25.07.2008, 00:00
Lasnamäel tegutses öösel salapärane aednik
Seletuskiri Lasnamäe linnaosa valitsusele, kuidas tekkis Liikuri bussipeatuse juurde keset lagedat asfaltplatsi pilkupüüdev haljastus.
Teisipäeva hommikul kell 8.35 saabus Lasnamäele, Liikuri bussipeatuse
juurde mulle tundmatu blond naine, et sõita tööle. Käes
oli tal kilekott, jalas sinised teksad, seljas tume džemper.
Ootamatult tundis naine suurt ja sügavat õnnetunnet. Ta
kükitas lillekasti ette, mis seisis otse bussipeatuse kõrval.
Sirutas käe punase begoonia kohale ja silitas seda õrnalt nagu
kassi.
“Prosto zametšatelno!” pomises naine. Ta
säras.
Umbes samal ajal – võib-olla viis minutit
varem – tõttas peatusesse noobel daam beežis kostüümis.
Iga lillekasti juures peatus ta pikalt. Sirutas ühe jala ette, viis
keharaskuse tugijalale (nagu KUMUs maale silmitsedes) ja sõitis
bussiga ära.
Veel jäi mulle meelde tunkedega mees
(nägin teda esimest korda). Mees vaatas lilli, käed taskus.
Võimalik, et mees mõtles, kas kutsuda õhtul sõber
ja lohistada lillekompositsioon koju – see sobib rõdule.
Või võttis šnitti, et teha ise midagi sarnast.
See kõik toimus teisipäeva hommikul kaheksa ja üheksa
vahel.
Kümme tundi varem. Meid oli neli. Esiteks
Hansaplanti meisteraednik Arnold Hannust, suurepärane professionaal.
Teiseks sama asutuse turundusjuht Ann Vainlo, kes on valmis heade ideedega
kaasa minema ja kes neid ka ise pidevalt genereerib. Ja kolmandaks
Räpina Aianduskooli projektijuht Astrid Maidla (kes esines aktsioonis
külalisena). Nimetatud kolm isikut olid tulnud välja minu kutsel,
mida paluks arvestada kui süüd kergendavat asjaolu.
Saime
kokku eelmisel õhtul umbes poole kümne paiku taimekaubamajas
Hansaplant.
Meie käsutuses oli kaks autot (kaks
mahtuniversaali, kui täpne olla) ja me laadisime mõlemad autod
maast laeni varandust täis.
Vinnasime autodele kolm puust
lillekasti (mõõtmetega1200 x 600 x 300 mm), ohtralt suvelilli (69
potti viltlehtedega ja 24 begooniatega) ja üheksa kõrget
kõrrelist (roog-sinihelmikas “Karl Forester”). Lisaks kolm
suurt kotti kergkruusa, kümme kotti istutusmulda. ja kuus puust
lilleredelit.
Kogu selle nodi rahaline väärtus on peaaegu
10 000 krooni.
Veel võtsime kaasa ohtralt tühjaks joodud
veepudeleid, kuhu lasksime kraanivett. Pudelid leidsime Hansaplanti
töötaja Kerli laua alt. (Kerli ise ei tea asjast midagi.)
Poole kaheteistkümne paiku esmaspäeva õhtul alustasime
sõitmist sündmuskohta Lasnamäel.
Mina
sõitsin ees, Hannust järel, sest Lasnamäel orienteerub Hannust
halvasti (tema enda sõnad).
Tegevuskoht – Liikuri
bussipeatus – oli meil varem valmis vaadatud. Siin on klaasist
ootepaviljon, mida ümbritseb suur lage asfaltplats, tagaservas looduslik
heinamaa ja esiküljel võimas metallist elektrimast nagu Eiffeli
torn.
Meie tegevus oli ette kavatsetud ja Arnold Hannust oli
haljastuse kontseptsiooni varem välja töötanud (kuigi tal olid
jube kiired päevad ja tihedasti tegemist).
Istutuskastidele
olid kavandatud taimeredelid – need viitavad kõrgepingemastidele,
mis kõrguvad kohe üle tee bussiputka lähedal.
Ja et
kohe lähedal vohab looduslikult heinamaa, on ka lillekastides
kõrrelisi – roog-sinihelmikat.
