Lasnamäe õigeusu kiriku ehitajad suures rahahädas

Lasnamäe õigeusukiriku ehitajad kaaluvad rahapuuduse tõttu patriarh Aleksius II poole pöördumist. Puudu on üle 60 miljoni krooni.

Lasnamäe Jumalaema kirik sai Aleksius II osavõtul nurgakivi neli aastat tagasi. Algse plaani kohaselt pidi see tänavwu valmima. Ent projekt kiratseb rahapuuduses ja kirikut ehitava sihtasutuse juht Anatoli Montšenko peab justkui kerjuse kombel raha kokku lunima. Kirikule ja tema abihoonetele kuluvast 70-80 miljonist kroonist on suudetud annetustena kokku koguda vaid kümme miljonit.

Ent seegi on juba kulutatud: sel kevadel rajati vundament, püstitati osaliselt soklikorruse betoonmüürid ning veeti kaablid. Ainuüksi paberimajandusele kulus miljon. Aga kas sügiseks usukoda ka katuse alla saab, pole kindel. Viimases hädas kavatseb Montšenko patriarh Korneliuse kaudu rahapalvega Moskva patriarhi poole pöörduda. Populaarse arusaama kohaselt pole Venemaa õigeusukirik teps mitte vaene.

Loomulikult ei ela ka Lasnamäe Jumalaema Kiriku sihtasutuse aktivistid Anatoli Kanajev, Anatoli Vaštšenko, Anatoli Montšenko ja Valeri Burdeinõi peost suhu. Otse vastupidi, nelik on andnud projekti tarbeks kogutud rahast üle poole. Ent nad ei taha, et kirikust kujuneks kolme Anatoli ja ühe Valeri  privaatprojekt. “Pole õiglane, et paar meest ehitavad oma rahaga kiriku üles. Parim lahendus oleks, kui suur hulk ärimehi annaks miljoni-paar,” märgib Montšenko Ekspressile.

Kirikuehitajad on suured rahamehed 
Transiidi suurkuju Kanajev pikka tutvustamist ei vaja. Vaštšenko oli aastaid alkoholikaupmees, kes tõi selliseid vägijooke nagu Riia vahuveini, Belõi Aisti konjakit, Monastõrskaja Izbad jm maale. Nüüd tegeleb selle äriga tema poeg. Vaštšenko ise aga tegeleb lao­majandusega.

Burdeinõi on suurtegija kinnisvaraäris, omades mitmeid maju vanalinnas, kinnistuid Pärnumaal ja Lasnamäel. Muuhulgas kuulub talle Pae ostukeskus. Kuni käesoleva aastani oli ta ka Priisle keskuse omanik. Montšenko kuulus kuni 2002. aastani suure transiidifirma Merktrans omanikeringi, lahkudes sealt vastuolude tõttu. Sellest ajast sai temast usumees, kellel on väike laevaremondifirma.

Laiapõhjaline toetus kirikuprojektile on hetkel helesinine unistus. Kanajev, Vaštšenko ja Montšenko käisid juuni lõpus Äripangas, et võtta viis miljonit krooni laenu. Raha nõudis kirikuehituse peatöövõtja K-Most. Pangast lahkudes oli igal mehel täiendav kohustus kaelas 1,25 miljoni krooni ulatuses. Ka Burdeinõi lubas 1,25 miljonit välja käia.

Ent kus on vene suurärimehed oma priskete rahakottidega, kui on küsimus vene kogukonnale niivõrd olulise, et mitte öelda sümboli staatuses objekti nagu õigeusu kiriku püstitamine? Mõni ärimees ilmus eelmise aasta mais vene kultuurikeskusesse, kus projekti “investoritele” tutvustati. Suurt tolku sellest polnud. Eesti-Venemaa ettevõtjate koja juht Oleg Karpikov arvab, et paljud varem kirikule kindlalt toetust lubanud ärimehed on oma seisukohti pärast pronkssündmusi muutnud.

Võibolla on nad lihtsalt ahned ning hoiavad raha uue jahi või Marbella maja jaoks? Montšenko muigab. Kirik on tema sõnul kahjuks siiski pigem vaese mehe koda - nii leiab annetajate seast väga palju lihtsaid vene rahvusest lasnamäelasi, kes usuvad Jumalat. “Vene rikaste ärimeeste seas kahjuks usklikke palju pole,” ütleb Montšenko.

Viktor Levada ehitab kirikuaia
Mõni ärimees on siiski veel kirikuehitust t oetanud. Näiteks Endel Siff, kes omal ajal toetas ka Lunastaja Kristuse katedraali taastamistöid Moskvas. Tema andis Montšenko sõnul Lasnamäe kirikule 250 000 krooni. Ehitusfirma Kolle omanik Igor Geller olevat andnud aga 150 000 krooni.

Eraldi märkimist väärib metallikunni Viktor Levada panus: mees lubanud oma kulu ja kirjadega ümbritseda kiriku ligi hektarilise krundi korraliku metallaiaga, millel on kivivundament. See panus on mitu miljonit krooni väärt.

