(Heiki Ernits) ---

Nõukogude ajal räägiti, et lapse kasvatamine maksab sõiduauto Volga hinna. Tänapäeval võtab lapse kasvatamine üle 1,1 miljoni krooni ehk suurärimehele sobiva luks-Mercedese hinna.

Loe ka artiklit 1998. aastal maksis lapse üleskasvatamine samuti miljon krooni...

“Kindlasti ei taha ma hirmutada noori inimesi, et laps läheb nii kalliks ning et sama raha võiks kulutada hoopis moodsate riiete, hea auto ja puhkusereiside peale,” ütleb rehkenduse teinud Piret Suitsu (38), kes veab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskust.

Ta soovib hoopis tähelepanu juhtida tõigale, et vanemapalga kaudu toetab riik laste sündi ja nende kasvatamist pooleteise aastani. “Aga mis saab edasi? Keegi pole Eestis vaadanud, kuidas kulud jagunevad ea kasvades ja millal on nad kõige suuremad. Pärast pooltteist aastat annab riik vaid lastetoetust 300 krooni kuus.”

Näiteks erinevalt mudilastest pole teismelised nõus kandma kolm numbrit suuremaid jalanõusid ega vanema venna riideid. Rohkelt raha kulub huviringidele ja trennidele, kuid neile antavaid toetusi on poliitikud kriisi ajal hoolega kärpinud.

“Vanemapalga ülemist otsa võiks alla tõmmata ja jagada seda raha koolide ja arendustegevuse kaudu,” ütleb Suitsu.

Ta usub, et sellistest rehkendustest on kasu ka üksikvanematele, kes saavad eraldi elavale emale või isale näidata, kui palju lapse kasvatamine tegelikult maksab ja kuidas lapse vajadused koos vanusega suurenevad.

Tallinna Tehnikaülikoolis keemiat ja majandust tudeerinud Suitsu on ka ise keerulisi aegu üle elanud. 11 aastat tagasi lahku minnes tundis ta end täiesti abituna, sest korterikulud ja autoliising olid olnud mehe rida. “Ma ei teadnud, kui palju ma kodulaenu maksta suudan. Palusin oma laenu ümber teha 10 aasta pealt 20 aasta peale.”

Suitsu koostas endale tiheda eelarve. “See polnud raske, sest ma olen kuuelapselisest perest. Olen harjunud käsitööd tegema ja nutikalt läbi ajama. Meie ema on olnud alati osav majandaja.”

Pool aastat hiljem tunnetas Piret, et laenu maksmisega pole probleeme ning ta tegi taas lepingu ümber, nüüd vaid viie aasta peale. “See oli optimistlik aeg, arvasin, et elu läheb paremaks ja saan hakkama. Saingi.”

Kinnisvarabuumi laineharjal kolm aastat tagasi müüs Suitsu oma vana kodu maha, võttis laenu juurde ja ostis uue korteri. Ta oli tõusnud tellerist maja koolitajaks, kes tegeles Swedbankis juhtide mentorprogrammidega. “Olin jälle optimistlik ja arvasin, et elu läheb paremaks.” Kuni mullu suvel tabas teda šokk – Swedbank teatas koondamisest. Tema tööga oli pank rahul, aga seda tööd ei läinud enam vaja.

Ja kuna vahepeal oli jõustunud uus töölepinguseadus, kahanes ka naisele makstav hüvitis. “Tegin arvutused ja sain aru, et pean kohe hakkama töökohta otsima, sest pärast maksete tasumist oleks meile koos tütrega söögiks jäänud vaid 1000 krooni kuus.”

Suitsu kandideeris mitmele poole ja maandus lõpuks taas Swedbankis – rahaasjade teabekeskuses, mis oli tollal veel loomisel, isegi nime polnud uuele üksusele välja mõeldud. Kusjuures palka ei saa ta praegu mitte Eestist, vaid otse Rootsist.

Ja lapse kasvatamise kulude osas pole Piret kindlasti elukauge nagu mõni Armeenia kullalitsentse ostnud pankur, vaid ta kasvatab tütart, kes on tänaseks juba 18 aastat vana.

