Väikelinna vaesed: Ieva ja Māris Apfelbergsid elavad Cesvaine väikelinnas Ida-Lätis. Nad teenivad kahepeale vaid 712 eurot kuus. Kuueliikmeline pere ei saa sotsiaalabi, sest ema on sotsiaaltöötaja ja teab, et paljud vajavad abi veelgi rohkem. (Foto: Kristine Vilcina)

Paljud, kes ei suuda palgapäevast palgapäevani rahaga välja tulla, on olnud sunnitud riigist lahkuma. Viimase 20 aastaga lahkus Lätist ligi 200 000 inimest ja ainult üks viiest lahkunust arvab, et nad võib järgmise viie aasta jooksul tagasi tulla.

Kuigi Läti võimueliit loob pildi edukast võitlusest majanduskriisiga, näitavad tegelikud numbrid teistsugust pilti. Läti elanikud muutuvad järjest vaesemaks. Alates 2004. aastast on vaesuses elavate arv riigis kasvanud 158 protsenti. Uuringutekeskuse BICEPS arvutuste kohaselt on alumise 90 protsendi majapidamiste keskmine sissetulek 605 eurot. 1 protsendi jõukate majapidamiste sissetulek on keskmiselt seitse korda suurem – 4299 eurot kuus.
Läti on olnud kõige suurema sissetulekulõhega riikide hulgas Euroopa Liidus alates 2005. aastast, kui Eurostat hakkas võrdlusi avaldama. Ühiskonnaosade vahel sissetulekute erinevust mõõtev Gini koefintsent asetab Läti Euroopa Liidus esikohale.

Samal ajal on paljudest poliitikutest saanud miljonärid ja nad annavad eeskujud, kuidas makse "optimeerida". Lätis arvab pool rahvastikust, et kõiki makse ei peagi maksma. Balti riikidest on Lätis kõige suurem varimajandus – 30 protsenti.

Läti ainuke Balti riik, kus puudub piirimäär töötus- ja vanemahüvitisele. See tähendab, et suure sissetulekuga inimesed saavad ka suuri hüvitisi. Hiljuti põhjustas ühiskonnas raevu Läti Panga töötaja Raivo Vanagsi vanemahüvitis, mis oli 79 000 eurot. Mullune rekordhüvitis oli aga ligi kaks korda suurem -- 152 000 eurot. Töötu abirahaga on olukord sarnane. Läti suurim töötuskindlustushüvitis oli 36 000 eurot kuus.

Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist

Avalehele
44 Kommentaari