Leedu trump - meeletu autoturg
Mida teevad sadakond kasahhi, kodustes riietes, punnitav randmekott käes Lõuna-Leedus, ligi 50 000 elanikuga Marijampole linnas?
Tulid nad vanu kirikuid imetlema või kunagist kloostrihoonet vaatama? Vale. Tõenäoliselt jätab neid külmaks ka viimase aja sentsatsioon – Marijampole kalmistult leiti haud, mis kuuluvat ühele Lenini armukestest.
Linna infojuht Saulius Simukauskas ei mõtle kaua, enne kui ütleb, et endistest NSV Liidu vabariikides tulnuid, ja neid liigub linnakases tuhandete kaupa, linna vaatamisväärsused ei huvita. Neid huvitab muu.
Kaunase poolt linna sisenedes ning veidi aja pärast vasakule pöörates, avaneb üsna pea vaade tohutule väljale, kus päike helgib vastu loendamatu hulga autode poleeritud katustelt. Marijampoles asuv kasutatud autode turg, mida linnavalitsuse kodulehekülg ei pea oluliseks mainida, on Ida-Euroopa suurim. See on magnet, mis meelitab kohale venelased, valgevenelased, ukrainlased, kasahhid, kirgiisid, eestlased jne…
Palume bussijuhil jääda mõõdukasse kaugusse - ei tea ju, mis jõud sel turul liiguvad ning mida siin tegelikult jahitakse - ja läheme kaeme seda ilmaimet.
Täpsuse huvides tuleb mainida, et lisaks peamisele turuplatsile, on Marijampoles veel mitmeid väikeseid platsikesi, kus autodega kaupa tehakse. Tavaliselt on seal müügis eksklusiivsemad sõidukid, valitumale publikule.
Suur majandusharu
Autoturul, iseenesestki mõista, kaubeldakse autodega. Ent mitte ainult. Kummalisel kombel paeluvad esmalt tähelepanu telekad. Suured telekad, asfaltplatsile lõdvalt viirgudesse laotult välja pandud Philipsid ja Sharpid. Saadaval keskmiselt umbes paar korda odavamalt, kui sama marki ja mõõtu telereid poest ostes. Tundub kahtlane, ehkki ei saa aru, mis täpselt. Müüja lubab kolme kuulist garantiiaega. Samas kõrval on müügil tolmuimejad, jalgrattad… Ent see on siiski tühine eelmäng autodele. Tõeline paradiis. Kusagilt kostub muusika ning nina riivab friikartuliõli lõhn. Silm tabab uudishimuliku pilguga ringi uitamas mehi ja mitte üht naist.
Autoärimehed Juosas ja Robertas lösutavad uniselt oma autode juures. Suvine Leedu päike roiutab. Nende pakutavale kaubale – edevpunasele sportlikule Chevrolet`le ja rahulikumat tooni Renault`le pole ostjat leidunud. Kiidame meestele Leedu kauneid kuurorte ning see on kui palsam, mis vallandab nende häälepaelad, et selgitada meile Marijampole autokaupmehe hingeelu.
Leedukad ostavad peamiselt Saksamaalt ja Hollandist odavalt kokku peetud ja avariilised masinad, toovad nad treileritel Leetu, löövad üles ning panevad müüki. Lihtne. Autode üleslöömisega on seotud pea kõik ümberkaudsed tehased ja garaažid “See on terve tööstus, pool Leedut on sellega seotud,” praalib Juosas.
Linna infojuht Simukauskas, pole selle väitega päris nõus. “Autokaupmeeste jutt, tegelikult see nii pole.” Marijampoles on tema sõnul ju toiduainete- ja tekstiilitööstus, tehakse plastaknaid ja mobiilimaste. Ent tema jutt pole linnaservas laiuva autoturu taustal eriti veenev.
Varem käisid Juosas ja Robertas ise Läänes masinatel järel. Robertas mäletab, et kunagi, kui ta koos teiste autoärimeestega sõitis järjekordse autolaari järele, pidasid bussi kinni Poola bandiidid. Head bandiidid olid, võtsid igalt bussis olijalt vaid 100 dollarit ja lasid minema. Oli juhtumeid, kus bandiidid võtsid kogu raha. Aga see kõik oli siiski ammu. Tänapäeval käib äri tsiviliseeritumalt. Enam ei pea ise kohal käima.
