Lahing õunaaia pärast
Kui Eino Keerd (69) koos vanematega 1944. aastal punavägede eest Saksamaale ja sealt edasi ookeani taha põgenes, ei osanud ta lootagi, et veel kunagi oma Tartumaal Ülenurmel asuvat lapsepõlvekodu näeb. Aga nägi. Ent kui ta 90ndate keskel juba kogenud Kanada kinnisvaraärimehena asus oma isatalu maid tagasi nõudma, avastas ta, et ligi pool tema maast on meisterliku trikiga ära lõigatud. Juhtum, mida allpool kirjeldame, on keeruline, ent väärib süvenemist. Või isegi kohta korruptsioonikuritegude uurimise õpikus…
Eino Keerd tunnistati 11 aastat tagasi oma vanematelt äravõetud maa õigustatud tagasisaajaks. Villa-2 nimelise talu suurus oli 49 hektarit. Lahmakas asub Tartust lõuna poole Kurepalusse ja Ülenurme viivate teede vahel, linnast kolme kilomeetri kaugusel. Lõviosa maast oli sööti jäänud põld, muist soine mets, ent põlluservas asus ka paar maja. Neist üks, Tartumaa kohta vinge eramu, kuulus Ülenurme õppekatsemajandi eksdirektorile, ärimeheks hakanud Andres Kasevälile. Too oli krundi saanud kingituseks pärast direktori kohalt lahkumist 1990. Ning nõnda nagu Keerd soovis tagasi oma vanemate maid, soovis ka Kaseväli hammustada oma maja juurde võimalikult suur tükk. Selleks tuli pruukida juriidilisi nippe. Lihtsaim viis oli viidata asjaolule, et maa asub hajaasustusega piirkonnas. Seaduse järgi andnuks see õiguse erastada eelisjärjekorras kuni 20 hektarit. Kaseväli viis vastava avalduse valda 1997. aastal.
***
1996 kehtima hakanud Tartumaa üldplaneering nägi ette, et Villa-2 jäi hajaasustusega alale. 1998. aastal otsustas Ülenurme vallavolikogu ühehäälselt muuta piirkond tiheasustusega alaks, nähes seal tulevikuvisioonina elamurajooni. Keerdile oleks see tähendanud peaaegu kogu maa tagasisaamist, v.a Kasevälja maja. Ärimehe lootused sattusid löögi alla.
Volikogu saatis oma otsuse maavanemale kinnitamiseks. Vastuseks oli vaikus. Võinuks arvata, et volikogu otsus jääb jõusse. Ent 1999. aastal sai Ülenurme vallavanemaks Aivar Aleksejev. Nagu väidab endine vallavanem Anti Kalvet, avas võimuvahetus tee Eino Keerdi maade ärastamiseks. Oma osa mängis siin fakt, et Aleksejev ja Kaseväli on ammused head tuttavad…
***
Niisiis, karussell hakkas pöörlema. Novembris 2000 kirjutas Kaseväli Tartu maavalitsusele, et vajab 10 hektarit õunaaia rajamiseks. Juunis 2001 kirjutas keskkonnaministeeriumi kantsler maavanem Jaan Õunapuule: “Ülenurme vallavolikogu vaatab täiendavalt üle teemaplaneeringuga määratud tiheasustusala piirid ning teeb antud küsimuses lõpliku otsuse.” NB! Just volikogu! Ausa asjaajamise korral olekski pidanud protsess nii edasi kulgema. Aga mitte meie loos.
Ette rutates tuleb öelda, et lõpuks jäigi maakonnaplaneeringusse kõnealusele kohale hajaasustusala. Just nii, nagu Kaseväli lootis. Kuidas nii? Salakokkulepete tulemusena, kui uskuda Kalvetit. Miks ei arutanud tiheasustatud aladega seonduvat vaidlust volikogu, nagu ette nähtud? Kalvet vastab, et seda ei saanud Aleksejev lubada, sest afäär oleks tulnud avalikuks.
Juulis 2001 andis vallavalem nõusoleku 10,3 hektari suuruse maatüki erastamiseks Andres Kasevälile. Maa sihtotstarbeks sai maatulundusmaa ning Kasevälile läks see maatükk maksma tühised 65 822 EVP-krooni.