Beebi: 0–12 kuud Kuu Aasta
Söök9007200
 Lisatoitu hakatakse beebile andma enamasti alates 4. elukuust. Toidukulud on suuremad, kui ema ei toida rinnapiimaga. Võib arvestada, et ainult piimapulbrile kulub 300 krooni kuus. Valmis beebitoidud on võrreldes kodus valmistatud söögiga kulukamad.
Eluase800 9600
 Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest.
Transport200  2400
 Sõit beebikooli, ujuma, massaaži, arsti juurde.
Vaba aeg 300 3600
 Beebikool ja ujumine alates 6. elukuust.
Riided ja jalanõud  2500
 Poest tuleb osta 3–4 n-ö pidukomplekti, pesu, kuid ülejäänud rõivad ringlevad sõpruskonnas või neid saab soetada kasutatult sümboolse hinnaga.
Majapidamiskulud50  600
 Õrnad pesuvahendid beebi rõivaste pesuks.
Tervishoid 750 9000
 Mähkmeid kulub keskmiselt 2 pakki kuus, lisaks tuleb tasuda ravimite ja hooldusvahendite eest. Mähkmete käibemaksu tõusu tõttu maksab pakk ühekordseid mähkmeid ligi 50 krooni enam. Kokkuhoidu annab marlimähkmete kasutamine.
Muud kulud  1500
 Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks (arendavad mänguasjad). Esimesel eluaastal tähistatakse pereringis ka sünnikuusid.
Mitmesugused kaubad ja teenused 16 200
 Lapse sünd toob kaasa ühekordse suurema väljamineku. Vajalikud kaubad: võrevoodi, madrats, voodipesu, vann, kapp, turvahäll, vanker, jalutuskäru, voodipehmendused, arendavad mänguasjad, toidupudelid jne. Beebikaubad on kallid ning noored pered eelistavad võimalusel kasutatud ja heas korras kaupa, mille maksumus on kuni 50% soodsam.
Kokku:52 600

Väikelaps: 2–6 a Kuu Aasta
Söök100012 000
 Väikelaps vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd: värsked aed- ja puuviljad, piimatooteid, liha.
Eluase8009600
 Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest.
Transport2002400
 Sõit muusikatundi, ujuma, arsti juurde jne.
Vaba aeg5006000
 Vanemad sisustavad väikelapse vaba aega muusikatundidega, viies teda mängutuppa teiste lastega mängima, nukuteatrisse, kontserdile. Lisaraha nõuavad väikelapsele mõeldud raamatud, filmid jne.
Riided ja jalanõud3000
 Väikelapse riided-jalanõud tuleb praktiliselt igal aasta välja vahetada. Kokkuhoidu annab pruugitud rõivaste ost ja tasuta ringlus sõprade vahel.
Majapidamiskulud, pesuvahendid50600
Tervishoid6007200
 Mähkmetest õnnestub välja kasvada teise eluaasta lõpuks.
Tervishoid1800
 Lapse immuunsüsteem ei suuda võidelda nakkustega ja väiksemaid-suuremaid külmetushaigusi tuleb talve jooksul põdeda 3–4 korda. Lisaks veel plaastrid-sidemed kriimustustele.
Söömine väljas2002400
 Perega koos veedetud nädalalõpud ja perelõunad.
Muud kulud3000
 Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks – arendavate mänguasjade ja ka moe-mänguasjade ostmine lapse soovil. Sünnipäeva pidamine mängutoas maksab umbes 1500 krooni. Sõprade sünnipäevade külastamine 4–5 korda aastas.
Lapse hoidmise kulu4004800
 Lasteaiakoht maksab 350 krooni kuni üle 5000 krooni sõltuvalt lasteaiast. Hoidjatädi tunnitasu on alates 25 krooni tunnist.
Saamata jäänud tulu haige lapse hooldamise eest700
 Haige lapse hooldamiseks kulub aastas keskmiselt 2 nädalat. Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Mitmesugused kaubad ja teenused6000
 Lapse tuppa tuleb soetada pikendatav voodi, laud ja tool, riiulid, kastid tema asjade jaoks. Suuremad väljaminekud on spordivahendid, jalgratas, arendavad mänguasjad, mis võimaldavad lapsel imiteerida täiskasvanute maailma, mängida kodu, proovida eri ameteid.
1,5aastaselt50 750
 Lisandub lasteaiatasu, kuna ema asub tööle.
3–6aastaselt191 200
 Kulu mähkemete enam ei ole, kuid tuleb teha suuremad ostud toa sisustamiseks, spordivahenditele, mängudele.
Kokku: 2.–6. aasta241 950
Keskmine kulu aastas48 390

