Las preili Condoleezza mängib klaverit!
Kirjanik Jaan Kaplinski seisukoht on lihtne: "Bush juunior võiks oma isa nõuandeid rohkem kuulda võtta!" Kõik.
Peeter Volkonski, vürst, luuletaja ning lavajõud tahaks presidendihärralt küsida et kas see on lugenud Charles Dickensi kirju Ameerikast ja mis ta nendest arvab.
Volkonski lisab valgustavalt, et kirjades Ameerikast järeldab Dickens, et Ameerika eesmärk on kogu maailma vulgariseerimine. "See on Dickensil ülitäpne määratlus. Kahjuks." Volkonski kurb naer.
Priit Pullerits, Columbia ülikoolis New Yorgis käinud lehemees teatab esimese impulsi ajel (ta ei hinga sisse ka, kui juba ütleb): "You are a decent guy and that's why I support you!" (Sa oled korralik mees ja seepärast ma toetan sind!)
Ja kui veel kuskile mahuks, siis lisaks Pullerits hea meelega, et see liberaalide armastatud Bill Clinton (tegelikult ütleb Pullerits "kuradi liberaalide") oli häbi su riigile - selle pärast, mida ta tegi pühas ovaalkabinetis!!! (Bill Clinton was a disgrace to your nation because of what he did in a sacred Oval office!)
Dmitri Klenski, kirglik vene poliitikategelane teatab ettevaatlikult, et tema avaldus ei ole poliitiliselt kuigi korrektne ja kirjutab ladina tähtedega iroonilise steitmendi: "G-n Prezident! Busmeny Estonii kljanutsa Vam v svojei vernosti!" (Härra president! Eesti bušmanid vannuvad sulle truudust!)
Peeter Ristsoo, USAst Eestisse elama asunud elukunstnik ütleb, et ega temal Põõsa Jürile mingeid ülitarku ega kavalaid õpetussõnu varuks ei olegi. Et tema ütleks lihtsalt "Welcome to pitstop Tallinn - the pause that refreshes!" (Pitstop on põgus remondi- või metsapeatus, mis pakub pikal autosõidul kosutust - toimetuse märkus.)
Neeme Raud, ajakirjanik Ühendriikidest küsiks Bushilt printsipiaalselt ja otse: "Miks peab enamik ameeriklasi sind läbikukkunud riigipeaks?"
Ja teine tõsine küsimus on Neemel veel: "Mis saab Iraagist!?"
Vaiko Eplik, andekas ja paljukiidetud noor muusik, ütleks Bushile "Shame on You!" (Häbi!) Eplik lisab, et kui ta peaks seda teadet suuliselt edastama, siis esimese sõna hääldaks vaiksemalt kui järgmised kaks.
Seaküla Simson, skulptor, Afganistani sõja veteran, ei hakkaks presidendi ees peenutsema. Tema sõnum on lihtne: "Joo vett ja söö kama. Ja usu - maailm läheb ilusaks!"
Simson uurib vaikselt, et "George'il vist oli ju see väike viinahäda ka?"
Andres Maimik, andekas filmimees, küsiks Bushilt nagu staažikas kommunist Hendrik Allik omal ajal Gorbatšovi käest: "Kas püssirohtu ikka jätkub?"
Annely Akkermann, Kihnu vallavanem (käib pidevalt triipus seelikuga) oli siis, kui ameeriklased Iraaki läksid, nii trotsi täis, et pidi vaat et minema meelt avaldama. Praegu paneks Annely presidendile rahulikult südamele: "Ära muuda maailma rindejooneta sõjaväljaks!"
Erki Nool, olümpiavõitja, tahaks teada, mida Bush arvab - "Kas tema valitsemise ajal on maailmas kurjust vähemaks jäänud või juurde tulnud?"
Toomas Paul, vaimulik, võtab appi Koguja raamatu (10. peatükk, 10. salm). "Kui keegi raua nüriks on teinud, ja ei ihu tema tera, siis peab ta kõige väega olema mehine, aga tulusaks tegemise kasu on tarkus."
Nii ütleks Toomas Paul.
Maire Aunaste, teletöötaja, kes elanud vahepeal Ameerikas, sibab parajasti telemaja poole ja autod tuuritavad kõrva ääres, kui ta oma lühikese arvamuse sõnastab: "Minule meeldis Ameerikas väga!" Nii see ilmselt oli ka - Aunaste juba ei valeta. Ja Bushil oleks seda rõõm teada.
Priit Põldma on Rakvere poiss. Ta on 12 aastat vana. Kirjutanud hulga näitemänge ja rabanud ajakirjanikke ülimalt mõtestatud ja kõike muud kui eakohaste vastustega. Seekord deklameerib Priit (heledal puhtal poisihäälel) lühida poliitilise kõne, kusjuures on tunda, et tekst just samal hetkel ka sünnib: "George W. Bush! USA on selline riik, kes tahes-tahtmata annab eeskuju teistele riikidele. Sestap on oluline, et USA tegevus oleks võimalikult humaanne. Kutsun üles USAd lõpetama surmanuhtluse kasutamine!"
Priit tänab siinkirjutajat, et sel jätkus huvi tema arvamus ära kuulata, ütleb aitäh ja klõpsab toru hargile.
Lõpuks jõuab kohale ka ka kiri maailmakuulsalt Kalev Mark Kostabilt New Yorgist, kes pakub väja, et Condoleezza Rice, kes on väljapaistev pianist, võiks esineda kontserdiga Estonia kontserdisaalis ja esitada Erkki-Sven Tüüri, Lepo Sumera ja Arvo Pärdi loomingut!
Sest kunsti- ja muusikadiplomaatia on parim välispoliitika!
Dear president Bush,
Please tell Condoleezza Rice, who is great pianist, that Estonia has wonderful classical music community and it would be great if someday she performed a concert of music by Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera and Arvo Pärt at the beautiful Estonia Concert Hall in Tallinn. The diplomacy of art and music is the best foreign policy.
Kõik.