Kogu kauplemine Marijampole turul käib sularahas. Kus liigub sularaha, seal on kohal ka kurjategijad. Kuidas on turul lood kuritegevusega - väljapressijate ja petturitega? Juosase ja Robertase vastus sellele küsimusele on vaoshoitud. Kurjategijad turul – see oli varem. Nüüd käib äri viisakalt. “Muidugi ei maksa oma dollaritega lehvitada,” lausub Robertas. “Ja kui sa tõesti kardad, võid raha minna spetsiaalsesse kambrisse ja turvameeste juuresolekul kaupa teha ja raha lugeda,” lisab Jausas.
Varastatud autod? Kas Turul liigub Läänest varastatud masinaid? Autoärimeeste vastus on ennustatav – nad ei tea sellest midagi.
Venelased ja kasahhid
Ilmselt ei eksi, kui öelda, et sel turuplatsil on saadaval kõik automargid, mida teame – Daewoodest, Škodast alates, Mercedeste ja Jaguaritega lõpetades.
1998. aasta Kia Sephia on saadaval 36 000 krooni eest, 94. aasta Volkawagen Passat maksab 63 000 ja 91. aasta automaatkäigukastiga Audi 100 hind on 54 000 krooni. Silt 1992. aasta VW Golfi juures ütleb hinnaks 37 000 krooni ent müüja annaks selle ära ka 30 000 krooniga. Kuus aastat vana edevalt pärlmutterroheline ja pealt lahtine Suzki Vitara hind on ligi 90 000 krooni. 95. aasta Mercedes 140e eest tahetakse ligi 190 000 krooni. Üheksakümnendate lõpus väljalastud luksuslik Mercedes maksab umbes 300 000 krooni.
Juosas ja Robertas märgivad, et parimad ostjad on venelased. Võtavad uusi ja kalleid masinaid ning maksavad dollarites. Samas ei osta venelased autosid, mille väljalaskeaasta on varasem kui 1996 aasta. Vene toolimäärad nõuavad vana masina silindrimahu iga kuupsentimeetri pealt lisa euro. Ukrainlased ja valgevenelased ostavad selle, mis venelastest üle jääb ning kasahhid kõik ülejäänud. Nemad ostavad reeglina kõige odavamaid masinaid.
“Kasahhid on tüütud,” poetab Robertas. “Ronivad viiekesti autosse, hakkavad kohe kõike nuppe kangutama ning hiljem kauplevad pikalt hinna üle.”
Juosas märgib, et Marijampoles käivad autosid ostmas ka eestlased. “Normaalsed ostjad, konkreetsed,” tunnustab ta.
Juosasest ja Robertasest risti teiselpool platsi seisab nende kollegi 93. aasta Mercedes. Mees kiidab masinat taevani, kapoti all haljendab mootor. Hind 73 000 krooni. Ent mitme turukorra jooksul pole ta oma masinast lahti saanud. Venelaste jaoks on see liialt vana aastakäik. Samuti valgevenelaste ja ukrainlaste jaoks. Kasahhid ei osta masinat värvi pärast. Mersu tumesinine. “Kasahhid sinist ja punast masinat ei võta, neid aetaks kodust välja, kui nad seda värvi autoga koju saabuvad,” teab automüüja. “Neile sobivad kõige paremini valged autod,” lisab ta.
Infojuht Simukauskas ütleb, et tegelikult on ikkagi hea, et see turg Mariampoles olemas on. “Inimestel on ju vähemalt töö ja nad teenivad korralikult,” lausub ta.
Ka Leedu kommunistliku partei loojat Vincas Kapsukast, kelle nime linnake vene ajal kandis, rõõmustaks taoline internatsionaalne sõbralik kooslus. Ent brutaalne turumajandus, mis Marijampoles igal jumala reedel ning laupäeval hommikust õhtuni aset leiab, on teda tõenäoliselt pannud korduvalt hauas ringi pöörama.
