Lapse üleskasvatamine maksab üle miljoni krooni
Nõukogude ajal räägiti, et lapse kasvatamine maksab sõiduauto Volga hinna. Tänapäeval võtab lapse kasvatamine üle 1,1 miljoni krooni ehk suurärimehele sobiva luks-Mercedese hinna.
“Kindlasti ei taha ma hirmutada noori inimesi, et laps läheb nii kalliks ning et sama raha võiks kulutada hoopis moodsate riiete, hea auto ja puhkusereiside peale,” ütleb rehkenduse teinud Piret Suitsu (38), kes veab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskust.
Ta soovib hoopis tähelepanu juhtida tõigale, et vanemapalga kaudu toetab riik laste sündi ja nende kasvatamist pooleteise aastani. “Aga mis saab edasi? Keegi pole Eestis vaadanud, kuidas kulud jagunevad ea kasvades ja millal on nad kõige suuremad. Pärast pooltteist aastat annab riik vaid lastetoetust 300 krooni kuus.”
Näiteks erinevalt mudilastest pole teismelised nõus kandma kolm numbrit suuremaid jalanõusid ega vanema venna riideid. Rohkelt raha kulub huviringidele ja trennidele, kuid neile antavaid toetusi on poliitikud kriisi ajal hoolega kärpinud.
“Vanemapalga ülemist otsa võiks alla tõmmata ja jagada seda raha koolide ja arendustegevuse kaudu,” ütleb Suitsu.
Ta usub, et sellistest rehkendustest on kasu ka üksikvanematele, kes saavad eraldi elavale emale või isale näidata, kui palju lapse kasvatamine tegelikult maksab ja kuidas lapse vajadused koos vanusega suurenevad.
Tallinna Tehnikaülikoolis keemiat ja majandust tudeerinud Suitsu on ka ise keerulisi aegu üle elanud. 11 aastat tagasi lahku minnes tundis ta end täiesti abituna, sest korterikulud ja autoliising olid olnud mehe rida. “Ma ei teadnud, kui palju ma kodulaenu maksta suudan. Palusin oma laenu ümber teha 10 aasta pealt 20 aasta peale.”
Suitsu koostas endale tiheda eelarve. “See polnud raske, sest ma olen kuuelapselisest perest. Olen harjunud käsitööd tegema ja nutikalt läbi ajama. Meie ema on olnud alati osav majandaja.”
Pool aastat hiljem tunnetas Piret, et laenu maksmisega pole probleeme ning ta tegi taas lepingu ümber, nüüd vaid viie aasta peale. “See oli optimistlik aeg, arvasin, et elu läheb paremaks ja saan hakkama. Saingi.”
Kinnisvarabuumi laineharjal kolm aastat tagasi müüs Suitsu oma vana kodu maha, võttis laenu juurde ja ostis uue korteri. Ta oli tõusnud tellerist maja koolitajaks, kes tegeles Swedbankis juhtide mentorprogrammidega. “Olin jälle optimistlik ja arvasin, et elu läheb paremaks.” Kuni mullu suvel tabas teda šokk – Swedbank teatas koondamisest. Tema tööga oli pank rahul, aga seda tööd ei läinud enam vaja.
Ja kuna vahepeal oli jõustunud uus töölepinguseadus, kahanes ka naisele makstav hüvitis. “Tegin arvutused ja sain aru, et pean kohe hakkama töökohta otsima, sest pärast maksete tasumist oleks meile koos tütrega söögiks jäänud vaid 1000 krooni kuus.”
Suitsu kandideeris mitmele poole ja maandus lõpuks taas Swedbankis – rahaasjade teabekeskuses, mis oli tollal veel loomisel, isegi nime polnud uuele üksusele välja mõeldud. Kusjuures palka ei saa ta praegu mitte Eestist, vaid otse Rootsist.
Ja lapse kasvatamise kulude osas pole Piret kindlasti elukauge nagu mõni Armeenia kullalitsentse ostnud pankur, vaid ta kasvatab tütart, kes on tänaseks juba 18 aastat vana.
