“Mul on Ehitustööriista edu üle eriliselt hea meel,” ütleb konkurentmeeskonna Audentes peatreener Üllar Kerde. “Neid mõnitati, nende kallal ilguti, aga nad kannatasid oma aja ära. Ühtlasi näitasid, et suur raha ei ole kõige tähtsam, vaid tõsine töö ja meeskonna vaim,” lisab ta.

Tõesti, veel mõni hooaeg tagasi oli Ehitustööriist Eesti liigas pigem tagumise otsa meeskond. Peksupiss. Näiteks hooajal 2001/2002 saadi 27 mängust kolm võitu. Möödunud hooajast, kui Ehitustööriist platseerus põhihooaja kokkuvõttes neljandal kohal, võis ses tiimis märgata tõsisemat sisu. Kuid veerandfinaalis kaotati ootamatult poolproffide Pirita palliklubile. 

Kui tänavuse hooaja alguses favoriite reastati, siis nimetati kullapretendentidena teisi. Ehitustööriistale jäeti kõhklevalt üllatusvõimelise nn musta hobuse roll.

Veel hooaja vältelgi, kui Ehitustööriist püsis kindlalt Eesti meistriliiga liidrikohal ning mängis mõneti ehk üle ootustegi südilt Balti liigas, kaheldi. Nüüd, meistriliiga lõppfaasis play-offis on juba ka neid, kes julgevad kuldmedalimängus Ehitustööriistale panustada.

Ehitustööriista peatreener Allan Dorbek muidugi tunneb oma meeskonda ja teab, kui palju on vaeva nähtud, et noor tiim(keskmine vanus pisut üle 22 aasta) mängima saada. Sestap ei paista tema sugugi üllatunud, et Ehitustööriist tänavu sedavõrd tublilt esineb. “Mängijad on mehemaks saanud. Sellega on kaasnenud stabiilsus. Miks me siis ei peaks hästi mängima?” ütleb ta.

Klubi suurtoetaja firma Ehitustöörist tegevjuht Ivar Valdmaa ütleb, et seitse aastat on tiimi toetatud, meeskonnaga on tublit tööd tehtud, sestap on justkui loogiline, et nüüd tulevad ka saavutused. “Noortest on mängumehed saanud, mis muud,” kordab ta peatreener Dorbeki mõtet.

Meeskond nagu läbikasvanud liha

Ehitustööriista kossutiimi tugevus on tema ühtsus. Seal on terve hulk mehi, kes on aastaid kokku mänginud, kes tunnevad üksteist läbi ja lõhki. “See meeskond on tihe nagu läbikasvanud liha,” leiab Kerde konkurenttiimi kohta tabava võrdluse.

Korvpallis on vana tõde, et mäng algab kaitsemängust. Kui kaitse peab, on rünnakul juba lihtsam. Ent mitte just paljud siinsed meeskonnad ei saa selle mänguelemendi üle uhkust tunda. Ehitustööriistale on sitke kaitsemäng saanud firmamärgiks. Statistikat vaadates ei leia selle meeskonna mehi punktitoojate tabeli tipust. Küll aga on nad tipus kaitsemängu sisu näitavate vaheltlõigete ja “kulpide” osas.

“Kaitsemäng on neil tõesti tugev pluss,” tunnistab Andres Sõber, kelle juhendatav Kalev poolfinaalis Ehitustööriistale alla jäi.

Meeskonna üks liidreid Veljo Vares märgib, et kaitsemängu lihvimisele pööratakse trennis vahest kõige enam tähelepanu.

Lisaks mainib Kalevi treener, et Ehitustööriistal on piisavalt heatasemelised võõrleegionärid, kes kohalikest mängumeestest tuumikut hästi toetavad.

Tõsi see on. Tänavu mängib Eesti meistriliigas võõrmängijaid rohkem kui kunagi varem, ent ladusalt meeskonna heaks tööle panna on õnnestunud vähesed. Pigem on hulk näiteid, kus välismängijaid pole osatud piisavalt hästi kasutada. Või on leegionärid osutunud liialt nipsakaks. “Meil staare pole, kõik on põhimõtteliselt võrdsed. Välismängijad on väga mõnusad mehed,” selgitab Vares.

“Nad pole küll briljandid, aga kõvad töömehed on nad kohe päris kindlasti,” tunnustab Dorbek oma leegionäre.  

Nii ongi Ehitustööriistast saanud meeskond, kus koos enam-vähem võrdsed mehed. Kui keegi väljakul olijatest väsib või kui on kellelgi ilmselgelt halb päev, on pingilt võtta samaväärne või isegi parem vahetusmees.

Nii kummaline kui see ka pole, võib ühtlase kooseisuga pikk pink saada Ehitustööriistale finaalseeria mängudes probleemiks. Isegi Dorbek tunnistab, et teinekord on tal tõsiseid raskusi konkreetseks mänguks selle kõige sobivama koosseisu leidmisega. 

Tuleval aastal uuele tasemele

Balti liiga paremate meeskondade heitluses platseerus Ehitustööriist küll lõpuks seitsmendale kohale. Leedu suurklubidelt Kaunase Žalgiriselt ja Vilniuse Lietuvas Rytaselt saadi korralikud koosad. Aga need kaks on ka Euroopa tasemel tippklubid. Läti korvpalli esitiimilt Ventspilsilt saadi kodus magus võit.

“Eks meile sai Balti liigas kõik selgeks. Kes me oleme, kus me oma tasemega asume ja kuidas edasi minna,” räägib Dorbek.

Valdmaa ütleb, et nüüd tuleb edasi minna. “Ma arvan, et tuleval hooajal peaksime kõrgemaid eesmärke püüdma,” teatab ta.

Ehitustööriistal on praeguse meeskonna näol olemas tugev vundament.

Tuleval aastal tahetakse meeskonda tugevdada sedavõrd, et Balti liigas Leedu ja Läti gigantide vastu mängides poleks vaja aukartust tunda. Selge, et eelarve, mis praegu on veidi üle kahe miljoni krooni, tuleb suurusjärgu võrra suurem.

“Aga miks mitte üritada!” ütleb Valdmaa. “Eesti korvpalli vanade põlvkond hakkab tasapisi lõpetama, nüüd tuleb noortele panustada,” lausub ta.

Mis puudutab teisipäeval algavat finaalseeriat siis…. “Hõbemedal on meie jaoks isegi väga hea tulemus. Aga meil poleks midagi ka selle vastu, kui suudaksime praeguse tšempioni Rocki kohalt tõugata,” ütleb Dorbek.   

Meeskonna käekäik

2004/5 - Põhihooaja 1. Finaal: 14v, 4k

2003/4 - Ehitustööriist/Audentes Põhihooaeg 4., 12/18

vf kaotus Piritale. Lõpuks 5.

2002/3 - Ehitustööriist/Kalev. kokkuvõttes 7. (9 satsi hulgas) 10/20

2001/2 - Ehitustööriist/Kalev. kokkuvõttes 7. ehk viimane 3/27. Play-offis, viimase koha peale mängus võitsid Hotronicut (Kesküla, Parve, Kiili, Pihela jt)

2000/1 - Ehitustööriist. kokkuvõttes 7. (8 satsi) 10/25-

1999/00. Ehitustööriist - 7. ehk viimane 2/28