Laudalüürika
Tartumaa ettevõtja Aksel Kivi ostis kolm aastat tagasi Vara vallas kaks ligi saja-aastast maakivist laudahoonet. Veel rublaaja lõpus oli seal peetud lehmi ja lambaid, kuid aastatega olid hooned päris nukrasse seisu jäänud. Katus oli küll veel peal, aga sõnnik küündis poolde seina.
Ettevõtlik mees ehitas need arhitekt Uko Künnapi abiga ümber uhketeks puhkemajadeks. Üks mahutab 25 külalist ja teine 80. Kõrval tiigis löövad lupsu prisked forellid. Praegu käib suitsusauna ehitus, kavas on rajada ka vähipüügikoht.
“Ilma toetuseta maale sellist kompleksi ei ehita,” teab Kivi talu peremees. Tal on olnud teadmisi ja osavust küsida Põllumajanduse Registrite ja Info Ametist (PRIA) toetusi kokku ligi viie miljoni krooni eest. See tähendab, et endal pidi varnast võtta olema kõrvale vähemalt teist samapalju. Toetusi on ta saanud nii struktuurifondidest kui ka tänaseks lõppenud maaelu mitmekesistamise projektist. “Tänutäheks panin ka oma koerale nimeks Sapard,” lisab talupidaja rahulolevalt.
Paraku on vähe selliseid vanu laudahooneid, mis leiaksid uue ilusa elu. Aga enamik neist pole ka ehitatud tugevast maakivist, mis aastasadu vastu peaks. Parimal juhul tõmmatakse hooned maha ja veetakse teetäiteks laiali, halvemal jäävad katki pekstud akende ja lössi vajunud eterniitkatusega silikaattellistest koletised keset põlde kössitama.
Lautu nagu ratsahobusel s..a
Põlluministeeriumi mõned aastad tagasi välja antud klantskaanelise “Veisekasvatushoonete käsiraamatu” andmetel ehitati Eestis aastatel 1960-86 üle 2800 lauda. Kolhooside lööktöö korras pandi püsti kõik praegu töös olevad kanalad, lehmalautu ja sigalaid sai osalt ümber kohandatud ka vanadest taluhoonetest. Perestroika tulles hakkas ehitusbuum vaibuma ning 1990ndatel ei ehitatud suuri loomapidamishooneid peaaegu üldse.
Nõukaajal ehitatud hoonetest on suurem osa siiani siiski kasutuses, umbes kolmandik seisab tühjalt. Murdosa neist on õnneks ka juba kokku lükatud. Samas raamatus antud hinnangu järgi maksab ühe sajakohalise lauda lammutamine 300 000 krooni. Sellele lisandub veel transpordikulu.
Järvamaal Oisus, kus kunagi laiusid eesrindliku Estonia kolhoosi raskete viljapeade all lookas põllud, tegutseb samanimeline ja vähemalt sama tubli piimatootmisele keskendunud osaühing. Vanast ajast pärandina kaasa tulnud 11 laudast viis-kuus ootab lammutamist. Neli vana maja on juba kokku lükatud, viimati läks kaduviku teed vana vasikalaut. Tosin aastat kasutuna seisnud hoonest on järel kaks kenasti ritta pandud hunnikut – ühes purustusmasinat ootav tellise- ja betoonipraht, teises puit ja metall.
Estonia juhatuse esimehe Ain Aasa sõnul on neil õnnestunud mõni vana laut sümboolse paarikümne tuhande krooni eest maha müüa. Kuid erilist soovi nende järele pole, sest madalaid kehva ventilatsiooniga hooneid ei anna eriti muuks millekski kasutada.
Peaaegu priid lehmad
Sestap pole Estonia mehed hakanud ka vanade hoonete kõpitsemisega vaeva nägema, vaid võtnud ette märksa ambitsioonikama plaani. Oisu asulast pisut eemal keset põldu käib juba teist kuud agar müttamine. Raskete masinate all vagudesse vajunud kruusateel sõidavad reas ehitusmaterjalidest lookas kallurid. Lagedaks lükatud põllusiilule on püsti aetud mitu rida halle poste, ümberringi palistab räsitud maad kaevikutesse rajatud vundament.
