Läänemeremaade rikkad
Aastal 1943 on üldsuse pilgud suunatud maailmasõjale. Stalingradis langeb venelaste kätte vangi 120 000 Saksa, Rumeenia, Horvaatia sõdurit. Kurski kaarel võitleb koguni üle kahe miljoni mehe.
Too aasta läheb ka suure äri ajalukku. Sõjategevusest eemale jäänud Rootsis asutab 17aastane Ingvar Kamprad isalt hääde õpingutulemuste eest kingiks saadud raha eest ettevõtte, millest kasvab välja maailma edukaim mööblikett.
Ta nimetab firma IKEAks. I ja K on tema initsiaalid. E tähendab Elmtarydi ning A Agunnaryd, mis on vastavalt talu ja küla, kus ta üles kasvas.
Kamprad tahtis ettevõtjaks saada juba poisikesena, kui äritses ümbruskonnas tikkude, kala ja jõuluehetega. Esialgu müüb ka IKEA igasugust pudi kelladest pildiraamideni.
Edu tuleb 1953, kui Kamprad avab uuelaadse mööblisalongi: inimesed näevad seal furnituuri, mida saavad kodus ise kokku panna. Loomulikult on kaup toodetud võimalikult odavalt ja poed asuvad äärelinnades, et hindu alla lüüa. See põhimõte töötab. IKEA laieneb enam kui 30 riiki USAst Hiinani.
IKEA asutaja on maailma rikkaim?
Aprillis 2004 avaldab Rootsi ajakiri Veckans Affärer kõmulise uudise: Kamprad on 52,5 miljardi dollariga maailma rikkaim mees. Jõukam kui ameeriklane William Gates. Põhjendusega, et USA dollar on odavnenud ja IKEA väärtus kasvanud.
IKEA tunnistab väite valeks. “Ingvar annetas kontserni ühele Hollandi fondile aastal 1982,” väidab firma suhtedaam. Kuid ilmselt on too fond Kampradi kontrolli all. Rootslane pole ka kunagi vastu vaielnud USA ajakirjale Forbes, kes on miljardäride hindamisel mõjukaim väljaanne. Jänkide nimekirjas saab Kamprad 18,5 miljardi dollariga 13. koha.
Avalikkusele esitleb Kamprad end äärmiselt kokkuhoidliku tegelasena. Kasutab metroos pensionäridele antavad sooduspiletit või sõidab kümne aasta vanuse Volvoga. Ülikonnas esineb harva. Ja Rootsi kõrgetest maksudest pääsemiseks elab Šveitsis.
Taanlane kinkis rahvale ooperimaja
Kui Kamprad on self-made man, siis Taani esinumber Maersk McKinney-Møller (5,1 miljardit dollarit) sai jõukaks pärimise teel. Tema isa ja kaptenist vanaisa ostsid 1904 kasutatud auriku, mille ristisid oma kodulinna järgi Svendborgiks. Esimene kontor asus nende kodumajas.
IKEA asutamise ajaks oli firma kasvanud juba nii suureks, et avas tütarettevõtte USAs. Esimest korda oli Møllerite laev jõudnud Ameerika sadamasse aastal 1913. Tänapäeval juhtub seda iga päev.
Teiselt poolt Suurt Lompi tuleb ka osa miljardäri nimest: tema ema Chastine Estelle McKinney oli USA päritolu.
Maersk McKinney-Møller asus firmat juhtima 1965, kui tema isa 88aastasena suri. Praegu võib Maerski seitsmeharulise tähega firmamärki kohata enam kui sajas riigis. Lisaks laevandusele tegeleb kontsern nafta- ja gaasitootmise, lennunduse (Maersk oli aastaid Estonian Airi suurinvestor), laevaehituse ja kaubandusketi pidamisega. Laevastikus on üle 250 aluse.
McKinney-Møller loobus igapäevajuhtimisest 1993. Praegu, 90aastasena, tegeleb ta palju heategevusega: näiteks paari nädala eest kinkis kodulinnale Kopenhaagenile ligi viis miljardit Eesti krooni maksnud uue ooperimaja.
