Kutt käib Tallinnas Mardi lasteaias, veneaegses silikaatkividest ja suurte akendega majas, kus soojapuhurid möirgavad ja radiaatorid on külmad nagu Stockmanni lõhelett. 

Kui õues paugub kahekümnekraadine pakane, on magamisruumis pluss kaheksa ja mängutoas 12–16.  Kõige noorem laps väikelaste rühmas on seejuures aasta ja kuus kuud vana.

Kuti ema on palunud kasvatajaid, et kui lõuna ajal magama minnakse, jätaks kasvatajad poisile sukkpüksid jalga. Mängutoas pole nii hull, seal on lastel rohkem vatte seljas ja kui kõvasti joosta, pole väga vigagi. 

Kui väljas on miinus seitse nagu praegu, pole üldse mingit muret.

Külmas lasteaias käivate laste isad-emad pole seni lärmi tõstnud. Mis sa siin ikka vingud. Kui ülearu kisa teed, tuleb tervisekaitse inspektsioon, paneb lasteaia kinni ja istudki aastate kaupa töö juures, titt põlve peal! 

Need, kes Tallinna lasteaedade elu hoolekogude kaudu lähemalt näinud, ütlevad, et kui lasteaia hoolekogu kuskile kaebama läheb, saab lasteaia juhataja linna haridusametilt pahandada, et ei suuda hoolekogu liikmeid vaos hoida.

Mida siis teha – istuda vaikselt ja keerutada pöidlaid? Et katsume kokku hoida ja halvad ajad üle elada? Lapsed on vaprad. 18 lapsest on iga päev 14–16 last kohal nagu üks mees.

Kuigi neile mõeldud kraanist tuleb ainult külma vett ja kasvatajatel tuleb upitada jõmmid täiskasvanute kraani alla. Siit tuleb sooja vett ka. 

Tallinna Mardi Lasteaia juhataja ­Margit Hiiet on viisakas nagu ämma sünnipäeval, kui kommenteerib, miks linn oma asutustele remonti ei tee. 

“Haridusamet on teadlik, et meie maja on jahedam, kui leebelt väljenduda. Me oleme varasematelgi aastatel talve puhurite abil üle elanud. Meil jäid paar aastat tagasi uued radiaatorid ostmata, sest selgus, et majale tuleks teha kapitaalremont. Linn pani meid kapitaalremondi järjekorda ja nüüd…” (eriti leebelt) “…ega ju haridusamet ka ette ei osanud näha, et masu tuleb.” 

Sven Kreek Tallinna Haridusametist ütleb, et tõsi mis tõsi, Mardi lasteaed oli remondi ootel, aga siis algas rahahäda. “Mis ma muud oskan soovitada, kui et radiaatorid tuleks läbi pesta – ei tea, mis sodi sealt välja võib tulla –, aga seda saab teha alles kevadel. Seni tuleb loota soojapuhurite peale ja aknad ära tihendada.” 

Nii uluvad soojapuhurid lasteaias raugematu hooga ja muuks ei jätku lasteaial enam üldse raha kui ainult kommunaalarvete ja õnneks veel siiski ka palkade jaoks. 

“Järgmisel teisipäeval on meil haridusameti inimestega kokkusaamine, ja ma loodan väga, et me mingi lahenduse leiame,” ütleb Margit Hiiet, ja lisab eriti rõõmsalt: “Näete! Lumerookijad tulevad väravast sisse! Linn saatis!”

Saab siis imet näha, mis edasi saab. Tore vähemalt, et külapoodides on kraanikausid euronormidele vastavad. Ja et pättidel on vangikong mõnus ja soe.

Tallinna lasteaedade remondiks pole raha lootagi

Marje Braunbrück, Tallinna lasteaedade hoolekogude liidu esinaine:

Renoveerimiseks ei saa lasteaiad Tallinna linnalt 2010. aastal mingit raha. Eelarve sellisteks töödeks on kaks miljonit krooni 127 lasteaia peale. See on väga väike raha ning korralikust renoveerimisest ei saa juttugi olla.

Kui midagi tehakse, siis enamasti lastevanemate enda jõu ja rahadega või otsitakse toetusi mujalt. See on nonsenss! Tallinnas on palju lasteaedu, mis vajaksid hädasti uuenduskuuri. Paljud on ehitatud nõukogude ajal ja siiani pole neid renoveeritud.