Lapsepõlvekirg iluuisutamine
Arengufondi nõukogu esimees, suurettevõtja Raivo Vare jälgib iluisutamise EMi tõsisemalt kui paljud teised: ta harrastas nooruses iluuisutamist selle ala kantsis Venemaal ja lausa profitasemel. “Alustasin kuueaastaselt, jõudsin olümpialootuste kooli kasvandikuks. Iluuisutamine on arendav ja sportlikult väga nõudlik ala. Lapsepõlve igapäevased trennid, mis vahel toimusid ka kaks korda päevas, lõid füüsisele väga tugeva aluspõhja.”
ETV endine juht, meediaõppejõud Hagi Šein käis iluuisutamistrennis 11 aastat. “See on üks keerukamaid ja raskemaid alasid, millega tuleb kindlasti alustada varases lapsepõlves. Iluuisutamine nõuab meeletut pühendumist, võrdleksin seda harjutamise mahult klaveri- või viiuliõpingutega. Suurel kiirusel libedal pinnal liikumine, pöörlemine ja hüppamine nõuab seda, et keha saaks selle “füüsikaga” automaatselt hakkama.”
Haridusminister Tõnis Lukase abikaasa Liina Lukas ütleb, et ühtki teist nii ilusat spordiala ei ole olemas! “Siin pole ainult tehnika, vaid on graatsiat, glamuuri, muusikat, erootikatki (pole ju teist spordiala, kus mees ja naine oleksid paaris).”
“Sain uisud alla kolmeselt. Üks esimesi varajasi mälupilte on seotud kukkumisega, kui püüdsin kolm aastat vanemale onutütrele uiskudel järele jõuda. Mäletan ka seda, kuidas käsi oli lahases ja liigutasin sellel sõrmi nagu klaverimängija. Lapsena vaatasin vaimustusega meistrivõistluste ülekandeid, elasin kaasa oma lemmikule Katarina Wittile. Jälgisin tähelepanelikult ka tehnikat ja pärast proovisin maja ees järele. Mõnelegi asjale (näiteks ülejalasõit) sain pihta. Suurena käisin talvel Tartu lauluväljaku või Tamme staadioni liuväljal ja küll oli kurb, kui jääd polnud. Kuni Tartusse tuli liuväli – ja veel milline! Mitte üksi sile, vaid ka soe ja valge!”
Lukas on treeninud juba aastaid Tartu iluuisutamisklubis Tritsutajad ning harrastab ka kujunduisutamist. Selle grupiga pääseb Lukas jääle ka Saku Suurhallis, kus kujunduisutajad sisustavad esinemisega võistluste vaheaega.
Raivo Vare lemmikalaks on meeste üksiksõit oma tehnilise taseme poolest ning loominguline jäätants. Omaaegset paarissõidu kogemust arvestades jälgib ta ka paarissõitu. “Pakub huvi näha, kuidas see ala on arenenud.
Vare hoiab EMil pöialt Jelena Glebovale, “sest temas on sädet, mis heasse tulemusse vormununa annab kindlasti uut hingamist Eesti iluuisutamisele”.
Hagi Šein: “Naiste võistluse tipp on alati dramaatiline, meeste jõuproov ülev, paarissõit üliemotsionaalne ja tants mänguline. Kõigil on pakkuda oma. Milleks eelistada üht teisele, nautigem neid kõiki!”
Liina Lukase lemmikuks on naiste üksiksõit, sest selle alaga tegeleb ka tema tütar. Ta toetab kõiki Eesti sportlasi ja seejärel Soome naisüksiksõitjaid.
Iluuisutamine on alati sisaldanud kahte küsimust: kas see ala on rohkem sport või kunst? Ja milline hindamissüsteem sellel alal on õiglane? Raivo Vare ütleb, et “ükski perfektne tehniline sooritus ei kaalu minu jaoks üles esituse väljendusrikkust ja ilu. Seega sport küll, kuid suure annuse esteetikaga. Ilma viimaseta oleks see ala surnud.”
Hagi Šein ütleb, et neid pooli ei saa “või” sõna abil eristada, hea iluuisutamine peab olema köitev, inspireeriv, emotsionaalne ja huvitav sümbioos sportlikust saavutusest ja esteetilisest elamusest. Liina Lukase arvates on see ala eelkõige sport. “Mida parem tehnika, seda parem sportlane! Artistlikkus tuleb kindlasti kasuks, sellega aga ei tohiks üritada varjata tehnilisi viperusi.”
Kõik kolm peavad EMi Eestis toimumist erakordseks, kusjuures Vare kiidab, et “iluuisutamise meediakatte abil saavutatav auditooriumi hulk ja kvaliteet on väärt kümneid “Welcome to Estonia” stiilis kampaaniaid.”