Sügiseks saab siin katuse alla uhiuus laut, kus leiab kodu üle tuhande vissi. Teist nii suurt lauta Eestis nähtud pole, isegi mitte Soomes-Rootsis. Ainult Ameerikas, kus ju teadagi suurus loeb.
Sealtmailt võetud eeskuju järgi hakatakse uues Oisu laudas loomi pidama vabapidamispõhimõttel. Kui nõukogudeaegsed laudad ehitati nii, et inimesel oleks võimalikult lihtne, siis nüüd on tähtsam loomade mugavus. See tähendab, et laudas on palju rohkem ruumi ja õhku (sõna otseses mõttes, sest seinad on osaliselt lahti). Piimaandjad käivad vabalt ringi, ei ole neil kindlat söögi- ega magamiskohta. Kui jõuab kätte lüpsiaeg, aetakse lehmad “karussellile”, ümaral alusel keerlevale lüpsiplatsile. Lehm teeb tiiru ära ja astub samas kohas maha, kust peale tuli, aga piim on suurema sebimiseta käes. Nii kolm korda päevas.
Siit laudast suvel aasale trallitama ei pääse. Värske rohu asemel on loomadel ees rammus segatoit, mis tagab parema piimaanni. Meelelahutuseks on lehmadel seina peal sügamisharjad, mida – kõik, kes Ameerikas asja uudistamas käinud, teavad! - lehmad ka väga usinalt kasutavad.
Tegemist pole siiski Eestis enneolematult uue asjaga. Sedasorti lautu on Eestis juba kümmekond. Seni uhkeim on Aarna laut Põlvamaal. See pole mitte ainult kodu 840 rõõmsale lehmale, vaid ka Eesti ilusaim puidust tehtud hoone. Igatahes nii arvas auväärne žürii konkursil "Eesti parim puitehitis 1998-2003".
Miks üldse siiani arvati, et lehmad tahavad elada soojas laudas kitsas latris? “Põhimõtted ja arusaamised olid pisut teised,” nendib Põlva Põllumajanduse OÜ juht Kalev Kreegipuu. Kuigi lisab, et ka nemad kõpitsevad järjest ülejäänud nelja vana lauta, kus priipidamisest ei saa juba hoone parameetrite tõttu juttugi olla.
Ostad lehma, saad kvoodi
Tänavu kerkib Eestis umbes 15 uut lauta. “Tootjad on aru saanud, et kui nad tahavad tegutsema jääda, peavad nad uue lauda ehitama,” sõnab Trigon Farmingu tegevjuht Kaupo Ojavee. “Vana lauda ümberehitamise kulu on lähedal uue ehitamisele – suhteliselt tänamatu töö.” Ojavee viitab seejuures veel ühele uute lautade heale omadusele – nad võimaldavad kärpida tööjõu hulka. Kuna erialaste oskustega kaadrit on niigi raske leida, siis võimalikult palju tarkadele masinatele keskendunud tootmine võimaldab vähestele headele töötajatele saab ka maksta paremat palka.
Trigon Farming on õhust häid investeerimisvõimalusi haistva Soome ärimehe Joakim Heleniuse üks värskemaid äriprojekte. Selle idee on osta kokku võimalikult suuri piimatootmisi ning müüa osalusi neid laiali sarnaselt mistahes teiste fondiosakutena. Näiteks üks selline investor on Heleniuse kaasmaalasest endine ralliäss Tommi Mäkinen.
Esialgu kuulub Trigonile kaks suurfarmi Ida-Virumaal, lautu on neis kokku neli. Üks sai valmis kolm aastat tagasi, ülejäänud on 30-40 aastat vanad. “Eestis tähendabki põllumajandus põhiliselt kinnisvarahooldust,” viitab Ojavee amortiseerunud hoonete korrashoiule. “Põhiliselt tähendab see, et ostad maa koos õiguste ja kohustustega.
Lehmi on praegu tuhat, kuid Ojavee hinnangul võiks olla kuni 10 000. Aga nullist 200pealist karja rajada pole majanduslikult mõttekas. “Aga tootmine on niivõrd killustunud, osta saab heal juhul 100-200 kaupa.” Mullu ostis Trigon viie väiketootja karjad, igaühes 30-40 lehma.