Koolilaps: 7–12 a Kuu Aasta
Söök110013 200
 Koolilaps vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd, toidukogused suurenevad. Koduses külmkapis peab olema pooltooteid, mida laps saab ise endale valmistada ja soojendada.
Eluase800 9600
 Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest.
Transport 2002400
 Kuukaart – sõidukulud kooli, muusikatundi, trenni jne.
Vaba aeg, hobid 7008400
 Muusikaõpe, teater, raamatud, filmid, arvutimängud, trenn jne. Lisanduvad klassiga tehtud ürituste kulud.
Riided ja jalanõud3500
 Laps kasvab mühinal ja riided-jalanõud tuleb praktiliselt iga aasta välja vahetada. Laps soovib ise kaasa rääkida sobivate rõivaste valikul ja ostmisel.
Majapidamiskulud, pesuvahendid50600
Sideteenused 450 6400
 Lapse esimene mobiil, interneti püsiühendus.
Taskuraha 100 1200
Tervishoid1800
 Lapse immuunsüsteem ei suuda võidelda nakkustega ja väiksemaid-suuremaid külmetushaigusi tuleb talve jooksul põdeda 3-4 korda. Selles vanuses saavad paljud lapsed esimesed prillid, mis toob aastas kaasa lisakulu 1500–2000 krooni.
Söömine väljas200 2400
 Perega koos veedetud nädalalõpud ja perelõunad.
Muud kulud3500
 Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Kultusmängude ostmine. Sünnipäeva pidamine koos sõpradega umbes 1500 krooni. Sõprade ring koolis laieneb ning sünnipäevasid tuleb külastada 6–7 korda aastas.
Saamata jäänud tulu haige lapse hooldamise eest700
 Haige lapse hooldamiseks kulub keskmiselt aastas 2 nädalat. Hoolduslehe alusel makstakse hüvitist 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
Koolikaubad2100
 Töövihikud, pliiatsid, paberid, värvid jne. Koolipildid.
Puhkusereis4000
 Suvine perepuhkus.
Mitmesugused kaubad ja teenused15 500
 Laps läheb kooli ning tema tuppa tuleb osta kirjutuslaud, suurem riietekapp, arvuti. Väljavahetamist vajab jalgratas, soetada tuleb uued suusad, rulluisud jnejne..
Kokku: 7.–12. aasta334 800
Keskmine kulu aastas55 800

Teismeline: 13–17 a Kuu Aasta
Söök130015 600
 Tesimeline vajab kasvamiseks mitmekülgset menüüd, toidukogused suurenevad. Teismeline on nõudlik pakutava menüü suhtes, tekivad kindlad eelistused lemmikroogade osas, ostetakse ise poest valmistooteid.
Eluase8009600
 Arvestuslik summa toa ja kommunaalteenuste eest.
Transport300 3600
 Ühistranspordi kulu, taksosõidud.
Vaba aeg ja hobid700 8400
 Kulud hobidele – sport, muusika, kunst, teater, kino, kontserdid jne. Klassiürituste kulu.
Riided ja jalanõud4000
 Teismeline soovib ise valida sobivad rõivad. Kollektsioon vajab väljavahetamist umbes 2 korda aastas moe muutumise ja väljakasvamise tõttu, kuid enamasti ei võimalda ka moeriiete kvaliteet pikemat kandmist.
Majapidamiskulud1001200
 Eelarvesse lisanduvadd isiklikud hügieenivahendid, hooldustooted.
Sideteenused5006000
 Kõnearvetes kasvab SMSide osakaal. Iga vaba hetk kulub internetis surfamisele.
Taskuraha3003600
 Isiklikust taskurahast ei piisa kõikide kulude jaoks ja vanematelt küsitakse lisa.
Tervishoid1800
 Külmetushaigused kimbutavad ikka, sest hoolimata eestimaisest jäisest kliimast jäävad tihtipeale müts, kindad ja sall koju. Hambaravikulud katab riik, kuid hambumuse korrigeerimine breketitega võib maksma minna 10 000 – 15 000 krooni.
Söömine väljas3003600
 Perega ühine ajaveetmine, lisanduvad kohtumised sõpradega.
Toiduraha3005400
 Koolieine alates 16. eluaastast, keskmiselt 300 krooni kuus.
Muud kulud3500
 Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Sünnipäeva pidamine sõpradega. Kingitused sõpradele jõuludeks, sõbrapäevaks, sünnipäevaks jne.
Koolikaubad1200
 Töövihikud ja koolitarbed, koolikott, koolipildid.
Puhkusereis4000
 Suvine perepuhkus.
Kooli lõpetamine6500
 Põhikooli lõpetamine toob kaasa kulud piduriietele, kingadele, koolipeole, pidulikule perelõunale ja kingitusele. Klassiekskursioon Soome või Rootsi koos taskurahaga.
Mitmesugused kaubad ja teenused11 000
 Teismelise toas tuleb helesinised ja roosad mustrid välja vahetada, tuleb soetada ka uut mööblit. Suuremad ostud sellel perioodil on seadmed muusika kuulamiseks ja uus võimsam arvuti ja mobiiltelefon.
Kokku: 13.–17. aasta353 400
Keskmine kulu aastas70 680

