Lasnamäe õigeusu kiriku ehitajad suures rahahädas
Lasnamäe Jumalaema kirik sai Aleksius II osavõtul
nurgakivi neli aastat tagasi. Algse plaani kohaselt pidi see tänavwu
valmima. Ent projekt kiratseb rahapuuduses ja kirikut ehitava sihtasutuse
juht Anatoli Montšenko peab justkui kerjuse kombel raha kokku
lunima. Kirikule ja tema abihoonetele kuluvast 70-80 miljonist kroonist on
suudetud annetustena kokku koguda vaid kümme miljonit.
Ent seegi on juba kulutatud: sel kevadel rajati vundament,
püstitati osaliselt soklikorruse betoonmüürid ning veeti
kaablid. Ainuüksi paberimajandusele kulus miljon. Aga kas
sügiseks usukoda ka katuse alla saab, pole kindel. Viimases hädas
kavatseb Montšenko patriarh Korneliuse kaudu
rahapalvega Moskva patriarhi poole pöörduda.
Populaarse arusaama kohaselt pole Venemaa õigeusukirik teps mitte vaene.
Loomulikult ei ela ka Lasnamäe Jumalaema Kiriku sihtasutuse
aktivistid Anatoli Kanajev, Anatoli Vaštšenko, Anatoli
Montšenko ja Valeri Burdeinõi peost suhu. Otse vastupidi, nelik
on andnud projekti tarbeks kogutud rahast üle poole. Ent nad
ei taha, et kirikust kujuneks kolme Anatoli ja ühe Valeri
privaatprojekt. “Pole õiglane, et paar meest ehitavad oma rahaga
kiriku üles. Parim lahendus oleks, kui suur hulk ärimehi annaks
miljoni-paar,” märgib Montšenko Ekspressile.
Kirikuehitajad on suured rahamehed
Transiidi
suurkuju Kanajev pikka tutvustamist ei vaja. Vaštšenko oli
aastaid alkoholikaupmees, kes tõi selliseid vägijooke
nagu Riia vahuveini, Belõi Aisti konjakit, Monastõrskaja
Izbad jm maale. Nüüd tegeleb selle äriga tema poeg.
Vaštšenko ise aga tegeleb laomajandusega.
Burdeinõi on suurtegija kinnisvaraäris,
omades mitmeid maju vanalinnas, kinnistuid Pärnumaal ja
Lasnamäel. Muuhulgas kuulub talle Pae ostukeskus. Kuni
käesoleva aastani oli ta ka Priisle keskuse omanik. Montšenko
kuulus kuni 2002. aastani suure transiidifirma Merktrans
omanikeringi, lahkudes sealt vastuolude tõttu. Sellest ajast sai temast
usumees, kellel on väike laevaremondifirma.
Laiapõhjaline toetus kirikuprojektile on hetkel helesinine
unistus. Kanajev, Vaštšenko ja Montšenko
käisid juuni lõpus Äripangas, et võtta viis
miljonit krooni laenu. Raha nõudis kirikuehituse
peatöövõtja K-Most. Pangast lahkudes oli igal mehel
täiendav kohustus kaelas 1,25 miljoni krooni ulatuses. Ka
Burdeinõi lubas 1,25 miljonit välja käia.
Ent kus
on vene suurärimehed oma priskete rahakottidega, kui on küsimus vene
kogukonnale niivõrd olulise, et mitte öelda sümboli
staatuses objekti nagu õigeusu kiriku püstitamine? Mõni
ärimees ilmus eelmise aasta mais vene kultuurikeskusesse, kus
projekti “investoritele” tutvustati. Suurt tolku sellest
polnud. Eesti-Venemaa ettevõtjate koja juht Oleg Karpikov arvab, et
paljud varem kirikule kindlalt toetust lubanud ärimehed on oma seisukohti
pärast pronkssündmusi muutnud.
Võibolla on nad
lihtsalt ahned ning hoiavad raha uue jahi või Marbella maja
jaoks? Montšenko muigab. Kirik on tema sõnul kahjuks
siiski pigem vaese mehe koda - nii leiab annetajate seast väga palju
lihtsaid vene rahvusest lasnamäelasi, kes usuvad Jumalat. “Vene
rikaste ärimeeste seas kahjuks usklikke palju pole,” ütleb
Montšenko.
Viktor Levada ehitab
kirikuaia
Mõni ärimees on siiski veel kirikuehitust t
oetanud. Näiteks Endel Siff, kes omal ajal toetas ka Lunastaja
Kristuse katedraali taastamistöid Moskvas. Tema andis Montšenko
sõnul Lasnamäe kirikule 250 000 krooni. Ehitusfirma Kolle omanik
Igor Geller olevat andnud aga 150 000 krooni.
Eraldi märkimist
väärib metallikunni Viktor Levada panus: mees lubanud oma kulu ja
kirjadega ümbritseda kiriku ligi hektarilise krundi korraliku metallaiaga,
millel on kivivundament. See panus on mitu miljonit krooni väärt.
Ent sellega kiriku toetajatering Montšenko sõnul laias
laastus ka piirdub. Isegi Venemaalt ei ole raha tulnud, rääkimata
teistest Eestis tegutsevatest vene ärimeestest. Aga suur “Eesti
sõber” transiidiärimees Andrei Filatov ning tema
lähedased kompanjonid eesotsas Oleg Ossinovskiga? “Filatov ei ole
meie ühiskonna mees. Ta on Venemaal,” ütleb Montšenko.
