Mullu 4. detsembril võttis Tapa vallavolikogu vastu lastepidamise eeskirja, mille kohaselt loeti keelatud tegevuseks nii lapse toitmine kui tema pidamine üldkasutavates ruumides või maa-alal.

ELSi hinnangul ei kuulu toitmise keelamine omavalitsuse pädevusse, mistõttu pöördusid nad asjasse selguse saamiseks õiguskantsleri poole.

Õiguskantsler Indrek Teder leidis, et eeskirja punkt riivab põhiseadusest tulenevat inimeste üldist vabadusõigust - luba teha ja tegemata jätta seda, mida isik soovib. Samuti on vabadusõiguse kaitseala riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Õiguskantsler lisas, et eeskirja kõnealune säte rikub kohaliku omavalitsuse seadusega antud volitusnorme, sest kohalikul omavalitsusel on õigus reguleerida vaid laste sünnitamist ning hulkuvate laste püüdmist ja pidamist puudutavaid küsimusi.

"Seadused ei sätesta üksikisiku keeldu last toita või pidada," lisas Teder. Tapa vallavolikogu pereosakonna juht Maire Vilberg kinnitas, et vald vaatab eeskirja üle ning viib seadusega kooskõlla.

Samamoodi on keelatud pisipõngerjate toitmine korterelamu avalikes ruumides või territooriumil ka näiteks Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Eriti karm on Tartu eeskiri, mis ütleb kohta määramata, et kuni 18-aastaste inimeste toitmine on keelatud. Poljakovi sõnul on ELSi poole pöördunud murelikud inimesed, kes on väidetavalt laste toitmise eest Tallinnas trahvi saanud.

Tallinna munitsipaalpolitsei ekspert Rudolf Engelberg lükkab aga selle väite ümber. "Trahvitud on siis, kui inimesed lapsi toidavad ja selle tagajärjel jääb sodi koristamata. Ja sel juhul käib inimeste korrale kutsumine juba teise paragrahvi alusel."

Teine ELSi hinnangul õigusvastane tegevus on laste arvu reguleerimine, kui vald määrab ära, mitu poega või tütart võib korraga korteris pidada. Seltsi jurist ­Merike Õmblus tõi välja Haanja, Lasva ja Kiviõli vallavalitsuse. Näiteks seisab Eesti depressiivseima väikelinna Kiviõli lastepidamise eeskirjas, et kortermaja ühes korteris võib kasvatada ainult ühte pisipoissi ja/või -tüdrukut.