Noor täiskasvanu: 18–19 a KuuAasta
Söök150018 000
 Noorel on väljakujunenud eelistused lemmikroogade osas ja poest ostetakse ise valmistooteid. Eksperimenteeritakse eri maitsete ja retseptidega.
Eluase8009600
 Arvestuslik summa ühe toa ja kommunaalteenuste eest.
Transport4004800
 Ühistranspordi kulu, taksosõidud hilistelt üritustelt ja külaskäikudelt. Kasutatakse vanemate autot või omatakse isiklikku masinat.
Vaba aeg ja hobid7008400
 Kulud hobidele – sport, muusika, kunst, teater, kino, kontserdid jne.
Riided ja jalanõud5000
 Riiete ostu mõjutab väljakujunenud stiil ja maitse.
Majapidamiskulud1001200
 Eelarvesse lisanduvadd isiklikud hügieenivahendid, hooldustooted.
Sideteenused5006000
Taskuraha5006000
Tervishoid. Kulu ravimitele.1800
Söömine väljas5006000
 Perega ühist ajaveetmist on vähem, seda asendavad kohtumised sõpradega söögipaikades või kodused peod.
Toiduraha. Koolieine maksumus3002700
Muud kulud3500
 Kingitused jõuludeks ja sünnipäevaks. Sünnipäeva pidamine sõpradega. Kingitused sõpradele jõuludeks, sõbrapäevaks, sünnipäevaks jne.
Koolikaubad1200
 Töövihikud ja koolitarbed, koolikott, koolipildid.
Puhkusereis, kas Eestis või välismaal4000
Kooli lõpetamine10 800
 Keskkooli lõpetamine toob kaasa kulud piduriietele, kingadele, koolipeole, pidulikule perelõunale ja kingitusele. Klassiekskursioon Euroopasse koos taskurahaga.
Mitmesugused kaubad ja teenused12 000
 Noor otsib suvist töökohta, et katta suurenevaid kulusid. Suuremad ostud on seotud hobidega, uus mobiiltelefon, arvuti, muusikatehnika. Vanematel tuleb valmis olla, et “laps” kolib omaette elama või toob majja elukaaslase. Juhilubade tegemine toob kaasa lisakulu kuni 15 000 krooni.
Kokku: 18.–19. aasta179 200
Keskmine kulu aastas89 600
Kokku 0–19 aastat1 161 950

Kommentaarid

(Heiki Ernits)
---

Vaevalt et keegi lapsi majanduslikel kaalutlustel soetab, kuid ikkagi on põnev vaadata, millised numbrid pere eelarves on seotud lapse kasvamisega. Lastega pere võib end ka siis, kui rahakotis haigutab tühjus ja säästukonto on nullis, miljonäriks pidada. Mõtlema paneb asjaolu, et tänases majandusolukorras on lastega pered eriti haavatavad sissetulekute kadumisest, sest riigi pakutavad meetmed ei taga harjumuspärast elustandardit ega tingimusi lapse arenguks.

Kulude kirjeldamisel olid aluseks intervjuud peredega ja internetiallikad. Esitatud eelarve kirjeldab kahe tulutoojaga pere väljaminekuid ühele lapsele.

Teise lapse kulud on sõltuvalt laste vanusevahest ja soost umbes 30% väiksemad, sest paljud soetatatud hobikaubad lähevad laste vahel jagamisele või on peres taaskasutatavad. Maksuvaba tulu alates teisest lapsest annab perele lisaraha kuni 5670 krooni aastas.

