Kvaliteetmeelelahutus internetist
Juba ammustest aegadest on inimesed harjunud meelt lahutama. Vanas Roomas käidi teatris, vaadati, kuidas gladiaatorid üksteist maha notivad, ja maksti selle vaatemängu eest. Kujunesid välja ärigrupid: ühed hoolitsesid areeni eest, teised pidasid gladiaatoreid ja lõvisid üleval, kolmandad mõtlesid välja võikaid stsenaariume ning neljandad müüsid pileteid ja veini. Kõik selle peal väljas, et maksujõulise roomlase taskust oma osa kätte saada. Sellest on paar tuhat aastat möödas, aga meelelahutusäri süsteem on säilinud. Lisaks teatriskäimisele saab inimene pärast tööd oma meelt lahutada ka koduseinte vahel, vahtides televiisorit, surfates internetis või vaadates unenägusid.
INTERNET LOODI OMAL AJAL ANDMESIDEVÕRGUKS, mille vahendusel oleks võimalik saata selle liikmetele pakettide kaupa väikese informatsioonisisaldusega teateid. Nüüdseks on ta meie teadvuses muutunud justkui mingiks põhiseadusega tagatud üldkasutatavaks vahendiks, kuhu peab saama lülitada suvalisi seadmeid, mis vajaksid üht- või teistpidi omasugustega suhtlemist. Jamaks läheb asi siis, kui paljud sellistest seadmetest tahavad saada informatsiooni pidevalt ja reaalajas (näiteks korraliku videopildi edastamiseks), kannatamata oodata hilinenud või ärakaotatud pakettide kohalesaabumist. Ja nii käibki sellistel puhkudel üks pidev pakettkommutatsioonivõrgu ümberhäälestamine.
Kuigi internet on kvaliteetse video ja audio edastamiseks algolemuselt natuke kohmakas, paistab, et tema treenimisest siiski pääsu pole. Džinn on pudelist juba välja lastud ja otsib peremeest.
Kuigi esimesi katseid on mujal maailmas tehtud juba mitu aastat ja õnnestumiste korral sellest ka pasundatud, on reaalselt töötavaid üleriigilisi internetiga seotud multimeediavõrke väga vähe. Põhjusi mitu:
1) puudub piisavat kvaliteeti tagav ja lõplikult standardiseeritud kompressioonialgoritm, mis võtaks võrgus vähe ressurssi ja oleks sõber pakettkommutatsiooniga;
2) väljaarendatud internetivõrgud töötavad reeglina täisvõimsusel ehk seal pole lihtsalt ruumi uuele tegijale, kes võtaks heameelega enda kasutada poole olemasolevast ressursist;
3) puudub kvaliteetne sisu, mis oleks loodud vaid interneti tarbeks ja lisaks traditsioonilisele meelelahutusele interaktiivsuse. Ja seda ei tehta, kuna täitmata on punktid 1 ja 2.
Eesti Telefon on arendanud välja ADSL-võrgu, mis olemuselt lubaks kvaliteetse video ja audio edastamist ka vasepaare pidi. Hetkel käib vastava platvormi ehitus ja võrgu .treenimine. Esimeseks tõsisemaks ettevõtmiseks selles vallas on valitud Eurovisioon 2002 lauluvõistluse ülekandmine ADSL-klientidele, kellel avaneb võimalus jälgida kohapeal toimuvat mitme kaamera kaudu ning sekkuda isegi ürituse kulgu.
Huvi selle ülekande vastu on tõenäoliselt väga suur. Võimalikult kvaliteetse pildi- ja heliedastuse pakkumiseks on vaja kogu võrku vastavalt umber ehitada ja täiustada, et see suudaks kõikide huviliste päringuid täita. Kui aga Eurovisiooni ülekanne õnnestub, on meil praktiliselt olemas võrk ning platvorm, millele saab lisada suvalisi meelelahutuskanaleid. Ja uus meedia ongi sündinud!
MIDA SELLEGA VEEL TEHA SAAB? Näiteks e-õpe – õpilase- õpetaja suhtlemine ja loengute vaatamine/kuulamine multimeediavahendite vahendusel. Kvaliteetsete tele- ja raadioprogrammide edastamine. Ülekanded rahvaüritustest reaalajas. Kordussaadete arhiiv ning filmide ja muusika laenutus.
Loomulikult nõuab korraliku pildi edastamine ka kvaliteetset ja kiiret kanalit kasutaja poolel, muidu pole võimalik neid teenusi kõrgel tasemel tarbida. Kui siiamaani on rahvas harjunud internetist kõike tasuta kätte saama, siis kvaliteetteenused hakkavad kindlasti olema tasulised. See võimaldab hoida klientide hulka ja võrgukasutust optimaalsena ning teenida ka lisatulu sisuteenuste vahendamisest või müügist.
Oleme avatud kõigile koostöösoovijatele, kes tahavad toota või vahendada sisuteenust heli või pildi kujul internetis ootavatele potentsiaalsetele klientidele. Võtke ühendust!