Ent sellega kiriku toetajatering Montšenko sõnul laias laastus ka piirdub. Isegi Venemaalt ei ole raha tulnud, rääkimata teistest Eestis tegutsevatest vene ärimeestest. Aga suur “Eesti sõber” transiidiärimees Andrei Filatov ning tema lähedased kompanjonid eesotsas Oleg Ossinovskiga? “Filatov ei ole meie ühiskonna mees. Ta on Venemaal,” ütleb Montšenko. Ja kuna mullu tuli ilmsiks asjaolu, et Filatov on rahastanud Eesti-vaenulikku filmi, ei taha ärimees Montšenko arvates Eestiga üldse enam mingit pistmist teha. 

Aga näiteks vene kogukonna esirikkurid Maksim Liksutov ja Sergei Glinka? “Nad on kaks uhket pururikast meest. Neid ei huvita elu Eestis. Ja miks nad peakski meile raha andma kui lubavad oma äri Eestist üldse ära kolida,” märgib Montšenko, viidates Liksutovi pronksöö järgsele avaldusele, et kolib Transgroup Investi peakontori Eestist ära.

Seni on suurima summa raha, mitu miljonit krooni, kirikule annetanud sihtasutuse üks asutajatest Vaštšenko. “Kes teile ütles, et meil on rahapuudus?” põrutab ta Ekspressile. “Kõik sujub plaanipäraselt. 25-30 protsenti töödest on valmis ning väga paljud tahavad meile raha anda. Mitte ainult raha, vaid ka töid: kes tahab tellida aknad, kes valada betooni, kes ehitada metallkonstruktsioone,” räägib Vaštšenko.

Iga usklik andku 100 krooni
Kolme kuuga lubab Vaštšenko kirikule katuse peale panna. Siis on nn esimene ehitusetapp läbi. Ja edasi? “Siis ütleme: rebjata, biznesmenõ, daragie, andke raha! Ja paljud annavad,” teatab Vaštšenko. Ta teeb arvutusi, et kui Eestis on 300 000 usklikku ja igaüks annab 100 krooni, ongi 30 miljonit koos! Lihtne! “Ega kirik ei ole ehitis, mille ühe aastaga püsti saab. Katedraale ehitatakse kahe-kolme-kümne aastaga!” manitseb Vaštšenko lõpetuseks.

Kanajev on mõnevõrra murelikum. “Et meil on rahapuudus – see on tõsi,” ütleb ta Ekspressile.

Miks ei taheta anda? “No kust mina tean? Keegi otseselt ei ütle ka, et ei anna. Aga ikka ei anta. Raske on. Tuleks ehk organiseerida üks ümarlaud või midagi sarnast...”

Kanajev manitseb Ekspressi vahendusel vene ärimehi: “Paljud usuvad Jumalat, aga kirikus ei käi. Kui aga eluraskused tekivad, siis tulevad kohe, et oh Jumal, kus sa nüüd oled?!?”

Üldiselt on Kanajev optimistlik. Nagu Montšenkogi, kelle vanaisa oli õigeusu preester.

Montšenko on kindel, et kirikuehitusel ei saa olla raha väljapressimist. Ta meenutab ühe õigeuskliku taadi sõnu, et kui juba kiriku vundament valmis, ei jää ka kõik muu tulemata. Montšenko lubab samuti sügiseks kiriku katuse alla saada. “Aga mis edasi saab, ei saa lubada... Aidaku meid Jumal,” ütleb ta. Rahakogumiskampaania käib täie hooga.

Kirkuehitaja K-Mosti väikeaktsionärid on Endel Siff ning tema äripartnerid N-Terminalist. Siff annab m& ; ;oti lde;ista, et tegemist on omalaadse “säästuehitusfirmaga”. “Tõeliselt vanameelne firma, väga sotstalistlik, töötab 1990ndast aastast sama kaadriga, pole kedagi vallandanud. Väga konkurentsivõimelist hinda pakub. Ei ole selline ärihai nagu Merko!” ütleb Siff.  

Sifist sai muuhulgas kirikuehitusega tegeleva firma omanik 15 aastat tagasi, kui ta andis K-Mostile laenu suure kraana ostmiseks. Laenu tagastamise asemel anti hoopis osalus. Sellest ajast on K-Most osalenud Eestis peaaegu kõikide sildade ja viaduktide ehitusel.

 

Uue kiriku reliikviaks saab imettegev ikoon

• Arhitektide Nikolai Tjatko ning Oleg Zemtšugovi kavandatud kirikuhoone kujutab endast kiivrikujulise (mitte sibulakujulise) tornikupliga kahetasandilist katedraali, kuhu mahub tuhatkond inimest. Kiriku kõrvale plaanitakse abihoonet. Projektil on sarnasusi ühe Minskis asuva kirikuehitisega.
• Soklikorruse betoonmüüride vahel on täna võimalik ära tunda altari asukohta. Ristimisbassein altari taga olevas ruumis on juba olemas. Altari taga paikneb ka sissepääs.
• Algselt plaaniti kirikumüürid laduda kividest, ent rahapuuduse tõttu mindi lihtsamat teed ja otsustati müürid betoonist teha.
• Kiriku peamiseks reliikviaks saab olema imettegev Jumalaema ikoon nimega “Kiirestikuulja”. See asus algselt Pühtitsa Püha Uspenski kloostri abikirikus, mis 1959. aastal hävitati ja seejärel purustati. Ikoon säilis.  
• Lasnamäe Jumalaema kirik, mille vundament paikneb 900 ruutmeetril ning mille krunt on kokku ligi hektar, pidi esialgsete plaanide kohaselt valmima juba sel aastal.