Lapse terviseprobleemid võivad kaasa tuua tuhandetesse kroonidesse ulatuvad kulud – nägemisvahendite soetamine, hambumuse korrigeerimine, allergilise lapse erivajadused.

Riiklikud hüvitised on kõige suuremad kuni lapse 1,5aastaseks saamiseni, mis soodustab emade kiiret tööle naasmist. 2008. aastal olid vanemahüvitise kulud juba suuremad kui kõik ülejäänud riiklikud peretoetused kokku.

Lapse kasvades vajadused ja kulud suurenevad, kuid riiklik toetus jääb samaks sõltumata pere sissetulekutest.

Kui täiskasvanud inimene võib majanduslanguse tingimustes elada kokkuhoidlikult ja kärpida kulutusi olmele, rõivastele ja vabale ajale, siis laste arengu seisukohalt on sellised muudatused perele väga keerulised ja tagajärjed ettearvamatud. Hoidmaks ära perede vaesusriski suurenemist suure töötuse tingimustes tuleb peretoetuste süsteemis enam arvestada vaesemate perede vajadustega. Lubamatu on kärpida laste huvi- ja sporditegevuse kulusid. Kui peredel puuduvad võimalused laste huvitegevuse eest tasumiseks, peab riik ulatama abikäe.

Statistikaameti artiklite kogumik “Vaesus Eestis” (lk 71). Peamised laste vaesust mõjutavad tegurid Euroopas on vanemate seisund tööturul ja riigi efektiivsus toetuste ja teenuste pakkumisel. Uuringud on näidanud, et vaesuses üles kasvanud lastel on suurem tõenäosus kokku puutuda nende arengule ebaoodsate asjaoludega. Võrreldes teiste lastega jätavad nad sagedamini kooli pooleli või ei saa seal nii hästi hakkama, nende tervis on kehvem ja nad on õnnetumad. Vaesuse tõttu peavad lastega pered loobuma mitmesugustest meelelahutustest (kino, teater, väljasõidud) ja teatud asjade omamisest (nt arvuti), millest jäävad ilma ka nende leibkondade lapsed. Vaesest perest lastel on tihti piiratud võimalused osaleda huvihariduses, samuti on neil suurem oht sattuda sotsiaalsesse isolatsiooni. Hilisemas elus toob madalam haridustase kaasa väiksema tõenäosuse saada hea töökoht ja teenida vaesuspiirist kõrgemat sissetulekut. Nii tekib vaesuse nõiaring, kus vaesus kandub edasi ühelt põlvkonnalt teisele.


Muud kulud
Lisatuba lapsele168 000
 Paneelmaja korteris tuba suurusega 12 ruutmeetrit. Ostes suurema eluaseme pangalaenuga, lisanduvad intressi- ja laenu vormistamise kul
Auto või suurema peremasina ost ?
Säästud lapse tuleviku kindlustamiseks100 000
 Kõrgharidus maksab Eesti keskmiselt 100 000 krooni.
Kokku:268 000

Riiklikud hüvitised:Kokku
Rasedus- ja sünnitupuhkus 140 päeva  36 362
Ligikaudne arvutus, palk 10 000 krooni.
Sünnitoetus5000
 Ühekordne toetus.
Vanemahüvitis (kuni lapse 18 kuuni)112 981
 Ligikaudne arvutus, palk 10 000 krooni.
Lastetoetus68 400
 Lapsetoetust makstakse õpingute jätkamisel kuni 19aastaseks saamiseni või 19aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni.
Tasuta koolitoit24 300
 Tasuta koolitoit 1.–9. kl, alternatiivkulu keskmiselt 300 kr kuus.
Maksuvaba tulu27 000 kr aastas
Maksuvaba tulu alates teisest lapsest
Kokku:247 042
Kokku:1 182 908
TÄHELEPANU, RIIGIISAD! Piret Suitsu soovib tähelepanu juhtida, et vanemapalga kaudu toetab riik laste sündi ja nende kasvatamist pooleteise aastani. “Aga mis saab edasi? Keegi pole Eestis vaadanud, kuidas kulud jagunevad ea kasvades ja millal on nad kõige suuremad.”
Annika Haas / Eesti Ekspress