HINGELINE STRIPTIIS: Džässmuusik Taivo Sillari sõnul on tema maailm malbed helid, mitte vägivald. Märgiks, et tal pole midagi varjata, esitleb ta oma 600 ruutmeetrist häärberit Meriväljal, kus tegutses kolm aastat halva kuulsusega maja. Nurgas, kus seisavad nüüd pillid, tehti omal ajal striptiisi. Vallo Kruuser

Lugu, mida jutustades Kirile Loo tänini allasurutud emotsioonidest vappub, on veider ja seebiooperlik, et mitte öelda tragikoomiline. Põhjus, miks 45aastane laulja keset päist päeva vaid froteerätik üll Tallinna vanalinnas Müürivahe tänava majast number 26 rahva sekka kargas, oli tema enda sõnul hirm elu ja tervise pärast.

Mees, kes õblukeses lauljataris ja lauluõpetajas surmahirmu tekitas, pole avalikkusele samuti tundmatu – ehkki ta on staažikas kontrabassivirtuoos, pälvis Taivo Sillar palju lehepinda tänu talle kuuluvas majas Kõivu tee 16 töötanud bordellile, mis säras kaua ja eredalt punaste laternate Tallinnas.

Korter nagu miin

Sündmuste keskmes on kolmetoaline lagunema kippuv korter Müürivahe tänavas, mis on keeruliste omandi- ja valdussuhete tõttu tükeldatud nagu Balkani poolsaar. Enne atentaati püüdis korteriga bisnist teha poliitik-ärimees Mait Metsamaa. Sama proovis hõbekõri Boriss Lehtlaan, kes on seotud mitme kinnisvaraprojektiga vanalinnas. Kuni mullu juulis lõi ta käega ja müüs kaks kolmandikku korterist perekond Sillarile. Uueks omanikuks vormistati Taivo Sillari abikaasa Heli.

“Hind oli pool miljonit krooni, mis vanalinnas on väga odav,” räägib mees, asetades lauale lepingu, kus seisab, et tema ostetud osal pole üürnikke. Aasta hiljem ei julge ta enam oma pinnale siseneda ilma tunnistaja, diktofoni ja fotoaparaadita, et mitte “provokatsioonide ohvriks langeda”.

Esimest korda sai ta enda väitel üürnikest aimu, kui läks oma uuele korterile turvaust paigutama. Koos politseipatrulliga ilmus välja Leidja Orusaar, kes teatas, et mees lõhub tema kodu ust. ENSV teenelise rahvakunstniku Helmut Orusaare lesk väidab, et on eelmise omaniku poolt pettusega välja kirjutatud korterist, milles ta pool sajandit elas.

Vormiliselt asub 84aastase endise raadiotöötaja voodi praegu ühel kolmandikul korterist (18 ruutu), mis ei kuulu Sillarile, vaid maja omanikule Helle-Mall Johansonile. Viimast 12 kuud võib kirjeldada kui sõda, kus kumbki osapool süüdistab teist terroris. “See tapab psühholoogiliselt täiesti ära,” rõhutab Orusaar ühiskorteri köögilaua ääres.

Kommunaalkätš mitmes vaatuses

Orusaare ees on hoolsa käekirjaga täidetud paberileht Sillari väidetavast hävitustööst. Muuhulgas on fotod mööblist (s.h lapsevoodist), mida keegi on kirve või mõne muu raskema tööriistaga püüdnud algosadeks lahutada. “Lisaks tuli ta üks hommik kella kaheksa ajal, kui ma veel magasin, ja röökis mu peale ning viskas mu asjad toast välja,” süüdistab pensionär.

Sillari väitel ei tundnud ta parukata pikutanud vanaprouat ära ja arvas esimese hooga, et tegu on võõraga. Laamendamist ja lõhkumist eitab ta kategooriliselt. Tema meelest on kõik kiusliku daami fabritseering. Ometi algatas politsei jaanuaris kriminaalasja ning tunnistas Sillari kahtlustatavaks. Ühtlasi peatati muusiku relvaluba ja ta pidi isikliku revolvri Taurus politseisse hoiule andma.

