Laevasõit muutub üha puhtamaks
Tallinna vanasadamas võib aeg-ajalt näha
suuri tumeda tossu pahvakaid, nagu oleks
seal mõni katlamaja tööle pandud. Tegelikult
on suitsupilvede allikaks ristlus- ja liinilaevad,
suured nagu Lasnamäe paneelmajad.
Sellise liikuma panemine vajab erakordset
jõudu.
Kiirlaeva Tallink Shuttle Star mootorivõimsus
on 48 000 kW. Seda on sama palju kui näiteks
565 populaarsel maasturil Nissan Qashqai
kokku. Star suudab korraga peale võtta
2080 reisijat, autokohti on tal lausa 550. Tallinnast
Helsingisse sõidab ta vaid kahe tunniga.
Tallinki laevastikku kuulub kokku 16 alust
(4 on välja prahitud). Kütust neelavad laevamürakad
võimsalt. Mida kiiremini sõidavad,
seda rohkem kulub kütust.
Kui kütus eelmisel kümnendil järsult kallines,
hakkasid hiiglaslikud konteinerlaevad
eriti aeglaselt sõitma, et kütust kokku hoida.
Sama nipp võeti kasutusele ka reisilaevanduses
– neil liinidel, kus kiirus pole nii oluline
ja puudub konkurents. Tallink vähendas kiirust
Tallinn-Stockholmi liinil. “Laevad on masinad,
mis tarbivad umbes 1000–1400 liitrit kütust
tunnis. Kui Stockholmist Tallinna suundudes
pikenes meie sõidugraafik 45 minuti võrra,
siis me hoidsime kokku ühe otsa pealt 4,5–6
tonni kütust,” selgitas kruiisilaeva Romantika
kapten Roland Lemendik. Romantika mootorite
võimsus on 26 240 kW.
Kuid näiteks Tallinna ja Helsingi vahel annavad
kiire sõit ja tihedad väljumised Tallinkile
konkurentsieelised (Tallinki turuosa on seal
viimastel aastatel olnud 55–60 protsenti).
Kütusekulu reisi kohta on üks olulisemaid
näitajaid, mida firma juhtkond jälgib. Kütus on
Tallinki tähtsuselt kolmas kuluartikkel laevadel
müüdavate kaupade sisseostuhinna (laevafirma
annab tax-free poodide käibelt silmad ette
paljudele tuntud lennujaamadele) ja personali
palkade järel. Möödunud aastal kulutas Tallink
kütuse ostmiseks 114 miljonit eurot. Aastaga
kahanes kütusekulu 12 protsendi ehk ligi
16 miljoni võrra. See andis märkimisväärse
panuse ettevõtte 27 miljoni euro suuruse
puhaskasumi kujunemisse.
Mitu firma suurt reisilaeva on viimastel aastatel
saanud ka nutikad ja äärmiselt täpsed kütusekulu
jälgimisseadmed, mille alusel saavad
ohvitserid valida säästvama töörežiimi. Kütuse
jahutussüsteeme on täiendatud seadmetega,
mis aitavad säästa kütuse jahutamiseks või
kuumutamiseks vajalikku energiat. Tänu neile
süsteemidele on Tallink säästnud veel keskmiselt
viis protsenti tavapärasest kütusemahust.
Viimases aastaaruandes märgib ettevõte
ühe peamise märksõnana just globaalset
kütusehindade langust. Laevadel kasutatud
üheprotsendise väävlisisaldusega raskekütuse
keskmine turuhind kukkus mullu ligi kümme
protsenti.
Kuid keegi ei tea, kas kütuse hind jääb pikemaks
ajaks madalale või hakkab tulevikus
tõusma. Kütusehinna kõikumine on Tallinkile
üks suuremaid riskitegureid. Näiteks 2013. aastal
langesid kütusehinnad 13 protsendi võrra.
Aasta varem aga tõusid sama palju. Lisandub
valuutakursside kõikumisest tekkiv risk, sest
ettevõte arveldab kütust ostes USA dollarites.
Suured tarbijad ostavad riskide vähendamiseks
kütust tulevikutehingute kaudu, kus
hind on mingil tasemel fikseeritud. Tallink seda
väga palju kasutanud ei ole. Tark tegu: hind
on ju muudkui kukkunud.
Küll aga kasutas Tallink suvest 2011 kütusehinna
lisatasu süsteemi – kütuse kallinemisel
maksavad osa hinnatõusust kinni kliendid.
Tookord oli kütuse hind kahe aastaga enam
kui kahekordistunud.
Tänavu hakkasid kehtima uued euronormid,
mis nõuavad laevakütusele vähemalt
kümme korda väiksemat väävlisisaldust. Tallink
valmistus selleks põhjalikult. Ettevõte
hakkas kasutama senisest kaks korda kallimat
kütust MGO (marine gasoil), laevu tuli
ka ümber ehitada.
Mullu tegi firma kütuse kokkuhoiuks ümberkorraldusi
laevaliinides. Ristluslaev Baltic
Queen viidi üle Tallinn-Helsingi liinile ja Romantika
Tallinn-Stockholmi liinile. Riia-Stockholmi
liinile jäi ainult Isabelle. Silja Europa prahiti
Austraaliasse ujuvhotelliks.
Järgmine samm on veeldatud maagaasi
(LNG) kasutusele võtmine. Võrreldes raske kütteõliga
saab LNGd kasutades vähendada heitkoguseid
85–100 protsendi võrra.
Euroopa Komisjon unistab, et sadamatesse
ümber terve Läänemere rajatakse “LNG-tanklate”
võrk. Selleks valmistub ka Tallinna Sadam.
Tallink astus mullu esimese konkreetse sammu,
tellides Tallinn-Helsingi liinile uue kiire reisilaeva,
mis töötab kahe kütusega, sh veeldatud
maagaasiga. Laev mahutab 2800 reisijat
ning valmib Soomes Turus kahe aasta pärast.
Tema hind on “kõigest” 230 miljonit eurot.
Kui sellised laevad sõitma hakkavad, kaovad
sadamatest viimasedki mustad suitsupahvakud.