Tegemist on ühe jultunuma Eesti riigile tehtud ärilise ettepanekuga.

Nimelt peaks loodav ühisfirma (tinglikult NewCo):

  • ostma Saaremaa Laevakompanii ainuomaniku Vjatšeslav Leedo firmadelt parvlaevad Scania, Regula, Ofelia ja St Ola kokku 165 miljoni krooni eest. Samuti võtaks NewCo üle parvlaeva Viire üürilepingu;
  • või ostma neli esimesena nimetatud laeva 200 miljoni krooni eest;
  • või võtma need neli laeva rendile, kusjuures kohene rendimakse on 150 miljonit krooni ning edaspidi 12 miljonit krooni aastas.

Jultunuks saab seda pakkumist nimetada seetõttu, et maksumaksja on suure osa neist laevadest juba ühe korra kinni plekkinud.

See asjaolu selgub ülevaatest, mille valmistas audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PwC) teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni tellimusel talvel 2000. PwC uuringust tuleb välja, et SLK lasi maksumaksja seljas liugu tänu kulumiarvestusele. PwC väitis, et:

  • riik hüvitab sisuliselt SLK tehtud investeeringud parvlaevadesse ja põhivarasse;
  • riigieelarvest eraldatavate toetustega kaetakse tegelikult SLK kapitalirendi ja laenude tagasimaksed.

PwC selgitas, et raamatupidamises arvestab SLK kulumit sellisel moel, et sügiseks 2004, kui lõpeb riigi poolt talle antud ainuõigus korraldada mandri ja saarte vahelist laevaliiklust, jääb laevade väärtuseks järele ümmargune null.

"Samas on ilmne, et kõigi SLK parvlaevade kasulik tööaeg 2004. aastal ei lõpe," märkis PwC. Mis tähendas, et laevad on töökõlblikud ka praegu. Kes on viimasel ajal Muhumaale, Hiiumaale või Vormsisse sõitnud, on seda ka ise kogenud. PwC ennustas juba siis, et seetõttu võib tekkida edaspidi (loe: praegu) vaidlusi, kas varasematel aastatel tehtud kulukalkulatsioonid on üldse õigustatud, kuna laevastik on tehniliselt liinikõlbulik.

Raamatupidamisväärtus on üks asi, turuhind hoopis teine

Pärast PwC arvamusavaldamist toimusid teatud muutused. Laeva omandiskeem läks astme võrra keerulisemaks. Kuni jaanuarini 2001 rentis SLK oma uhkemaid parvlaevu Ofeliat, Regulat ja Scaniat Hoiupanga Liisingult. Praegu kuuluvad laevad endistviisi liisingfirmale, kuid SLK üürib laevu Leedo vahefirma Saare Finants kaudu. Neljas laev St Ola kuulub Holostovi Kinnisvarahaldusele, mis on samuti Leedo oma.

Kuid riigi poolt vaadates ei läinud asi tänu muutustele paremaks, vaid vastupidi. "Senised amortisatsioonimaksed asendati rendimaksetega, mis osutusid veelgi suuremaks kui senised amortisatsioonimaksed," tõdes majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen möödunud nädalal valitsuse ees esinedes.

Atoneni alluvad on välja rehkendanud, et laevade rendikulu kasvas kahe aastaga 68 protsendi võrra! Viimase viie aastaga on riik maksnud kinni Saaremaa Laevakompanii laevastiku amortisatsiooni- ja rendikulusid ligikaudu 135 miljoni krooni ulatuses. Seejuures oli Regula, Ofelia ja Scania soetusmaksumus kokku 63 miljonit krooni.

Ent üks asi on raamatupidamisväärtus ja teine asi turuhind. Leedol õnnestus laevad hankida õigel ajal. Parvlaevad Regula ja Ofelia sai ta oma käe alla 90ndate keskel, kui Rootsi riik pani Helsingborgi-Helsingöri liinile uued laevad ning vanad alused jäid üle. Scania vabanes sajandivahetusel seoses Taani ja Rootsi vahele ehitatud silla valmimisega.

Praegu on olukord hoopis teine. Tallinna Sadama juhatuse esimees Mart Tooming tunnistas Ekspressile, et on sundseisus. Sadam uuris sobilike jääklassiga laevade kättesaadavust Rootsist, Soomest, Türgist ja mujalt. Selgus, et kuskilt mujalt kui Leedo käest pole võimalik vajalikke laevu hankida. Too aga krutib hinda mõnuga, sest õige ostuaeg on ammu mööda lastud. Leedo saab riiki pigistada, ähvardades vastasel korral laevaliikluse oktoobris katkestada.

