda laulab. See lugu oli just see, mida teatritudeng Marlene esitas katsetel, kui Josef von Sternberg tuli Euroopasse otsima peaosalist oma filmi, mille nimeks sai “Blue Angel”. Ja just see laul viis Dietrichi Hollywoodi. Nii viib ajakirjanduslikule parnassile ka Toivo Tänavsuu ja EE.”

Lisaks seljataga pillutud vaimukustele saatis Mattson Ekspressile ka nii-öelda ametlikud vastused Riigikontrolli kohvijoomise poliiktika kohta. Ta kirjutas, et ametnikud maksavad kohvi eest ise. Külaliste kohvile ja piimale kulus mullu ligi 5000 krooni. 

 “Ekspress kui jõukas ja edukas leht võiks ehk finantseerida laiaulatuslikku uurin­gut riigiametnike kohvijoomise harjumustest võrreldes Ekspress Grupi ajakirjanike harjumustega. Nagu soovitas üks meie headest kolleegidest, tuleks alustada kvantitatiivuuringuga (mille esimeseks sammuks EE küsimusi võiks pidada) ja lõpetada fookusgruppide-põhise analüüsiga. Eriteadlased võiks tulemusi kommenteerida.

Ühtlasi tuleks Riigikontrollil ilmselt kaaluda auditi alustamist, kus me uuriks, kui palju tööaega kulutavad riigiametnikud sedalaadi küsimustele vastamiseks,” teatas Mattson mulle saadetud e-kirjas. Artikli juurde pildile tulemast Mattson keeldus, mistõttu kasutame vana fotot.

Üldiselt võib tõdeda, et riigiasutustes kohviga laristamist ei toimu. Paljud bürokraadid joovad hoopis teed.

Kõigis küsitletud asutustes maksavad ametnikud kohvi eest ise, tehes kohvijoojate seas korjandusi või ostes kohvi automaatidest. Viimasel juhul tuleb tassi eest maksta sümboolselt 1–3 krooni (pluss kroon koore eest). Kõige odavam kohv on keskkonnaministeeriumis, kus ametnikelt küsitakse üks kroon tassitäie eest. 

Udupeened espressomasinad on rendile võetud või ostetud peamiselt juhtkonna ja külaliste tarvis. Masinate rendimakse aastas jääb 10 000 krooni piiresse. 

Keskkonnaministeerium väidab, et kohvile, kakaole ja koorele kulub neil 

28 325 krooni aastas. Maksu- ja tolliametis kostitatakse külalisi kohviga vaid 5843 krooni eest ning rahandusministeeriumis 6760 krooni eest. Riigikantselei ­kohviubade arve on 13 500 krooni ning majandusministeeriumi oma 14 521 krooni aastas. 

Suur erand on kaitseministeerium, kus ametnikud joovad kohvi osaliselt siiski meie kõigi kulul.  

Ministeeriumi töötajate tarvis soetati neli ubadest kohvi valmistavat masinat. Nende jaoks ostetakse iga kuu kokku üheksa poolekilost pakki jahvatamata ube hinnaga 2167 krooni ehk keskmiselt 10 krooni töötaja kohta kuus. 

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütleb, et see kogus kujunes välja umbes aasta eest pärast kohvikulude järsku kärpimist ning katab umbes kolmandiku tegelikust tarbimisest. Ülejäänud kohv ostetakse osakondade referentide või suuremate kohvisõprade poolt töötajatelt endilt kogutud rahaga, mis on kuu jooksul hinnanguliselt paar korda suurem kui tööandja “panus”. 

Teine märkimist väärt erand on välisministeerium, kus 22 kohvimasinat neelavad uba aastas ligi 80 000 krooni eest ning masinate rendile kulub üle 52 000 krooni. 

Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ütleb, et välisministeeriumi külastab iga päev kümneid inimesi, teiste hulgas diplomaate, ametnikke ja välisajakirjanikke. Tavapäraselt pakutakse neile kohtumistel ka kohvi. Ka ministeeriumi ametnikel polevat keelatud endale tassike kohvi teha. 

Ainsana ei saanud kohvitarbimise kohta vastuseid Tallinna linnavalitsuse suurematest ametiasutustest. Raepress teatas, et selliste andmete kokku panemine nõuab liiga palju tööd.