St. Ola saatmine n-ö piraadirannikule paistab kena pilootprojektina, kui arvestada, et saartevahelise praamimonopoli lammutamiseks teeb valitsus üha jõulisemaid samme. Nii otsib Leedo oma alustele uusi võimalusi uutel turgudel.

Tõsi, St. Ola pole veel kuhugi läinud ja seisab Rohukülas kai ääres. Projektiga tegeleva OÜ Tuulaja juhatuse liige Jüri Reede nendib, et praegu pole midagi eriti rääkida. “Võib-olla paari kuu pärast saab rääkida konkreetsemat juttu.”

Piraadiärisse sisenemist veab esinduslik seltskond. Lisaks Leedole ja Moschellale on ettevõtmisse asjatundjatena kaasatud endised ministrid, riigikogu liikmed Ain Seppik (juriidiline konsultant ja Venemaa turg) ning Kalle Laanet (turvaspetsialist ja rahvusvahelised kontaktid).

Lisaks lööb kaasa Saaremaa Laevakompanii pikaaegne juht Tõnis Rihvk ning iirlane Peter Ireton, kes vahendab heategevusorganisatsiooni Bothar kaudu üle ilma kariloomi.

Ka Laanet tunnistab Ekspressile, et esialagu pole tal avalikkusele suurt midagi öelda: “Vaikselt töö käib, aga eks suur projekt võtab palju aega.”

Laaneti sõnul käib töö peamiselt kahel suunal: esiteks otsitakse Olale turvalist ja optimaalset asukohta ning teiseks otsitakse logistikaettevõtete, piraatide vastasele võitlusele orienteeritud turvafirmade ja kindlustusseltside seast tulevasi kliente.

Reklaamitöö käib peamiselt Londonis, kus ajab asju iirlane Ireton, kel on seoses igapäevatööga üle ilma suurepärased sidemed.

Aga mis puudutab laeva asukohta, siis selles osas on Laaneti teada peetud läbirääkimisi Maldiivide valitsusega. Ent need on jäänud toppama seoses riigis toimunud presidendivalimistega. Valimistulemused vaidlustati kohtus ja tulekul on uued valimised, selgitab Laanet olukorda. “Ütleme siis nii, olukord on pisut keerukam, kui varem mingitel hetkedel võis paista.”

Kevadises leheloos rääkis endine FBI-mees Moschella Ekspressile, et 44aastane St. Ola on väga tugeva kerega ja robustne alus, mis teeb ta piraadiküttidele ideaalseks laevaks, mille kaudu korraldada logistikat, inimeste ja varustuse vedu ning majutust. Laeva tuleb vaid veidi ümber ehitada, sinna tuleb konverentsikeskus, täismahus jõusaal, internetituba, söökla ja helikopteri maandumisplats. Kui logistikat saab korraldada merelt, ei pea piraadikütid nii palju maismaal käima. “Parem on anda laevale uus kasutus, millega on võimalik teenida kenasti kasumit, kui müüa see lihtsalt vanarauaks,” rääkis Moschella toona.

Laaneti sõnul on laeva ümberehituseks projekt olemas, ent töödega pole pole seni olnud mõtet kiirustada. See tähendab ka seda, et laevameeskonna aktiivset värbamist ei käi.

Küsimuse peale, kas vajadus ja huvi piraatide vastaseks võitluseks kohandatud baaslaeva vastu on alles, vastas Laanet, et kindlasti on. Kuigi viimasel ajal pole laevade kaaperdamise kohta palju uudiseid olnud, on Laaneti hinnangul olukord Aafrika idarannikul ikkagi pingeline. “Kohati, ma ütleks, isegi keerukam kui varem. Rünnakuid on vähem, aga need on jõhkramad.”