Ja kuna mullu tuli ilmsiks asjaolu, et Filatov on rahastanud Eesti-vaenulikku
filmi, ei taha ärimees Montšenko arvates Eestiga üldse enam
mingit pistmist teha.
Aga näiteks vene kogukonna
esirikkurid Maksim Liksutov ja Sergei Glinka? “Nad on kaks uhket
pururikast meest. Neid ei huvita elu Eestis. Ja miks nad peakski meile
raha andma kui lubavad oma äri Eestist üldse ära kolida,”
märgib Montšenko, viidates Liksutovi pronksöö
järgsele avaldusele, et kolib Transgroup Investi peakontori Eestist
ära.
Seni on suurima summa raha, mitu miljonit krooni,
kirikule annetanud sihtasutuse üks asutajatest Vaštšenko.
“Kes teile ütles, et meil on rahapuudus?” põrutab
ta Ekspressile. “Kõik sujub plaanipäraselt. 25-30 protsenti
töödest on valmis ning väga paljud tahavad meile raha anda.
Mitte ainult raha, vaid ka töid: kes tahab tellida aknad, kes valada
betooni, kes ehitada metallkonstruktsioone,” räägib
Vaštšenko.
Iga usklik andku 100 krooni
Kolme kuuga lubab Vaštšenko kirikule katuse peale
panna. Siis on nn esimene ehitusetapp läbi. Ja edasi? “Siis
ütleme: rebjata, biznesmenõ, daragie, andke raha! Ja paljud
annavad,” teatab Vaštšenko. Ta teeb arvutusi, et kui
Eestis on 300 000 usklikku ja igaüks annab 100 krooni, ongi 30
miljonit koos! Lihtne! “Ega kirik ei ole ehitis, mille ühe aastaga
püsti saab. Katedraale ehitatakse kahe-kolme-kümne aastaga!”
manitseb Vaštšenko lõpetuseks.
Kanajev on
mõnevõrra murelikum. “Et meil on rahapuudus – see on
tõsi,” ütleb ta Ekspressile.
Miks ei taheta anda?
“No kust mina tean? Keegi otseselt ei ütle ka, et ei anna. Aga ikka
ei anta. Raske on. Tuleks ehk organiseerida üks ümarlaud või
midagi sarnast...”
Kanajev manitseb Ekspressi vahendusel
vene ärimehi: “Paljud usuvad Jumalat, aga kirikus ei käi. Kui
aga eluraskused tekivad, siis tulevad kohe, et oh Jumal, kus sa
nüüd oled?!?”
Üldiselt on Kanajev optimistlik.
Nagu Montšenkogi, kelle vanaisa oli õigeusu preester.
Montšenko on kindel, et kirikuehitusel ei saa olla raha
väljapressimist. Ta meenutab ühe õigeuskliku taadi
sõnu, et kui juba kiriku vundament valmis, ei jää ka
kõik muu tulemata. Montšenko lubab samuti sügiseks kiriku
katuse alla saada. “Aga mis edasi saab, ei saa lubada... Aidaku meid
Jumal,” ütleb ta. Rahakogumiskampaania käib täie hooga.
Kirkuehitaja K-Mosti väikeaktsionärid on Endel Siff
ning tema äripartnerid N-Terminalist. Siff annab m&
;
;oti
lde;ista, et tegemist on omalaadse “säästuehitusfirmaga”.
“Tõeliselt vanameelne firma, väga sotstalistlik,
töötab 1990ndast aastast sama kaadriga, pole kedagi vallandanud.
Väga konkurentsivõimelist hinda pakub. Ei ole selline ärihai
nagu Merko!” ütleb Siff.
Sifist sai muuhulgas
kirikuehitusega tegeleva firma omanik 15 aastat tagasi, kui ta andis
K-Mostile laenu suure kraana ostmiseks. Laenu tagastamise asemel anti hoopis
osalus. Sellest ajast on K-Most osalenud Eestis peaaegu kõikide sildade
ja viaduktide ehitusel.
- Arhitektide Nikolai Tjatko ning Oleg Zemtšugovi kavandatud kirikuhoone kujutab endast kiivrikujulise (mitte sibulakujulise) tornikupliga kahetasandilist katedraali, kuhu mahub tuhatkond inimest. Kiriku kõrvale plaanitakse abihoonet. Projektil on sarnasusi ühe Minskis asuva kirikuehitisega.
- Soklikorruse betoonmüüride vahel on täna võimalik ära tunda altari asukohta. Ristimisbassein altari taga olevas ruumis on juba olemas. Altari taga paikneb ka sissepääs.
- Algselt plaaniti kirikumüürid laduda kividest, ent rahapuuduse tõttu mindi lihtsamat teed ja otsustati müürid betoonist teha.
- Kiriku peamiseks reliikviaks saab olema imettegev Jumalaema ikoon nimega “Kiirestikuulja”. See asus algselt Pühtitsa Püha Uspenski kloostri abikirikus, mis 1959. aastal hävitati ja seejärel purustati. Ikoon säilis.
- Lasnamäe Jumalaema kirik, mille vundament paikneb 900 ruutmeetril ning mille krunt on kokku ligi hektar, pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima juba sel aastal.