Augustis 2001 saatis Aleksejev maavanem Õunapuule kirja, kus väljendas valla nõusolekut määratleda Kasevälja maatükk mitte kui tiheasustusala. Kuigi tegemist oli vallavolikogu ainupädevusse kuuluva küsimusega, võttis vallavanem endale voli asi ise korda ajada. Ja just selle kirja alusel jättiski maavanem sama aasta septembris maakonna planeeringut allkirjastades Kasevälja maatüki hajaasustusega alaks. Kaseväli oli saanud eelisostuõiguse 10 hektarile. Kalvet: “Tartu maavalitsus rikkus seadust, kui võttis maakonnaplaneeringut tehes volikogu otsuse asemel aluseks Aivar Aleksejevi lihtkirja.”
Tänaseks on Keerdi ja Ülenurme valla vahel seljataga mitu kohtuvaidlust. Viimaste lahendite valguses võib väita, et Keerd on oma maatükist ilma. Muide, eksib see, kes arvab, et vanahärra tehti päris lagedaks. Talle jäi tervelt 27 hektarit maad. Tõsi küll, valla maanõunik määratles omal ajal, ammu enne kohtusaaga algust selle maa järgmiselt: “Villa-2 lahusmaatükid, mis on oluliselt halvema boniteediga ja millest ei ole huvitatud maa ostueesõigusega erastajad.” Niisiis, Keerdile jäi maa, mida keegi teine lihtsalt ei tahtnud.
Andres Kaseväli peab tõsimeeli plaani rajada kingitusena saadud maatükile õunaaed. Võimalik, et see on auavaldus minister Õunapuule, kelle õigeaegne silma kinnipigistamine Kasevälja maa hajaasustusse jättis...
Õunapuuga üritas mullu sügisel samal teemal ühendust võtta Äripäeva toimetus. Tulutult. Tsiteerime. “Praegu ei taha Jaan Õunapuu enam midagi meenutada kolme aasta tagustest vangerdustest. Ta laseb tüütule ajakirjanikule läbi siseministeeriumi pressinõuniku teatada, et Ülenurme maade ammuse vaidlusega seotu on peast pühitud ja seega polevat ta asjakohane isik kommenteerima.”
***
Mullu novembris võttis juhtumi luubi alla Lõuna politseiprefektuur. Uurijad keskendusid sellele, et vallavanema ainuisikuline kiri maavanemale oligi kurja juur, mis Keerdi maatüki Kaseväli omaks tegi. Mai algusest on Aleksejev kahtlustatav ametiseisundi kuritarvitamises. Ringkonnaprokurör Marge Püss: “See on haruldane juhtum, sest siin on olemas reaalselt mõõdetav kahju. Keerdi esindaja on rääkinud 2,8 miljonist." Püss ei avalda, missugused on hetkel kogutud tõendid ja lubab asja kohtusse saatmise osas seisukoha võtta paari kuu jooksul. “Nii palju võin öelda, et Aleksejev ei eita, et tegi maavalitsusele kirja volikogu otsuseta. Aga ta ei arva, et sellega seaduse vastu eksis.”
Püss pole ka veel otsustanud, mis saab Kasevälist.
Vallavanem Aleksejev eitab korruptsiooni. “Aivar Aleksejev ei ole ruutmeetritki Andres Kasevälile kätte mänginud. Kui tema selle õiguse sai, siis ainult juriidiliste põhjenduste alusel," ütleb ta Ekspressile. "Mind ei oleks uuesti vallavanemaks valitud, kui ma selliseid võtteid kasutaksin. Või siis oleksin trellide taga.”
Nali naljaks, aga kui mitte trellid, siis kriminaalsüüdistus ju Aleksejevile terendabki. “Tean, et pole seaduse vastu eksinud,” kinnitab aga Aleksejev. Kas vallavanem siis ei tunnista, et ta volikogu teadmata ja soolo-otsust tehes eksis? “Ei, selle kirja mõte oli saada maavalitsuselt mingi reaktsioon. Ka ajafaktor mängis oma osa. Ma ei saa kommenteerida, miks sealt reaktsiooni ei tulnud.”
Ehk mängisite maavanemaga kokku? “See ei vasta tõele.”
Mida muud saakski öelda vallavanem, kes kuulub Rahvaliitu nagu ka minister Õunapuu?
***
Kaseväli ootab ajakirjanikku Kapitali Maja kuuendal korrusel. Tumedates toonides büroos tegutseb ta üksi nagu vaim pööningul. Omaaegne Tartu ärieliidi liige, Kapitali Maja rajaja, mille tõsi küll, hiljuti maha müüs. Ta ei varja, et haub uusi ja uhkeid plaane, kuid keeldub täpsustustest.
