Lapsvaraste mängumaa
Laupäev. Kella ühe paiku päeval. Viru Keskus on rahvast täis. Ühe sissepääsu juures kohtume Robiniga (nimetagem teda nii). Robini kätel on tätoveeringud. Mitte sellepärast, et tattoo on moes. Need märgid kõnelevad. Käed nagu tööraamat. Üks märkidest tähistab Robini elukutset – varas.
See 19aastane silmatorkamatu välimusega noormees tegeles varastamisega alaealisena. Kui ta sai karistusealiseks, jäi ta vargusega vahele. Istus kinni. Sai hiljuti välja.
"Kui palju vargaid sinu arvates praegu siin keskuses tegutseb?"
"Nii 200 ringis. Aga siin ei ole ainult lapsvargad, vaid ka täiskasvanud."
"Ole nüüd... Nii palju!"
Viru Keskus on Robini jutu järgi vargale töötamiseks ideaalne koht. Eriti laupäeval – tuhanded ostjad, kallid poed, liftid, eskalaatorid ja turvamehi vähem kui peaks olema. "Loomulikult on neid siin palju. Vaata ja veendu ise."
Laste mängud turvameestega
Läinud nädalal peeti ühes Tallinna suuremas kaupluses kinni 11aastane tüdruk. Ta varastas ehteid. Mitte kõige kallimaid, aga moeehteid. Küsimusele, miks ta varastas, vastas tüdruk: "Sõbranna kutsus mind oma sünnipäevale. Ma ei saa ju ilma kingita minna!" Politseinikud on kuulnud ka sellist selgitust: "Ma varastan, sest tahan emale sünnipäevaks/emadepäevaks kingitust teha."
"Peamine põhjus, miks alaealised varastavad, on mõtlematus," räägib Põhja Politseprefektuuri juhtivkonstabel Vilve Mill. "Reeglina on tegemist tavaliste lastega, kellele vanemad on keeldunud üht või teist asja ostmast. Kõige sagedamini varastavad lapsed iseenda tarbeks."
"Tõsi, alaealistel ei ole mingit süsteemi. Võib muidugi juhtuda, et neid sunnivad vargile narkomaanid," kommenteerib Robin. "Aga et nad varastavad iseendale... See sõltub juba sellest, milline laps on. Kui ta on lastekodust, siis võib ta varastada nii enda jaoks kui ka mahamüümiseks või lihtsalt lõbu pärast. Kindel see, et näiteks poest varastatud 2000kroonisele asjale leidub kohe ostja, kui seda pakkuda 1000 krooni eest."
"Jälgi nüüd mängu!" Robin näitab pilguga, kus suunas vaadata. Ta liigub üldse ettevaatlikult. Ja räägib vaikselt.
Kõrval oleva rõivapoe väljapääsu juures seisab väga soliidse välimusega daam, suured kotid käes. Ta läks läbi turvaväravate ja need hakkasid piiksuma.
"Mis sa arvad, kas see naine võis midagi varastada?" küsib Robin. "Muidugi mitte! Näed, turvamees juba tuleb. Läheb naise juurde, kontrollib teda, nagu ette nähtud. Aga sel ajal tassib pärisvaras poest välja kõik, mis vaja."
Robin räägib, et see on pettemanööver. Sokutada sööt mõnele tavalisele ostjale. "Võid korraldada sellise möllu, et... Sokutad näiteks korraga kümnele inimesele. Ja turvamees otsustab, et väravad on lolliks läinud."
"Turvakaamerat annab ka haneks tõmmata," jätkab Robin.
Huvitav, kuidas?
"Kas sa arvad, et kui ühe riiuli juures on näiteks 40 inimest, siis on nad kõik turvakaameras ühtmoodi täpselt näha?"
Hea küll, aga kuidas asjadega väravast läbi pääseb?
"Sa oled ju koolis käinud?"
Varastama seal igatahes ei õpetatud.
"Aga füüsikat õpetati... Väravate küljes on igasugused magnetid. Pole probleem väravad mingi magnetseadeldisega rivist välja viia."
Robin jätab "haritud" varga mulje. Ta tudeeris vanglas risti ja põiki läbi karistusseadustiku, vaatab kõiki krimisaateid, tsiteerib valitud palasid varastest tehtud komöödiafilmidest. Lausega "Hodorkovski pandi ikkagi ilmaaegu istuma" näitab Robin üles mõningast informeeritust ka rahvusvaheliste krimiskandaalide vallas.
Tüdrukvaraste hitt – tangad
Tüdrukud varastavad kõige enam kosmeetikat, ehteid, pesu. Nad teavad väga täpselt, mis on parajasti moes. Näiteks üks viimastest hittidest on tangad.
Poisid varastavad kaalukompvekke, moodsaid mänguasju, legosid. Lisaks üritavad lapsed kauplustest välja viia ka spordirõivaid ja -jalatseid.
