Foto: Andres Putting

Enamik küsitletud Riigikogu liikmeid on vähemalt kümme aastat poliitikas olnud ning nende õpetajakogemus jääb varasemasse aega. Erand on praegugi õppejõuna töötav Aadu Must. Kõige rohkem õpetaja või õppejõu taustaga inimesi on Reformierakonna fraktsioonis. Nad kõik järgivad partei peajoont ja streiki ei toeta. IRL on õpetajate arvult järgmine, ja mõneti üllatuslikult toetasid haridusministri erakonnakaaslased streiki. Keskerakonna fraktsioonis on üks õppejõud, sotsiaaldemokraatide seas aga ei ainsatki. See-eest on mõlemad erakonnad tulised streigi toetajad.


Aadu Must

(KE, lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo erialal)
Loomulikult toetan õpetajate streiki. Mind ajab 21. sajandil naerma küsimus, kust me selleks raha saame. 19. sajandil oli iga asja kuluks oma mõis, näiteks Tartu ülikoolil oli neli mõisa, mis seda ülal pidasid. Ma ütleksin lühidalt, et see on riigi eelarve arhitektuuri küsimus.

Tõnis Lukas
(IRL, Tartu ülikool, ajalugu, endine haridus­minister)

Ma olen töötanud õpetajana ning isiklikku solidaarsust näitan sellega, et kuni õpetajate palk ei tõuse, ei võta mina välja enda selle aasta Riigikogu palgatõusu. Olen juba teinud lepingu, et raha läheb sihtasutusele Noored Kooli.

Õpetajatele tuleb raha leida sama mudeli järgi nagu 2008. aastal, kui toimus suurim ehk 22protsendine palgatõus. Osa raha tuleb õpilaste ja klassikomplektide ning õpetajate arvu vähenemisest — süsteemi kokkutõmbumine peab jätkuma. Teine osa tuleb leida eelarvest — valitsus ei pääse lisaraha eraldamisest.

Rein Aidma
(RE, Tartu ülikool, füüsika)

Kuigi ma olen töötanud õpetaja ja koolidirektorina Iisaku keskkoolis, ei toeta ma õpetajate streiki, sest raha see juurde ei anna.

Mailis Reps
(KE, Akadeemia Nord, õigusteadus, endine haridus­minister)

Väga toetan õpetajate streiki. Muidugi tuleb streikida. Kõige lihtsam on leida raha palgatõusuks eelarve vahenditest. Kõik sõltub prioriteetidest. Kas me tahame leida raha selleks, et hoida kaitsekulusid kahel protsendil SKTst, või toetada õpetajaid? Kui meil on raha toetada Kreeka ja Portugali õpetajaid, siis võiks leida vahendeid enda omadele ka. Kolmandaks on võimalikud mitmesugused maksutõusud.

Kalev Lillo
(RE, Tartu ülikool, füüsika)

Kuigi ma olen töötanud õpetajana, siis ma küsiksin streikijatelt, millist lisandväärtust ühiskonnale streik toodab? Kas raha tuleb sellest juurde?

Sven Mikser
(SE, Tartu ülikool, inglise filoloogia)

Loomulikult sotsiaaldemokraadid toetavad õpetajate streiki. Vaadake, sügisel me esitasime Riigikogule ettepaneku, kust võiks eelarves leida 30 miljonit eurot õpetajate palgatõusuks. Seal oli ettepanek tõsta kaitsekulusid aeglasemas tempos, oli ettepanek astmeliseks tulumaksuks.

Urmas Klaas
(RE, Tartu ülikool, ajalugu)

Streikimine raha juurde ei too. Raha toob juurde töötamine, ühiskonna rikkus koguneb maksudest ja ettevõtlusest.

Kaia Iva
(IRL, Tallinna Pedagoogiline Instituut, matemaatika ja füüsika õpetaja)

Ma olen õpetajana töötanud ning toetan streiki kui enda vajaduste saavutamise vahendit. Selge on see, et suur osa palgatõusust peab tulema hariduskulude seest. Teine osa peab tulema riigieelarvest ning mis silt sellel rahal peaks peal olema, polegi otstarbekas praegu määrata.


Fotod: Tiit Blaat , Vallo Kruuser, Arno Mikkor / Epl, Ilmar Saabas / Delfi , Albert Truuväärt / Wikipeedia