Koos lehmaga vahetab omanikku ka piimakvoot ehk müügimahu piirang. Kui toodad kvoodist enam, võid ülejäänud piima kassidele joota. Kvoot määratakse umbes keskmise lehma piimaanni järgi. Praegu on Eesti keskmine üle 6000 kilo lehma kohta aastas, paremates farmides annavad loomad ka 7-8000. Karjalaskepäevast ehk 1. aprillist alanud uuel kvoodiaastal on Eestile määratud piimakvoodi suurus 624 483 tonni ja sellest 568 278 tonni on tootjatele välja jagatud. Ka mullu jäi kvoodist paar protsenti välja jagamata.
Helesinine tulevik
Viis aastat tagasi virelesid piimatootjad tõsises kriisis. Raha olmetingimuste parandamiseks polnud kusagilt võtt aja nii mõnigi pidas targemaks oma loomad tapamajja viia. Põhjuseks oli toorpiima madal kokkuostuhind, mis jäi ligi krooni võrra omahinnast alla.
“Linnamees elas meie arvelt, meid lihtsalt lüpsti,” nendib lehmade lüpsmise kunstiga peensusteni kursis olev Estonia juhatuse liige Andrus Lund. “Hansapanga esindajad istusid meil siin üle laua ja jälgisid, kuidas iga kuu tiksus põhitegevusest 600 000 krooni kahjumit.”
Tolle ajaga võrreldes on olukord nüüd lausa roosiline. Piimaliitri omahinnaks tuleb umbes kolm krooni, kokkuostuhind on üle nelja. Seni virelenud põllumajandussektor kosub. Estonia kontorihoone ees on reas üsna uued ja uhked autod, juhatuse liikmed kulgevad põldude vahel läikivhalli maasturiga. Aga põllult kokku lükatavatest miljonitest on veel vara rääkida, tõttavad mehed üksteise võidu kinnitama. Estonia teenis möödunud aastal 103 miljoni kroonise käibe juures 12 miljonit kasumit. Osanikke on ühistul aga ligi 400, neist suuremad tegevjuhid ning endine majandijuht ja põllumajandusminister Jaanus Marrandi.
Uude lauta tehtav investeering loodetakse tagasi teenida viie aastaga. Ka PRIAsse anti taotlus maksimaalse võimaliku toetuse – 2,3 miljoni krooni – saamiseks. Ehitus läheb kokku maksma 30 miljonit krooni, lisaks seadmetekulu.
Pikem plaan on seatud aastale 2013, mil lubaduste järgi peaks Euroopa Liidus piimakvoot sootuks kaduma. See ei tähenda tingimata, et taastub nõukogude aja lõpu kuldaeg, mil oli Eestis 280 000 lüpsilehma. Praegu on neid hinnanguliselt peaaegu kolm korda vähem, kvoodivabastuse järel võiks kariloomade arv kasvada 150 000le. Uute lautade ehitamine on siis vältimatu.
Euroliidu toetusega laudad korda
Eesti põllumajandusregistris on arvele võetud 15 775 loomapidamishoonet. Selle hulgas on ka kodumajapidamised, kus vähegi loomi peetakse.
Iga loomapidaja võib tingimuste parandamiseks taotleda PRIA kaudu Euroopa Liidu fondide toetust. Toetusraha saamise tingimus on, et see ei ületa 50 protsenti investeeringust ning et taotleja raamatupidamine ja majandustulemused on korras. Ehk teisisõnu tootmine teenib kasumit.
Loomakasvatushoonete ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ning seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks esitatud investeeringutaotlustest rahuldas PRIA 2001-2003 aastatel 242. Välja maksti üle 95 miljoni krooni Euroopa Liidu abiraha. Toetust saanud loomapidajad aga investeerisid koos saadud toetusega kokku 208 miljonit krooni.
Möödunud aastal aga kiideti heaks 77 projekti, toetust jõuti 187 miljoni krooni nõudvate investeeringute katteks välja maksta üheksa miljoni eest.
Allikas: PRIA