| Beebi: 0–12 kuud | Kuu | Aasta |
| Söök | 900 | 7200 |
| Lisatoitu hakatakse beebile andma enamasti alates 4. elukuust. Toidukulud on suuremad, kui ema ei toida rinnapiimaga. Võib arvestada, et ainult piimapulbrile kulub 300 krooni kuus. Valmis beebitoidud on võrreldes kodus valmistatud söögiga kulukamad. | ||
| Eluase | 800 | 9600 |
| Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest. | ||
| Transport | 200 | 2400 |
| Sõit beebikooli, ujuma, massaaži, arsti juurde. | ||
| Vaba aeg | 300 | 3600 |
| Beebikool ja ujumine alates 6. elukuust. | ||
| Riided ja jalanõud | 2500 | |
| Poest tuleb osta 3–4 n-ö pidukomplekti, pesu, kuid ülejäänud rõivad ringlevad sõpruskonnas või neid saab soetada kasutatult sümboolse hinnaga. | ||
| Majapidamiskulud | 50 | 600 |
| Õrnad pesuvahendid beebi rõivaste pesuks. | ||
| Tervishoid | 750 | 9000 |
| Mähkmeid kulub keskmiselt 2 pakki kuus, lisaks tuleb tasuda ravimite ja hooldusvahendite eest. Mähkmete käibemaksu tõusu tõttu maksab pakk ühekordseid mähkmeid ligi 50 krooni enam. Kokkuhoidu annab marlimähkmete kasutamine. | ||
| Muud kulud | 1500 | |
| Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks (arendavad mänguasjad). Esimesel eluaastal tähistatakse pereringis ka sünnikuusid. | ||
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 16 200 | |
| Lapse sünd toob kaasa ühekordse suurema väljamineku. Vajalikud kaubad: võrevoodi, madrats, voodipesu, vann, kapp, turvahäll, vanker, jalutuskäru, voodipehmendused, arendavad mänguasjad, toidupudelid jne. Beebikaubad on kallid ning noored pered eelistavad võimalusel kasutatud ja heas korras kaupa, mille maksumus on kuni 50% soodsam. | ||
| Kokku: | 52 600 | |
| Väikelaps: 2–6 a | Kuu | Aasta |
| Söök | 1000 | 12 000 |
| Väikelaps vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd: värsked aed- ja puuviljad, piimatooteid, liha. | ||
| Eluase | 800 | 9600 |
| Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest. | ||
| Transport | 200 | 2400 |
| Sõit muusikatundi, ujuma, arsti juurde jne. | ||
| Vaba aeg | 500 | 6000 |
| Vanemad sisustavad väikelapse vaba aega muusikatundidega, viies teda mängutuppa teiste lastega mängima, nukuteatrisse, kontserdile. Lisaraha nõuavad väikelapsele mõeldud raamatud, filmid jne. | ||
| Riided ja jalanõud | 3000 | |
| Väikelapse riided-jalanõud tuleb praktiliselt igal aasta välja vahetada. Kokkuhoidu annab pruugitud rõivaste ost ja tasuta ringlus sõprade vahel. | ||
| Majapidamiskulud, pesuvahendid | 50 | 600 |
| Tervishoid | 600 | 7200 |
| Mähkmetest õnnestub välja kasvada teise eluaasta lõpuks. | ||
| Tervishoid | 1800 | |
| Lapse immuunsüsteem ei suuda võidelda nakkustega ja väiksemaid-suuremaid külmetushaigusi tuleb talve jooksul põdeda 3–4 korda. Lisaks veel plaastrid-sidemed kriimustustele. | ||
| Söömine väljas | 200 | 2400 |
| Perega koos veedetud nädalalõpud ja perelõunad. | ||
| Muud kulud | 3000 | |
| Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks – arendavate mänguasjade ja ka moe-mänguasjade ostmine lapse soovil. Sünnipäeva pidamine mängutoas maksab umbes 1500 krooni. Sõprade sünnipäevade külastamine 4–5 korda aastas. | ||
| Lapse hoidmise kulu | 400 | 4800 |
| Lasteaiakoht maksab 350 krooni kuni üle 5000 krooni sõltuvalt lasteaiast. Hoidjatädi tunnitasu on alates 25 krooni tunnist. | ||
| Saamata jäänud tulu haige lapse hooldamise eest | 700 | |
| Haige lapse hooldamiseks kulub aastas keskmiselt 2 nädalat. Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. | ||
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 6000 | |
| Lapse tuppa tuleb soetada pikendatav voodi, laud ja tool, riiulid, kastid tema asjade jaoks. Suuremad väljaminekud on spordivahendid, jalgratas, arendavad mänguasjad, mis võimaldavad lapsel imiteerida täiskasvanute maailma, mängida kodu, proovida eri ameteid. | ||