“Ta on hirmuäratav!” kaebavad Leidja ja tema tütar Margit Orusaar. “Ta näitas kogu aeg puusale – mul on relv ja ma võin seda kasutada.” Naiste kirjeldusel on Sillari nagu kahestunud isiksus, kes muidu jätab viisaka mulje, ent nõrgematega jõhkrutseb. “Vangidega ei käituta ka nii halvasti kui tema meiega,” laidab Leidja Orusaar.

Sillari versioon on täielik vastand, kus saatanlikus rollis on hoopis Orusaared. Tema lahingukroonika veidramaid episoode on “keemiarelv” – tema sõnul lasi proua oma külmiku meelega mädanema ja lehk põhjustas kahjustusi elanike hingamisteedele (!) Proua Orgusaar süüdistab hoopis Sillarit, kes olla tema äraolekul külmkapi juhtme seinast tõmmanud.

Selliseid etteheiteid sajab robinal ja selge on, et üks osapool valetab. Niigi kurioossele draamale keeras veel ühe vindi peale päev, mil Sillar paigutas talle kuuluvasse tuppa elama Kirile Loo koos tütrega. Orusaared kahtlustasid, et võõra ilmumine on samm nende välja suitsetamiseks. Ka Loo möönab, et algul oli üks tema ülesanne kaaselanike “vandaalitsemisel” silm peal hoida, ent õige pea pööras ta ise Sillariga kapitaalselt tülli.

Ükski heategu ei jää karistuseta…

Nii kõlab härra Sillari resümee sündmuste ahelast, mis sundis tuntud lauljatari lõpuks vaat et eevaülikonnas õue jooksma. “Minu abikaasa klassiõde maalis südantlõhestava pildi naisest, kes on raskustes ja lapsega lageda taeva all. Kuhu see inimene veebruari tuisus ikka läheb,” esitleb Sillar end lahke samaarlasena, kes Loo tasuta (!) öömajale võttis.

Jaanuari lõpus Müürivahe tänaval Sillaritele kuuluvale pinnale kolinud lauljatar sõi end korteriomaniku sõnul aga sisse nagu puuk ja hakkas tänu asemel intrigeerima. “Nüüd on ta seitsmendat kuud sees ja tasuta lõunad ikka kestavad,” toob Sillar võrdluse. Enda sõnul püüdis ta aidata Lool lõpule viia majaehitust Kiisal, et naine kiiremini isikliku katuse alla saaks.

“Me olime täiesti SOS-olukorras,” möönab Saksamaal ning Jaapanis laulukarjääri teinud Loo. Just koostöö tema majaehitusel lõi pöördumatu kiilu tema suhetesse Sillariga. Pikk saaga lõppes juuli lõpus advokaadi juures sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt laulja lahkub Müürivahe korterist augusti keskel ja Sillar maksab talle tagasi 3500 krooni, mis ta ehitusmaterjali hankimiseks sai.

Kirbutsirkus!

Kuid veel enne, kui osapooled jõudsid teineteisele lõplikult “adjöö” öelda, toimus viimane ja seni teravaim ekstsess. Nimelt kuulsid Taivo ja Heli Sillar, et Kirile Loo kokkerspanjel Jenny kannab kirpe! Et muuhulgas seda alarmeerivat teavet kontrollida, suundusid nad läinud nädala esmaspäeval Müürivahe tänavale.

Kui uskuda Loo hiljem politseile esitatud avaldust, oli ta duši all, kui Sillarid temaga tungivalt vestelda soovisid. Pilt oli järgmine: Taivo ja Heli Sillar sikutasid vannitoa ust väljast, Kirile Loo seest. Edasi tungisid ärritunud korteriomanikud Loo sõnul tema sabas magamistuppa. Loo jõudis mobiilil valida oma advokaadi telefoninumbri, kui Taivo Sillar teda rusikaga selga lõi nii, et ta kukkus.