Kaseväli vastab küsimustele veenvalt, täiesti külma rahuga. Emotsioone reedab alles siis, kui Ekspress vihjab, kes on tema suurim kriitik. "Anti Kalvetis kõneleb kibestunud poliitik. Ma ei suuda tema motiive teistmoodi määrata. Kui neid üldse on. Minu arvates ihus ta ise hammast Keerdi maade peale." Ja nii edasi. Maa omandamist ja Aleksejevi käitumist arvustades on Kaseväli konkreetne: "Aleksejev on igati seaduslikult käitunud ja minu maa omandamisele on kohus andnud heakskiidu." Nii on. Vähemalt osaliselt.
***
Loo puänt tõotab tulla rabav. Või siis vastupidi - oodatud. Ülenurme vallamajas on tutvumiseks väljas uus üldplaneeringu kava. Ja seal on Kaseväli õunaaia asemele kavandatud hoopis elamu- või sotsiaalmaa. Sisuliselt on uue planeeringuga (mis hetkel küll kinnitamata) tehtud Kasevälist miljonär, sest elamumaa hind ulatub selles piirkonnas vähemalt 60 kroonini ruutmeetrilt. Ent milleks kõik need arvutused, kui Kaseväli on otse pühalikult lubanud rajada õunaaia ega taha mõeldagi tihedalt maju täis tipitud elamurajoonile enda naabruses?
Kaseväli ei löö põrmugi verest välja, kui talle kaastunnet avaldan. Sel puhul, et vald näib tahtvat õunapuud juba enne istutamist maha raiuda ja maatüki asfalteerida. "Mis te nüüd. Ma ei luba seda. Sinna tuleb kindlasti õunaaed ja see pole mingi legend või kattevari. Kui ongi tehtud ettepanek see elamumaaks teha, siis mina teen teistsuguse ettepaneku. Planeerimine on juba kord demokraatlik protsess."
Muide, Aleksejevi vastus küsimusele, miks vald Kaseväli õunaaia asemele elamurajooni kavandas, on üsna üllatav. “See ei ole võimalik! Siin peab olema mingi viga – ma tean kindlalt, et sinna pidi jääma põllumaa.” Aleksejev lubab seda täpsustada ja vastab siis veendunult - see ei ole elamumaa! Ent planeeringu koostanud firma koduleheküljel on ikkagi kirjas vastupidi: elamu- või sotsiaalmaa. Mine võta kinni.
***
“Kui oli Venemaa ja Stalin, siis tehti kõik õiguste sildi all,” resümeerib Keerd, mõeldes “õiguste” all seadusi. “Aga need olid omaõigused. Nüüd tehakse ka kõik õiguste sildi all ja need on ka omaõigused.”
Karm võrdlus. Keerd ei söanda temalt 10 hektari suuruse maalapi pihta pannud inimesi varasteks nimetada, kuid nimetab juhtunut ebaõigluseks. Ta ei hala ega vannu kättemaksu, vaid lubab seada sammud Euroopa kohtusse. “Ma usun, et paljud oleks Kaseväli asemel samamoodi käitunud – teie, mina, ma arvan nii. See on loomulik, et inimesed tahavad asju oma taskusse pista. Aga see ei olnud õiglane.”
Kaseväli jutt õunaaia rajamisest ajab Eino Keerdi naerma. “No ma nii naiivne ei ole, et seda usuks. Kas teie usute?”
Eriti ei usu. Aga eks õunte pealt vaatame…
Endine tippsportlane
Internetist leiame Eino Keerdi kohta äärmiselt huvitavat infot. Nimelt selgub, et neli aastakümmet tagasi oli Keerd üks vägevamaid eesti soost atleete. Praegu ripub tema foto Bostoni ülikooli Kuulsuste Halli leheküljel. Seal on kirjas, et ülikooli ajal oli Keerd mitte vähem kui maailmatasemel kergejõustiklane. Treeneri sõnul oli Keerd võimeline tõukama kuuli üle 18 meetri, heitma ketast 55 meetrit ja vasarat üle 61 meetri. “Tema võimed lubanuks osaleda olümpial, kuid seal pidanuks ta esindama Eestit. Seepärast eelistas ta mitte võistelda.” Pole raske mõista, miks vabasse maailma põgenenud mees Rooma olümpiale ei kippunud. 1962. aastal Toronto lähedal peetud Balti olümpial tolleaegsel Kanada ainsal täismõõtmetes staadionil, mis muide kuulus eestlastele, pani Keerd kinni kõik kolm heiteala.