| 1,5aastaselt | 50 750 | |
| Lisandub lasteaiatasu, kuna ema asub tööle. | ||
| 3–6aastaselt | 191 200 | |
| Kulu mähkemete enam ei ole, kuid tuleb teha suuremad ostud toa sisustamiseks, spordivahenditele, mängudele. | ||
| Kokku: 2.–6. aasta | 241 950 | |
| Keskmine kulu aastas | 48 390 | |
| Koolilaps: 7–12 a | Kuu | Aasta |
| Söök | 1100 | 13 200 |
| Koolilaps vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd, toidukogused suurenevad. Koduses külmkapis peab olema pooltooteid, mida laps saab ise endale valmistada ja soojendada. | ||
| Eluase | 800 | 9600 |
| Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest. | ||
| Transport | 200 | 2400 |
| Kuukaart – sõidukulud kooli, muusikatundi, trenni jne. | ||
| Vaba aeg, hobid | 700 | 8400 |
| Muusikaõpe, teater, raamatud, filmid, arvutimängud, trenn jne. Lisanduvad klassiga tehtud ürituste kulud. | ||
| Riided ja jalanõud | 3500 | |
| Laps kasvab mühinal ja riided-jalanõud tuleb praktiliselt iga aasta välja vahetada. Laps soovib ise kaasa rääkida sobivate rõivaste valikul ja ostmisel. | ||
| Majapidamiskulud, pesuvahendid | 50 | 600 |
| Sideteenused | 450 | 6400 |
| Lapse esimene mobiil, interneti püsiühendus. | ||
| Taskuraha | 100 | 1200 |
| Tervishoid | 1800 | |
| Lapse immuunsüsteem ei suuda võidelda nakkustega ja väiksemaid-suuremaid külmetushaigusi tuleb talve jooksul põdeda 3-4 korda. Selles vanuses saavad paljud lapsed esimesed prillid, mis toob aastas kaasa lisakulu 1500–2000 krooni. | ||
| Söömine väljas | 200 | 2400 |
| Perega koos veedetud nädalalõpud ja perelõunad. | ||
| Muud kulud | 3500 | |
| Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Kultusmängude ostmine. Sünnipäeva pidamine koos sõpradega umbes 1500 krooni. Sõprade ring koolis laieneb ning sünnipäevasid tuleb külastada 6–7 korda aastas. | ||
| Saamata jäänud tulu haige lapse hooldamise eest | 700 | |
| Haige lapse hooldamiseks kulub keskmiselt aastas 2 nädalat. Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. | ||
| Koolikaubad | 2100 | |
| Töövihikud, pliiatsid, paberid, värvid jne. Koolipildid. | ||
| Puhkusereis | 4000 | |
| Suvine perepuhkus. | ||
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 15 500 | |
| Laps läheb kooli ning tema tuppa tuleb osta kirjutuslaud, suurem riietekapp, arvuti. Väljavahetamist vajab jalgratas, soetada tuleb uued suusad, rulluisud jnejne.. | ||
| Kokku: 7.–12. aasta | 334 800 | |
| Keskmine kulu aastas | 55 800 | |
| Teismeline: 13–17 a | Kuu | Aasta |
| Söök | 1300 | 15 600 |
| Tesimeline vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd, toidukogused suurenevad. Teismeline on nõudlik pakutava menüü suhtes, tekivad kindlad eelistused lemmikroogade osas, ostetakse ise poest valmistooteid. | ||
| Eluase | 800 | 9600 |
| Arvestuslik summa toa ja kommunaalteenuste eest. | ||
| Transport | 300 | 3600 |
| Ühistranspordi kulu, taksosõidud. | ||
| Vaba aeg ja hobid | 700 | 8400 |
| Kulud hobidele – sport, muusika, kunst, teater, kino, kontserdid jne. Klassiürituste kulu. | ||
| Riided ja jalanõud | 4000 | |
| Teismeline soovib ise valida sobivad rõivad. Kollektsioon vajab väljavahetamist umbes 2 korda aastas moe muutumise ja väljakasvamise tõttu, kuid enamasti ei võimalda ka moeriiete kvaliteet pikemat kandmist. | ||
| Majapidamiskulud | 100 | 1200 |
| Eelarvesse lisanduvadd isiklikud hügieenivahendid, hooldustooted. | ||
| Sideteenused | 500 | 6000 |
| Kõnearvetes kasvab SMSide osakaal. Iga vaba hetk kulub internetis surfamisele. | ||
| Taskuraha | 300 | 3600 |
| Isiklikust taskurahast ei piisa kõikide kulude jaoks ja vanematelt küsitakse lisa. | ||
| Tervishoid | 1800 | |