Kui asja Leedo mätta otsast vaadata, siis pole aga jultunud tema, vaid hoopis riik, kes Atoneni isikus annab kord lootust, et SLK saab praamiliiklust jätkata ja siis jälle, et ei saa, ning siis, et saab... Selliste signaalide vastuvõtmine pole kerge ja võib nõrgema närvikavaga ärimehe lausa haigeks teha. Praamiliikluse ümber toimuv meenutab ju rohkem jalaga-tagumikku-stiilis komöödiafilmi kui tõsist ning asjalikku suhtlemist ühe mõjuka ettevõtte ja õigusriigi vahel.

"Tegelikult olen kuulnud laevade eest küsitavat isegi veel suuremaid numbreid kui 200 miljonit. Hans H Luik ütles ka: "Ärimehe asi on küsida"," tunnistab Tooming. Tooming tunneb parvlaevade tausta väga hästi, sest Hansapangas tegeles nimetatud laevade ostudega just talle allunud osakond.

Atoneni uus eesmärk: Saaremaa sild

Kas aga laevade ostmisest ja ühisfirmast asja saab, on lahtine ning toonud kaasa päris suure arusaamatuse ministri ja sadamajuhi vahel. Tooming tutvustas augusti keskel Atonenile ühisfirma loomise põhitingimusi. Minister teatas, et Tooming "ei tohi sõlmida siduvaid lepinguid, mis võtavad riigile kohustusi". Ometi kirjutas Tooming veel samal päeval alla põhitingimuste paberitele.

Atonen kartis, et nüüd ongi riigil kohutused kaelas ja NewCo peab kulutama 200 miljonit laevade ostmiseks. Minister andis viseeritud dokumendid juristide kätte hinnangu saamiseks.

Juristiks õppinud Tooming väidab, et ta ei võtnud ühtki kohustust: "Juura ei ole mulle võõras teema. Tean, mis on siduv ja mis mitte. Ning mingiks enesetapjaks ma ka ei hakka."

SLK nõukogu liige Aivar Jõgi ei soovinud nimetatud teemat kommenteerida. "Ootame ära juristide arvamuse," ütles ta.

Atonen leidis aga segadusele hoopis huvitava lahenduse. Ta teatas möödunud nädalal valitsusele, et peaminister Juhan Parts peaks kohustama SLKd jätkama laevaliiklust senistel tingimustel kuni märtsini 2007. Atoneni ettepanek pälvis ülejäänud ministritelt rohkelt küsimusi. Kuid majandusminister ning temaga kabinetiistungil kaasas olnud vandeadvokaat Indrek Teder teatasid enesekindlalt, et valitsus tohib erandjuhtudel eraettevõtet käsutada.

Sel kolmapäeval Ekspressiga suheldes pidas Atonen sunni rakendamist parimaks lahenduseks, kuid arvas, et ilmselt läheb käiku hoopis ühisfirma loomine. "Näen selleks poliitilist soovi," ütles ta. Uuesti arutab valitsus asja tuleval nädalal.

Eelmisel korral valitsuses esinedes käis Atonen talle omaselt aga välja uue mõtte: "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on avada hiljemalt seitsme aasta pärast liikluseks uus Saaremaa sild." Kas see idee ka ühisfirma loomisel ellu jääb, on omaette küsimus.

Reeder Leedo laevastik

parvlaev

laevaomanik

ehitusaasta

reisijaid

autosid

Ofelia

Hansapanga tütarfirma

1968

600

110

Regula

Hansapanga tütarfirma

1971

580

105

St Ola

Leedo kinnisvarafirma

1971

500

140

Viire

Taani firma

1988

469

140

Scania

Hansapanga tütarfirma

1972

400

80

Koguva

Saaremaa Laevakompanii

1979

204

41

Kõrgelaid

Saaremaa Laevakompanii

1987

200

35

Hiiumaa

Saaremaa Laevakompanii

1966

175

28

Harilaid

Saaremaa Laevakompanii

1985

120

35

Vardo

Saaremaa Laevakompanii

1962

47

17

allikad: SLK, laevaregister

Kümnest alusest laevastik maksab Saaremaa Laevakompanii hinnangul kokku 283 miljonit krooni. Nii väidab vabariigi valitsuse korralduse eelnõu, mis käsitleb SLK liiniveo jätkamise kohustust.