Arnold Hannust
ütles (ta võib seda teile kinnitada), et sinihelmikad on
supertaimed, mis võivad kasvada igal pool. Hapus rabaservas, tavalises
aiamullas või kuiva lubjahunniku otsas. Nad saavad hakkama nii varjus
kui päikese käes. Võivad kasvada inimese pikkuseks, kusjuures
õievars on tugev nagu terastra
at ja õied õrnad-õrnad nagu kirbuhunnik.
Begooniad sellepärast, et nad on punased ja punane tõmbab
tähelepanu. Ilma punaseta ei paneks keegi meie haljasala
tähelegi. Ja viltleht sellepärast, et tema hall lehestik moodustab
punasega hea kontrasti.
23.50 jõudsime
sündmuskohale ja hakkasime kohe peale.
Tegutsesime kiiresti.
Oleksime võinud ka oluliselt rohkem aega viita, aga võimalus
öisel Lasnamäel peksa saada kiirustas tagant. Või et Ain
Valdmann, karismaatiline Tallinna kommunaalboss äkki mööda
sõidab. (Ma küll usun, et Ain sõidab öösiti
mööda kodulinna ja vaatab, et kommunaalasjades valitseks kord.)
Sättisime lillekastid bussiputkaga ühele joonele.
Kallasime igasse kasti kergkruusa – selleks, et:
- mulda kuluks vähem;
- ja kergkruus toimib drenaažina;
- ja selleks ka, et kergkruus imab endasse niiskuse, mida ta veevaestel aegadel taimedele tagasi annab.
Kergkruusa peale valasime istutussegu (muld pluss
mõned lisaained), sättisime paika redelid. Need lasksime trelliga
kastide külge kinni. Siis istutasime lilled ja kastsime üle ja oligi
kõik.
Pühkisime asfaldi mullast ka puhtaks. Ja et
teepind oli kaldu, otsisime kivikesi, et kastid ilusti horisontaalselt
oleks.
24.40 oli tegu tehtud. Ei läinud tundigi.
Midagi veel mainimisväärset? Et taevas oli vananev
täiskuu. Et meisteraednik Hannust leidis tihnikust kivikesi otsides
lõhnaõlipudeli, tühja.
Möödujad meid
ei tülitanud, kuigi inimesi liikus.
Keegi keskealine isik
liikles veidi pärast keskööd mööda sõiduteed
(kahe meetri kaugusel kõnniteest). Viis promilli võis julgelt
keres olla. Õnneks oli mees jala ja väga keskendunud.
Mis mõtteid lilli istutades peast läbi käis?
Et
nüüd lähevad lasnamäelaste hääled kindlasti
Savisaarele, rohkem suurt ei midagi.
Täna hommikul (kolmapäev,
23 juuli) käisin Lasnamäel ja kastsin lilled ära. Kõik
oli korras, isegi redeleid polnud keegi ära virutanud.
Kolm
tüsedusele kalduvat tundmatut vene naist (üks oli kepiga)
lähenesid aeglasel sammul. Nende ilmed näisid pakatavat uhkusest, et
Tallinna linnavalitsus nende elukeskkonda ikka kenamaks ja kodusemaks
muudab.
Linnaruum, kus inimesi liigub, koguneb, peaks olema ilus. Ja
et bussipeatus on koht, kus neid liigub ja koguneb, võiks bussipeatus
olla koht, kus inimesel tulevad hea meeleolu ja head mõtted.
Ma ei hakka üldse rääkima Inglismaast, kus... Vabandust,
kaldusin teemast kõrvale.
Muud ei ole mul selle öise
intsidendi kohta suurt midagi lisada.
Võib-olla veel seda, et
maailmas on laialt levinud liikumine gerilja-aednikud.
Kui leitakse,
et mingi koht vajab haljastamist-kohendamist, paremaks tegemist, käiakse
öö varjus ja tehakse asi ära.
Üks asi
veel. Äkki võtab Lasnamäe inimestest keegi kastmise enda
peale. Mul on siin toimetuses selline ettearvamatu töö.
Kõik.
PS Seletuskiri kirjutatud oma
käega, mitu korda üle loetud ja vastab tõele.