Märul korteris lõppes sellega, et närviline lauljatar plagas tänavale ja ootas enda välja helistatud politseipatrulli naabermaja kaupluses. “Jooksin tänavale lootuses, et ta inimeste nähes mind enam ei ründa,” ütleb Loo. Pärast riietumist väisas ta haiglat ja politseijaoskonda, kuhu jättis kaheksaleheküljelise üksikasjaliku kuriteoavalduse. Selle lisa on arstitõend, mille kohaselt on tema seljal verevalum.

“Kirile Loo on omandanud tõelise näitlejameisterlikkuse,” väidab Sillar, kelle teada lahkus Loo ka eelmisest elukohast sarnase skandaaliga. Esimest korda vestluse ajal takerdub tema sorav jutt, kui muusik kuuleb arstitõendist. “See on jahmatava panev! Kas ta ise võttis ja tonksas end vastu seina?! Uskumatu!” eitab Sillar vägivalda.

Väidetav rusikakangelane tunneb end hoopis ise ahistatuna. Seda enam, et iga kuu maksab ta korteri eest, mida ta kasutada ei saa, pangalaenu. “Iga inimest võib nii laastada ja laostada, esitades absurdseid süüdistusi,” on Sillar nördinud. “Ma olen ise väga huvitatud, et juurdlus lõpule jõuaks.” Kiire õigusemõistmise suhtes on ta aga skeptiline.

Selleks puhuks, kui Kirile Loo välja ei koli, on Sillaril aga juba plaan varuks. “Kui ta välja ei lähe, siis läheme kodutute varjupaika ja teatame, et avame meie juures öömaja ja supiköögi. Paneme kuus madratsit maha ja las need inimesed peatuvad seal siis mõnda aega. Seadus seda ei keela.”

Haihtunud maja ning teised õnnetud projektid

ERSO kontrabassimängija Taivo Sillar nimetab oma pere kinnisvara “kolmandaks pensionisambaks”. Tema unistus on kunagi selle tuludega muretseda väike elamine kusagile “soojale maale”. Seni on need objektid aga toonud peamiselt segadust ja peavalu, mille tulemusel on Sillar osaline vähemalt viies kriminaalasjas.

  • 2003. aasta talvel toimub haarang Sillarile kuuluvas Kõivu tee eramus tegutsevas lõbumajas. Abielupaar Sillarid, kes magasid krundi hoovimajas ja ust politseile ei avanud, blokeeritakse oma tuppa. Nad teevad avalduse ebaseadusliku vabadusekaotuse kohta, mida seni menetletakse.
  • 2003. aasta varasügisel algatati väärteomenetlus, sest seni tabamata kurjategija üritas süüdata Kõivu tee 16 krundi väravaid.
  • 2003. aasta sügisel algatati Viljandis Sillari avalduse põhjal kriminaalasi, sest varastati talle kuuluv maja! Nimelt lammutas naabruses elav sundüürnik hoone ja müüs saadud palgid maha. Lammutaja sõnul tegi ta seda Sillari loal. Viimane eitab seda ja hindab kahju 450 000 kroonile, pluss Sampo Pangast võetud laen, mille osamakseid ta allesjäänud vundamendiaugu eest tänini maksab.
  • Momendil on Kõivu tee kupeldajad nelja tuule poole kadunud ja maja seisab 5,5 miljoni krooniga müügis. Pärast rentnike lahkumist avastas Sillar, et kadunud on mõningad siseviimistluse detailid ja ühes toas tulekahju jäljed. Järgnes uus avaldus politseile.
  • Müürivahe 26-1 elanik Leidja Orusaar kirjutab 2005. aasta alguses kaebuse Taivo Sillari peale, misjärel mees tunnistatakse kahtlustatavaks. Menetlus antud loos kestab. Augusti alguses lisandus samast korterist Kirile Loo avaldus.