Inimrööv Saksamaal
Kui uskuda Forbesi, siis ei ela Läänemeremaade kõige rikkam inimene Rootsis, vaid Saksamaal. 23 miljardit dollarit annab 84aastasele Karl Albrechtile üleilmses arvestuses kolmanda koha. Tema kolm aastat noorem vend Theo hõivab 18 miljardi dollariga tabelis 14. koha.
Albrechtide jõukus pärineb Ruhri orus asunud tüüpilisest nurgapealisest vürtspoest, mida pidas Teise ilmasõja lõpuni nende ema. Sellest kauplusest kasvas välja Aldi kett, millel on tänaseks 6500 poodi. Edu saladus on odavus: Aldi on säästumarketite põhimõtte üks alusepanijatest.
Vennad hoiavad kiivalt privaatsust. On ka põhjust, sest Theo rööviti 1971. aastal ning vabastati alles pärast hiigelsuure lunaraha maksmist. Forbes teab siiski, et Theo kogub vanu kirjutusmasinaid ning Karl kasvatab orhideesid. Vennad armastavad golfi.
Venelase laevuke
Suvel 2003 läbib Briti avalikkust jahmatus: nende ühe kuulsama vutiklubi FC Chelsea ostab keegi pururikas venelane Kaug-Idast.
Seda, et Venemaal elab miljardäre, teavad kõik. Nende nimed ja ärid on aga tundmatud, sest nad leidsid õnne Lääne mõistes liiga kiiresti. Kommunistlikus plokis oli eraomand keelatud. Kui aga varakambrid 90ndatel erastamiseks avati, jagasid sisu omavahel ära paarsada nutikamat ja jõhkramat tegelast. Forbesi arvates pärineb Venemaalt juba 26 dollarimiljardäri. Saksamaal on neid 42.
Britte erutanud mister X on Roman Abramovitš (38), Tšukotka kuberner. Ta lubab klubile kuulsust tuua.
Meest sõnast, härga sarvest. Abramovitš investeeribki sadu miljoneid võimekate mängijate ostmiseks. Praegu on Chelsea Briti kõrgliiga kindel liider.
Sunday Times annab Londonisse elama kolinud Abramovitšile brittide iga-aastases rikaste edetabelis 7,5 miljardi naelsterlingiga kindla esikoha.
Venelane paistab silma ülikulutajana. Näiteks ostab 113 meetri pikkuse luksusjahi. “Laevuke” maksab üle 1,7 miljardi Eesti krooni.
Võimalik, et sisimas teeb mees tagasi lapsepõlves saadud löögid. Ta kaotas lapsena mõlemad vanemad. Elas onu juures. Visati koolist välja.
Kuid tal on ärisoont. Abramovitš tegi raha naftaekspordiga. Eriti hästi läks siis, kui ta ujus Kremli soosingus olnud Boriss Berezovski külje alla ning sai võimaluse erastada võileivahinnaga naftakompanii Sibneft. Osalused siginesid ka alumiiniumiäris ja Aeroflotis.
Kubernerina aga ei saanud Abramovitš hakkama: Tšukotka on sama hästi kui pankrotis.
Poola ärimees kohtub KGB agendiga
Kui Vene esirikkur jahib glamuuri, siis poolakate Jan Kulczyk esineb viimasel ajal rahvusvahelises meedias osalisena spiooniskandaalis.
Suvel 2003 kohtub endine advokaat Kulczyk, kelle vara väärtust hinnatakse neljale miljardile eurole, Viinis salaja Vladimir Aganoviga, kes töötas aastaid Vene luurajana Varssavis.
Kohtumisel räägivad mehed Poola ühe naftafirma müügist Lukoilile. Väidetavalt said üks minister ja üks ettevõtja (mitte Kulczyk) venelastelt ka viis miljonit dollarit pistist, kuid müüki pole seni toimunud. Kulczyk lubab väidetavat venelasi aidata, sest tal on mõjujõudu oma hea sõbra, riigi presidendi Aleksander Kwasniewski juures, keda jutuajamises olla nimetatud umbisikuliselt “Esimene”. President saaks erastamise taas käima panna.
Kulczyk kutsutakse parlamenti aru andma. Ta naaseb parajasti reisilt USAsse. Vahemaandumisel Londonis hakkab uudist kuulnud mehel halb ja ta laseb end kohe ühte paremat sorti kliinikusse toimetada.