See võluv paarike – viieaastased poiss ja tüdruk – peeti kinni, kui nad üritasid poest mänguasju välja viia. Ja siin põrkusid politseinikud täiskasvanute jaoks arusaamatule lasteloogikale. Lapsed selgitasid, et nad tulid poodi, läksid lasteosakonda, nägid ilusaid mänguasju ja hakkasid nendega mängima. Mäng sai otsa ja oli aeg koju minna. Aga mänguasju, mis on juba omaseks saanud, ei saa ju ometi maha jätta. Nii nad need kaasa võtsidki.
"Jah, lasteosakonnad – see on tõeline õnnistus," jätkab Robin. "Seal on kõige vähem turvakaameraid. Sealt on ka lihtne varastada. Ja muide, seal on ka tore süüa. Võtad toidukaupade osakonnast, mis meeldib. Ja lasteosakonnas sööd kõik ära. Pakendid jätad mänguasjade sekka. Ja lähed kenasti minema. Nagu sööklas."
"Vaata, see on ju mingi poliitik," viitab Robin taas pilguga.
Kingapoest väljub Siiri Oviir.
"Kuidas sa üldse poliitikasse suhtud?"
"Ma pigem varastan ausalt, kui petan inimesi ja annan neile katteta lubadusi. Ma ei pea praegu silmas konkreetselt seda naist, kuid poliitikud on üldiselt sageli "sõnavargad". Aga Avo Üprus mulle meeldib. Tema aitab lastekodusid. Vaat temalt ma küll ei varastaks."
Viru Keskus. Kellakauplus. Poe ees seisva mehe juurde tuleb poiss ja küsib: "Kella tahad osta?"
Ei taha.
"Vaata, hea kell on. Maksis selles poes 18 000."
Mis mõttes – maksis?
Mees märkab, et poes valitseb täielik segadus. Müüja jookseb mööda poodi ringi, hoiab kahe käega peast kinni. Kallite kellade vitriinis on hinnalipiku "18 000" all tühjus. Mees pöördub ringi. Tema juurde astub sama poiss. "Noh, nägid? Annan 2500ga ära. Ütle, kui midagi veel on vaja."
Kui noorel inimesel on seljas koolikott, ei tähenda see veel kaugeltki, et tegemist on usina õppuriga.
"Koolikotist tehakse konteiner," räägib Robin. "Võtad koti, vooderdad seest fooliumiga. Ja ongi korras! Selle kotiga tood välja mida iganes. Turvaväravad ei reageeri. Me tõime niimoodi Järve Selverist muusikakeskusi välja. Üks paneb oma konteinerisse keskmise osa. Teised kaks koolikottidega tegelast võtavad kõlarid. Ja pult läheb lihtsalt taskusse. Selle küljes ei ole mingeid turvaelemente."
"Aga kui turvamees peab sind kinni? Kas sa ei karda?"
"Kui näed, et turva hakkab sinu vastu huvi ilmutama, tuleb asi niimoodi eemale visata, et ta seda ei näe. Kui ta peab sind kinni ja oled puhas, võid nõuda, et kutsutaks välja politsei, ja korraldada niisuguse skandaali, et vähe pole. Nalja pärast võid nõuda ka moraalse kahju hüvitamist."
Varaste lemmikud:
soomlased ja tüsedad mehed
Ülekuulamisel käituvad lapsed hoopis teistmoodi kui täiskasvanud. Nad on võimelised oma tegu eitama ka juhul, kui nende vastu on vettpidavad tõendid. Isegi siis, kui neile näidatakse turvakaamera salvestist, millelt on näha, et nad on mingi asja võtnud, vaatavad nad sulle ausa näoga otsa ja ütlevad "Ei võtnud!". Mingil hetkel hakkavad nad isegi uskuma, et ei ole midagi korda saatnud.
Ain varastas poest korduvalt toidukaupu. Selgus, et poisi ema on narkomaan ja poisil oli lihtsalt kõht tühi.
Paraku ei jää pisivargustega vahele üksnes kehvadest peredest pärit lapsed, vaid ka sellised, kes on hästi kindlustatud. Tavaliselt on niisuguste laste vanemad oma lapse teost kuuldes sügavalt hämmastunud. "Sul on ju kõik olemas!" Politsei kogemus ütleb, et selliste perede lapsed varastavad kauplustest asju, mis on neile kodus keelatud. Näiteks ehteid või rõivaid, mida vanemad on keeldunud neile ostmast.
Mõnikord sooritavad lapsed kuritegusid selleks, et neile pöörataks tähelepanu. Sellisel juhul on teo eesmärk vahelejäämine, mitte aga vargus ise.
"Näed, poest tuleb soomlanna välja. Tema on varaste kõige tõenäolisem ohver."
Aga kas kahju ei ole inimestelt varastada?
