Kuuele enneaegsele vastsündinule oli surm parem kui elu

2007. aastal otsustasid arstid kuuel juhul enneaegse lapse ravi lõpetada, mis tähendas lastele surma.

“On olukordi, kus ravi jätkamine on ebaeetiline,” ütleb Liis ­Toome, Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonna vanemarst.

“Tänapäeva meditsiin on nii võimas, et põhimõtteliselt võiks loodusseadustele vastu seistes ebaküpset enneaegset last hoida elus lõputult, nii et ta kunagi ei saa isegi teadlikuks sellest, et ta on olemas.” Nendel juhtumitel oli tegemist vastsündinu väga raske haigusega.  Enneaegsete laste uuringu esimest osa tutvustas Liis Toome Lastehaigla kevadkonverentsil.

Värskest (ainult arstidele teadmiseks mõeldud) uuringust selgub, et  2007. aastal otsustati kuuel juhul, et enneaegsel lapsel on parem surra kui elada. Uuring kestab kaks aastat. Esimese aasta andmed on juba koos. Teine aasta, mille kohta andmeid kogutakse, on pooleli. Koostööd teevad Tartu ja Tallinna lastehaiglad ning uurimisrühma juhib Liis Toome.

Ravi otsustati lõpetada läinud aastal Tallinnas nelja ja Tartus kahe enneaegselt sündinud lapse puhul. Neist neli kaalusid alla kilogrammi ja olid sündinud enne 26. rasedusnädalat.

Raske otsus võitlus lõpetada

“Teinekord tuleb teha ravi lõpetamise raske otsus,” ütleb Anne Ormisson, kes on Tartu ülikooli dotsent ja lastekliiniku arst. “Ma tahan siiski rõhutada, et iga otsus on individuaalne ja kindlasti mitte kergekäeline.”

Et ravi lõpetamise otsuseid ei teha lihtsalt, näitab ka see, et möödunud aastal oli Eesti kümnest kallimast ravijuhust neli seotud vastsündinute raviga. Neist kolm surid, kuigi nende elu eest võitlemisse panustasid arstid palju ning haiglad esitasid haigekassale miljoni- kuni 1,7 miljoni kroonised arved.

Suurte arvete taga on tegelikult suured väärarendid. Arstid on võidelnud raske kaasasündinud puudega laste elu eest. Keskmise enneaegse, kelle sünnikaal on alla ühe kilogrammi, ravi maksab mitusada tuhat krooni.

“Arved on suured, kuid mõelgem, et hästi elule võidetud lapsi ootab ees pikk elu,” ütleb Liis Toome.

Ravi lõpetamise otsused on eri riikides erineva taustaga. Näiteks katoliiklikus Leedus tehakse selliseid otsuseid harvemini. Hollandis on aga põhimõte, et enne 26. nädalat sündinud vastsündinuid ei elustata.

Samas, kui loodus annab, võivad ka “nooremad” beebid edukalt ellu jääda. Oma kodus mürgeldab üks beebi, kes sündis läinud aastal Eestis 22. rasedusnädalal ehk neli kuud enne tavapärast aega. Temasugune mahub sündides peopessa. Väike Ralf tuli ilmale Türgis 24. rasedusnädalal ja arstide abil lendas Tallinna kuu aega hiljem.

Eestis on suund, et kõik elusalt sündinud (kui pole tegemist äärmusliku puudega, näiteks aju puudumisega) lapsed lähevad intensiivravile.

Vastsündinute ravi ei lõpetata, kui vanemad on sellele vastu – arstide konsiilium saab teha vaid ettepaneku. Kas Eestis on vastsündinuid, keda hoitakse pikaajaliselt elus vanemate nõudmisel, hoolimata meedikute pakutud kehvast tulevikuväljavaatest, seda arstid ei avalikusta.

Avaliku arutelu teema või saladus?

Eesti arstide seas pole ühtset arvamust, kas ravi lõpetamise trend on üldse ühiskondliku arutelu teema.

Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonna juhataja Mari-Liis Ilmoja ütleb, et see peab jääma kitsa arstide ringkonna teemaks. Ta põhjendab, et otsus on arstide ja lähedaste omavaheline küsimus ning ravi lõpet amisest rääkides riivatakse nende inimeste tundeid, kes on selle otsusega kokku puutunud.

Arstid toovad raskes seisus lapsed intensiivravi osakonda ja Mari-Liis Ilmojal kui osakonna juhatajal on nendega pidev kokkupuude. Ta on kogunud andmeid kogu Eesti kohta – mitte ainult vastsündinute, vaid kõigi laste kohta, kelle ravi on otsustatud lõpetada. Ilmoja rõhutab, et need andmed pole mõeldud avalikkuse jaoks ja ta ei soovi mingil moel teemat kommenteerida.

Lastehaigla vanemarst Liis Toome aga arvab, et ravi lõpetamise küsimus puudutab tervet ühiskonda, ja mitte ainult vastsündinuid, vaid kõiki haigeid. “On arvata, et seisukohad on väga erinevad. Kindlasti on inimesi, kelle arvates ei tohiks seda teha mitte mingil tingimusel.”

Samast värskest uuringust selgub, et väga enneaegseid imikuid suri 2007. aastal Tallinnas rohkem kui Tartus. “Analüüsiks on vaja andmeid mitme aasta kohta,” ütleb Anne Ormisson. Need andmed on enneaegsete kohta, samas üldandmed vastsündinute suremuse kohta näitavad pigem vastupidist (vt tabel).

Et Eestis sünnib vähe enneaegseid lapsi, siis igaüks neist annab protsendipunktides suure kõikumise – sellepärast on vaja andmeid mitme aasta kohta. Samuti ei pruugi mõnd väärarendit või kaasasündinud haigust esineda Eestis aastaid ning seejärel võib sattuda ühele aastale ühte keskusesse neid mitu. Selline juhus aga mõjutab statistikat.

Möödunud aastal jõudis Eestis intensiivravile 186 enneaegset last, kelle kaal oli üle poole kilo või kes olid vähemalt 22 rasedusnädalat vanad, aga nooremad kui 32 rasedusnädalat. Eesti lastearstid on teinud head tööd ja ellu jäänud laste suhtarv on sama mis mujalgi Euroopas. Kui 1992. aastal jäi ellu alla kümne protsendi(!) lastest, kes sündisid alla kilosena, siis 2006. aastal 64 protsenti.

Loote areng

• 4. kuu – luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. On näha sugu. Kuu lõpuks on ta 100grammine ja 16sentimeetrine.

• 5. kuu – laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300grammine. 5. kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele.

• 6. kuu – nahk kasvab üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkude on vähe.

• 7. kuu – hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on üsna pikad. Laps kaalub ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga elundid pole valmis iseseisvaks tööks.

• 8. kuu – laps kaalub ligi 2 kilo ja on 40 cm pikkune. Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.

• 9. kuu – elundid on iseseisvaks eluks valmis. Sünnimomendiks kaalub laps 3–4 kilo ja on 48–52 cm pikk.

allikas: www.amor.ee

Eesti kolme suurema sünnitusmaja suremusnäitajad

2006
Sünnitusmaja	vastsündinute surmade arv	suhtarv 1000 sünni kohta
Tartu Ülikooli Kliinikum	16	7,31
Ida-Tallinna Keskhaigla	22	5,59
Lääne-Tallinna Keskhaigla	19	5,86

2007
Sünnitusmaja	vastsündinute surmade arv	suhtarv 1000 sünni kohta
Tartu Ülikooli Kliinikum	24	10,38
Ida-Tallinna Keskhaigla	28	6,75
Lääne-Tallinna Keskhaigla	16	4,74
Allikas: Eesti Meditsiiniline Sünniregister

Enneaegsete tüüpilised haigused

• elundid pole veel valmis
  
  
• kopsud ei tööta
  
  
• soolestik pole välja arenenud
  
  
• silmad näevad, kuid on kergelt kahjustatavad

Enneaegsus ei pruugi jätta füüsilist puuet, kuid võib kaasa tuua õpiraskusi või nõrgema taibu.