Tagantjärele nimetab Kulczyk süüdistusi naeruväärseteks. Võimalik, et osa loost on Vene provokatsioon. Kuid skandaal keeb ilmselt veel mõnda aega edasi.
Volkswageni maaletoojana rikastunud Kulczyki tähtsamad investeeringud on tehtud naftafirmasse PKN Orlen ja üleriigilisse telekomi Telekomunikacja Polska. Ta kuulub kirikute kommertsnõukogusse ja presidendi ärinõukogusse.
Läti rikas ostab kalli auto, leedulane samuti
Kevadel 2003 lõhkeb Eestis müüt Concordia ülikooli edust. Kooli pankrotti ajanud rektor Mart Susi annab lootust, et Läti suurim pank Parex võib kooli koos võlgadega ära osta.
Parex Banka omanikud on Aleksei Kargin ja Viktor Krasovitski. Läti ajakiri Klubs nimetab neid riigi rikkaimateks. Baltic Times koguni Baltimaade jõukaimateks (300 miljonit eurot).
Ajakirjanikuks õppinud ning komsomoli liinis Riia linna kultuuriosakonda juhtinud Kargin (43) on sellisest tähelepanust häiritud. Teda panevad edetabelid nõutult muigama, sest nende koostajad tuginevad avalikele andmetele, kuid ei tea inimeste tegelikku vara, nende laenukoormust ja kontoseisu.
Kargin on tüüpiline kooperatiivi ajal alustanud tegelane. Asutas 1986. aastal turismibüroo. 1991 avas esimese valuutavahetuspunkti NSV Liidus. Seejärel sündis Parex.
Concordia temalt abi ei saa. Kargin ostab hoopis Maybachi, mis on üks kallemaid sõiduautosid maailmas.
Uhke autoga (Ferrari) paistab silma ka Leedu esinumber, VP Marketi suuromanik Nerijus Numavicius. Just see meditsiini tudeerinud mees on T-Marketi taga, mis praegu jõuliselt Eesti kaubandusturgu vallutab. Pikemalt kirjutas Ekspress Numaviciusest ja tema firmast mullu oktoobris.
Kes on rikkaim soomeugrilane?
Soome esinumbriks peetakse Sanoma WSOY grupi suuromanikku ja pikaajalist juhti Aatos Erkkot. Novembris avaldatud andmetel oli tema maksustatava vara suurus 2,75 miljardit krooni. Sanomast pärinevad ka riigi jõukuselt teine ja viies tegelane.
Meedia on jõukaks teinud ka siinpool lahte. Äripäev andis meie rikaste edetabelis kuuenda koha Hans H Luigele, kes on Ekspressi ainuomanik.
Siinne esinumber on lehe väitel Tallinki omanik Enn Pant 921 miljoni krooniga.
Kõige rikkaim ja tuntuim soomeugrilane on aga ilmselt Jõuluvana. Kinkidest pole tal iialgi puudust. Viimasel ajal palutakse temalt ka sularaha: kui sul pole kohe anda, võid ka hiljem üle kanda!
Läänemeremaade rikkaimad
1. | Karl Albrecht | kaubandus | 23,0 mlr USd |
2. | Ingvar Kamprad | mööblitööstus | 18,5 mlr USd |
3. | Theo Albrecht | kaubandus | 18,1 mlr USd |
4. | Roman Abramovitš | nafta | 10,6 mlr USd |
5. | Birgit Rausing ja pere | pakenditööstus | 9,3 mlr USd |
6. | Stefan Persson | rõivakaubandus | 8,6 mlr USd |
... ja Eesti omad
1. | Enn Pant | laevandus | 921 mln kr |
2. | Toomas Annus | ehitus | 790 mln kr |
3. | Igor Izraeljan | puidutööstus | 740 mln kr |
4. | Fjodor Berman | laevaremont | 660 mln kr |
5. | Marcel Vichmann | teenindus | 614 mln kr |
6. | Hans H Luik | ajakirjandus | 539 mln kr |
edetabelid aastast 2004, allikad: Forbes ja Äripäev