"Pensionäridest on kahju. Aga mõni inimene on selline ihnus, et teda on, vastupidi, vaja karistada. Ma tean üht meest. Ta oli õudselt kitsi. Sõitis puhkusele, aga meie tegime ta korteri tühjaks. Saad aru? Täiesti tühjaks. Võtsime isegi tapeedi maha, viisime kempsupoti minema, lõhkusime kahhelkivid välja – kõik. Meil nimetatakse seda "korteri remondiks ettevalmistamiseks". Ühesõnaga, aitasime inimest."
Tüdrukutelt on vist üldiselt kergem varastada?
"Mitte sugugi. Tänapäeva tüdrukud on sellised kõhnad. Tõmbad vaikselt rahakoti välja, aga tema saab kohe aru, et kehakaal muutus. Kõige paremad on mehed, ja soovitavalt paksud."
Karistus – vestlus politseinikuga?
Alaealised oskavad oma eesmärkide saavutamisel olla erakordselt järjekindlad. Vallo varastas kauplusest kaks korda väikesi asju. Kolmandal korral jäi vahele. Ja alles siis tulid ilmsiks ka tema eelmised õigusrikkumised.
"Ausalt öeldes võib meie kauplustes mitte varastada vaid see, kes on laisk. Mõnes kohas on turvasüsteemid nõrgad ja nõuavad parandamist. Näiteks kaupluse uksed avanevad sageli tänava poole ja vargal on varastatud kraamiga lihtne minema joosta," räägib kesklinna politsei osakonna kriminaaltalituse komissar Konstantin Gaisak. "Mis puutub laste kuritegevusse, siis juhtumite arvu poolest on see kasvanud, kuid mingit hiigelprobleemi see endast ei kujuta."
Kui varas on alla 14 aasta vana, siis edastatakse materjalid igal juhul alaealiste komisjonile ja komisjon rakendab mõjutusvahendeid. Mõjutusvahendid algavad tõesti hoiatusest, kuid komisjon võib määrata ka ühiskondlikku tööd, suunata sotsiaal- või noorteprogrammidesse, võõrutusravile, spetsialistide vastuvõtule (psühholoog, perenõustaja, sotsiaaltöötaja jne). Lõpuks, kui muud mõjutusvahendid ei anna tulemusi, on võimalik laps suunata ka nn erikooli.
"Oleme viimastel aastatel teinud laste seas päris palju selgitustööd, et kauplustest varastamine lõpeb enamasti vahelejäämisega," räägib konstaabel Vilve Mill. "Oleme lastele näidanud politseijaoskonnas ära võetud fooliumkotte ja alati rõhutanud, et see vahend ei taga "ohutut" kauplusest väljumist, sest neid kotikesi on politseisse jõudnud ikka päris palju."
Varguselt tabatud lapsed (sõltumata sellest, millisest perest nad pärit on) on sarnased nii oma käitumise kui ka selle poolest, et varastavad. Neid eristab hoopis muu: see, kas kalduvus varastada läheb üle. Robin kasvas üles lastekodus. Hakkas lapsena varastama pigem põnevuse pärast. Hiljem varastas juba vajadusest. Oma sõnul ta pärast vanglast tulekut enam ei varasta.
Lapsed varastavad üha rohkem
Tallinna kauplustes alaealiste toime pandud
varguste statistika:
Aasta Vargusi
1999 15
2000 16
2001 27
2002 37
2003 53
2004 48
2005 109
Vargustest panid 8,7 protsenti toime tüdrukud.
Kõige sagedamini varastati kaubanduskeskustest:
* 17 protsenti kõigist vargustest toimus Viru Keskuses
* 12 protsenti Kristiine Keskuses
* 11 protsenti Mustakivi Keskuses
* 9 protsenti Sikupilli Keskuses.
Viru Keskuse kommentaar
Sulid ja kaubandus on kahjuks ajast aega kokku kuulunud ning tõenäoliselt ei too ka 21. sajand siin olulist pööret. Ajaloo vältel on vaid kaubad muutunud mitmekülgsemaks ning sulid rafineeritumaks. Täna on vargused kõigi kaupluste ja kaubanduskeskuste igapäevaseks ebameeldivaks osaks ning Viru Keskus ei ole siin erand. Kindlasti pole Viru Keskuses lood aga halvemad kui mujal, vastupidi – arvestades, et kümne kuuga on keskust külastanud ligi 10 miljonit inimest, on registreeritud vargusjuhtumite arv pigem mõõdukas. Kus on rohkem rahvast, seal on tõenäosus igasuguste ebameeldivate vahejuhtumite toimumiseks paraku suurem ning seetõttu oleme erilist tähelepanu pööranud nii tasemel turvasüsteemidele kui igapäevasele turvateenistusele. Ja eks olemegi elu varastel kibedaks teinud – seda näitab ka vahelejäämiste arv. Investeerime igal aastal keskuse turvalisuse tagamisse märkimisväärseid summasid ning teeme pidevalt koostööd politseiga, et oleks tagatud külastajate turvalisus parimal võimalikul tasemel.
