Turus asuva Wäinö Aaltose muuseumi tähtsündmuseks pidi sel aastal olema Leonhard Lapini esinduslik tagasivaade "Märgid ja tühjus". Nii olulisele väljapanekule otsustati teha ka taustanäitus. Keegi käis lauale idee, et siin Turus on uhke Vene avangardkunsti erakogu.

Paneme selle.

Nii juhtuski, et Lapinit hakkasid ootamatult "soojendama" maailmanimed Kazimir Malevitš, Aleksandr Rodtšenko, Vladimir Tatlin jt. Ühtekokku sadakond vene avangardi teost 1910.-1920. aastaist. Rõõmu aga jagus vaid mõneks päevaks. Näituse "Ring-Joon-Punkt" kohale kerkisid tumedad pilved.

Totralt halvad tööd

Skandaal puhkes juuni keskel, kui kunstikriitik Otso Kantokorpi nimetas avangardinäitust pettuseks ja nõudis selle sulgemist.

Kantokorpi kahtlustas, et näitusel on ­väljas teosed, mida alusetult peetakse Malevitši ja Rod­tšenko omadeks. "Minu arvates on tööd totralt halvad. Olen tegelenud vene avangardiga 30 aastat - need tööd näevad lausa robustsed välja."

Muuseum tõrjus algul süüdistusi, samas aga kiirustas rõhutama, et tegu on vaid Lapini näituse taustana toimiva pisikese ülevaatega. Kantokorpi oli sellest hämmelduses. "Kui niisugune näitus oleks ehtne, oleks see üks selle suve tähelepanuväärsemaid Euroopas."

Lõviosa näituse töödest kuulub Turu ärimehele Jaakko Lindbergile, kes enda väitel sai osa neist pärandusena oma isalt, kes omandas need 1940. aastail. Osa aga ostis ise, viimased 15 aastat tagasi.

Kõik kuulsused eemaldati

Juuli algul kõrvaldatigi avangardinäituselt viis teost, mille puhul peeti vajalikuks lisauurin­guid.

Wäinö Aaltose muuseumi intendant Joanna Kurth ütles, et analüüsitakse ka teoste paberit.

Eemaldatud teostest neli olid Rod­tšenko ja üks Malevitši oma. Viimane siiski küsimärgiga, niisamuti kolm Rodtšenko teost.

Appi paluti Rodtšenko tunnustatud uuri­ja Aleksander Lavrentiev, kes koos Tretjakovi galerii asjatundjatega asus töid uurima. Juuli keskel saabus vastus: kõik viis tööd on võltsingud. Ja mitte ainult. Näituselt võeti maha ka Rodtšenko ülejäänud teosed, kokku 14 taiest. Needki polnud ehtsad.

Muuseum sättis näituse ringi ja see avati taas 21. juulil. Paraku mitte kauaks. Läinud nädala lõpul otsustati avangardinäitus "Ring-Joon-Punkt" lõplikult kinni panna. Nimelt selgus, et ka rohkem kui kümme Tatlini teost pole ehtsad.

Näituse koostaja Vene kunstiajaloolane Paola Volkova laiutas käsi ja kurtis, et teostega tutvumiseks oli liiga vähe aega. Kantokorpi aga peab venelannat suisa petturiks, kel pole pealegi avangardkunstist suurt aimugi.

"Ma ei olegi tippasjatundja, kes on pühendanud kogu oma elu avangardile. Aga ma olen kunstiajaloolane ja tegelenud avangardiga palju," kaitses Volkova end ajalehe Helsingin Sanomat veergudel. Nüüd on ka Wäinö Aaltose muuseum kaotanud usalduse tema vastu.

Lapini "kontsert" Turus aga jätkub ilma soojendajateta kuni septembrini.

Võltsinguid rohkem kui ehtsaid

Alles sel kevadel raputas samasugune skandaal ka Prantsusmaad. château de Tours'i muuseumis suleti näitus "Alexandra Exter ja tema Vene sõbrad". Avangardiekspert Andrei Nakov nimelt väitis, et 192st eksponeeritud taiesest on ehtsad vaid kaks! Näituse oli koostanud teine vene kunsti ekspert Jean Chauvelin, kes on ühtlasi 130 teose omanik. Kui politsei küsis temalt teoste ehtsust tõendavaid ekspertiise, vastas mees: "Ma ei vaja neid, mina olen ise ekspert!"

Paraku pole ka Nakov ise puhas poiss. Paarkümmend aastat tagasi tegi ta Šveitsis Mihhail Larionovi näituse ja sattus selle eest kohtu alla - kõik 197 teost osutusid kahtlasteks, et mitte öelda võltsinguiks. Ühele Vene eksperdile aga pakuti hiljuti rohkem kui pool miljonit krooni selle eest, et ta tunnistaks ehtsaks ühe võltsitud Malevitši teose.

Kui suur raha selles äris võltsingutega liigub, võib aimu saada isegi suurtelt oksjonitelt. Neli aastat tagasi müüdi näiteks ­Christies'e oksjonil Londonis Boriss ­Kustodievi maal "Odalisk" rohkem kui 30 miljoni Eesti krooni eest. Hiljuti selgus, et tegu on võltsinguga.

Vene avangardi võltsimine on võtnud nii pöörase ulatuse, et ARTnewsi värske uurimuse kohaselt ületab võltsingute arv kunstiturul kaugelt ehtsate oma. Olukord läks hulluks, kui rahakad venelased hakkasid endale soetama avangardkunsti. Nii ilmusidki Lääne galeriidesse ja oksjonitele pildid, mille kohta näiteks väideti, et need konfiskeeriti kunagi KGB poolt või siis viidi immigrantide poolt Iisraeli. Võltsinguid iseloomustabki see, et neil piltidel puudub dokumenteeritud ja usaldusväärne teave päritolu kohta.

Ka Vene kunstiajaloolasi ei saa enam usaldada. Paljud neist pole mitte ainult seotud teoste müügiga, mille nad on tunnistanud ehtsaks, vaid teevad võltsingukaubitsejatega isegi koostööd. Selle kohta liigub isegi anekdoot: "Kas te annate garantii, et see pilt on ehtne?" - "Muidugi. See on garanteeritud kaheks aastaks."

Vene avangard

  • Vene avangard oli geomeetriline kunst, mille Kazimir Malevitš ristis suprematismiks.
  • Suprematism sai hoo Vitebskis, kus Malevitš aastatel 1918-1920 õpetas. Tema tudengid nimetasid end uue kunsti järgijateks ehk UNOVIS.
  • Avangard ei olnud siiski ainult suprematism, levisid ka voolud nagu kubofuturism või konstruktivism.
  • Tuntumad vene avangardistid olid Aleksandr Rodtšenko, Vladimir Tatlin, El Lissitzky, Olga Rozanova, Ljubov Popova, Aleksandra Exter, Ivan Puni, Gustavs Klutsis jt.