| Külmetushaigused kimbutavad ikka, sest hoolimata eestimaisest jäisest kliimast jäävad tihtipeale müts, kindad ja sall koju. Hambaravikulud katab riik, kuid hambumuse korrigeerimine breketitega võib maksma minna 10 000 – 15 000 krooni. | ||
| Söömine väljas | 300 | 3600 |
| Perega ühine ajaveetmine, lisanduvad kohtumised sõpradega. | ||
| Toiduraha | 300 | 5400 |
| Koolieine alates 16. eluaastast, keskmiselt 300 krooni kuus. | ||
| Muud kulud | 3500 | |
| Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Sünnipäeva pidamine sõpradega. Kingitused sõpradele jõuludeks, sõbrapäevaks, sünnipäevaks jne. | ||
| Koolikaubad | 1200 | |
| Töövihikud ja koolitarbed, koolikott, koolipildid. | ||
| Puhkusereis | 4000 | |
| Suvine perepuhkus. | ||
| Kooli lõpetamine | 6500 | |
| Põhikooli lõpetamine toob kaasa kulud piduriietele, kingadele, koolipeole, pidulikule perelõunale ja kingitusele. Klassiekskursioon Soome või Rootsi koos taskurahaga. | ||
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 11 000 | |
| Teismelise toas tuleb helesinised ja roosad mustrid välja vahetada, tuleb soetada ka uut mööblit. Suuremad ostud sellel perioodil on seadmed muusika kuulamiseks ja uus võimsam arvuti ja mobiiltelefon. | ||
| Kokku: 13.–17. aasta | 353 400 | |
| Keskmine kulu aastas | 70 680 | |
| Noor täiskasvanu: 18–19 a | Kuu | Aasta |
| Söök | 1500 | 18 000 |
| Noorel on väljakujunenud eelistused lemmikroogade osas ja poest ostetakse ise valmistooteid. Eksperimenteeritakse eri maitsete ja retseptidega. | ||
| Eluase | 800 | 9600 |
| Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest. | ||
| Transport | 400 | 4800 |
| Ühistranspordi kulu, taksosõidud hilistelt üritustelt ja külaskäikudelt. Kasutatakse vanemate autot või omatakse isiklikku masinat. | ||
| Vaba aeg ja hobid | 700 | 8400 |
| Kulud hobidele – sport, muusika, kunst, teater, kino, kontserdid jne. | ||
| Riided ja jalanõud | 5000 | |
| Riiete ostu mõjutab väljakujunenud stiil ja maitse. | ||
| Majapidamiskulud | 100 | 1200 |
| Eelarvesse lisanduvadd isiklikud hügieenivahendid, hooldustooted. | ||
| Sideteenused | 500 | 6000 |
| Taskuraha | 500 | 6000 |
| Tervishoid. Kulu ravimitele. | 1800 | |
| Söömine väljas | 500 | 6000 |
| Perega ühist ajaveetmist on vähem, seda asendavad kohtumised sõpradega söögipaikades või kodused peod. | ||
| Toiduraha. Koolieine maksumus | 300 | 2700 |
| Muud kulud | 3500 | |
| Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Sünnipäeva pidamine sõpradega. Kingitused sõpradele jõuludeks, sõbrapäevaks, sünnipäevaks jne. | ||
| Koolikaubad | 1200 | |
| Töövihikud ja koolitarbed, koolikott, koolipildid. | ||
| Puhkusereis, kas Eestis või välismaal | 4000 | |
| Kooli lõpetamine | 10 800 | |
| Keskkooli lõpetamine toob kaasa kulud piduriietele, kingadele, koolipeole, pidulikule perelõunale ja kingitusele. Klassiekskursioon Euroopasse koos taskurahaga. | ||
| Mitmesugused kaubad ja teenused | 12 000 | |
| Noor otsib suvist töökohta, et katta suurenevaid kulusid. Suuremad ostud on seotud hobidega, uus mobiiltelefon, arvuti, muusikatehnika. Vanematel tuleb valmis olla, et “laps” kolib omaette elama või toob majja elukaaslase. Juhilubade tegemine toob kaasa lisakulu kuni 15 000 krooni. | ||
| Kokku: 18.–19. aasta | 179 200 | |
| Keskmine kulu aastas | 89 600 | |
| Kokku 0–19 aastat | 1 161 950 | |
Kommentaarid
Vaevalt et keegi lapsi majanduslikel kaalutlustel soetab, kuid ikkagi on põnev vaadata, millised numbrid pere eelarves on seotud lapse kasvamisega. Lastega pere võib end ka siis, kui rahakotis haigutab tühjus ja säästukonto on nullis, miljonäriks pidada. Mõtlema paneb asjaolu, et tänases majandusolukorras on lastega pered eriti haavatavad sissetulekute kadumisest, sest riigi pakutavad meetmed ei taga harjumuspärast elustandardit ega tingimusi lapse arenguks.
Kulude kirjeldamisel olid aluseks intervjuud peredega ja internetiallikad. Esitatud eelarve kirjeldab kahe tulutoojaga pere väljaminekuid ühele lapsele.
Teise lapse kulud on sõltuvalt laste vanusevahest ja soost umbes 30% väiksemad, sest paljud soetatatud hobikaubad lähevad laste vahel jagamisele või on peres taaskasutatavad. Maksuvaba tulu alates teisest lapsest annab perele lisaraha kuni 5670 krooni aastas.
Lapse terviseprobleemid võivad kaasa tuua tuhandetesse kroonidesse ulatuvad kulud – nägemisvahendite soetamine, hambumuse korrigeerimine, allergilise lapse erivajadused.
Riiklikud hüvitised on kõige suuremad kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni, mis soodustab emade kiiret tööle naasmist. 2008. aastal olid vanemahüvitise kulud juba suuremad kui kõik ülejäänud riiklikud peretoetused kokku.
Lapse kasvades vajadused ja kulud suurenevad, kuid riiklik toetus jääb samaks sõltumata pere sissetulekutest.
Kui täiskasvanud inimene võib majanduslanguse tingimustes elada kokkuhoidlikult ja kärpida kulutusi olmele, rõivastele ja vabale ajale, siis laste arengu seisukohalt on sellised muudatused perele väga keerulised ja tagajärjed ettearvamatud. Hoidmaks ära perede vaesusriski suurenemist suure töötuse tingimustes tuleb peretoetuste süsteemis enam arvestada vaesemate perede vajadustega. Lubamatu on kärpida laste huvi- ja sporditegevuse kulusid. Kui peredel puuduvad võimalused laste huvitegevuse eest tasumiseks, peab riik ulatama abikäe.
Statistikaameti artiklite kogumik “Vaesus Eestis” (lk 71). Peamised laste vaesust mõjutavad tegurid Euroopas on vanemate seisund tööturul ja riigi efektiivsus toetuste ja teenuste pakkumisel. Uuringud on näidanud, et vaesuses üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus kokku puutuda nende arengule ebaoodsate asjaoludega. Võrreldes teiste lastega jätavad nad sagedamini kooli pooleli või ei saa seal nii hästi hakkama, nende tervis on kehvem ja nad on õnnetumad. Vaesuse tõttu peavad lastega pered loobuma mitmesugustest meelelahutustest (kino, teater, väljasõidud) ja teatud asjade omamisest (nt arvuti), millest jäävad ilma ka nende leibkondade lapsed. Vaesest perest lastel on tihti piiratud võimalused osaleda huvihariduses, samuti on neil suurem oht sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni. Hilisemas elus toob madalam haridustase kaasa väiksema tõenäosuse saada hea töökoht ja teenida vaesuspiirist kõrgemat sissetulekut. Nii tekib vaesuse nõiaring, kus vaesus kandub edasi ühelt põlvkonnalt teisele.
| Muud kulud | ||
| Lisatuba lapsele | 168 000 | |
| Paneelmaja korteris tuba suurusega 12 ruutmeetrit. Ostes suurema eluaseme pangalaenuga, lisanduvad intressi- ja laenu vormistamise kul | ||
| Auto või suurema peremasina ost | ? | |
| Säästud lapse tuleviku kindlustamiseks | 100 000 | |
| Kõrgharidus maksab Eesti keskmiselt 100 000 krooni. | ||
| Kokku: | 268 000 | |
| Riiklikud hüvitised: | Kokku | |
| Rasedus- ja sünnitupuhkus 140 päeva | 36 362 | |
| Ligikaudne arvutus, palk 10 000 krooni. | ||
| Sünnitoetus | 5000 | |
| Ühekordne toetus. | ||
| Vanemahüvitis (kuni lapse 18 kuuni) | 112 981 | |
| Ligikaudne arvutus, palk 10 000 krooni. | ||
| Lastetoetus | 68 400 | |
| Lapsetoetust makstakse õpingute jätkamisel kuni 19aastaseks saamiseni või 19aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni. | ||
| Tasuta koolitoit | 24 300 | |
| Tasuta koolitoit 1.–9. kl, alternatiivkulu keskmiselt 300 kr kuus. | ||
| Maksuvaba tulu | 27 000 kr aastas | |
| Maksuvaba tulu alates teisest lapsest | ||
| Kokku: | 247 042 | |
| Kokku: | 1 182 908 | |
