Lekitaja ootab nii kohut kui ka Nobeli rahupreemia komisjoni otsust

Sellal kui Wikileaksi karismaatiline juht Julian Assange on end juba üle kuu varjanud Londonis Ecuadori saatkonnas, oodates asüülitaotluse rahuldamist ja lootes nii vältida USA-le väljaandmist, on Wikileaksi “vilepuhuja” Bradley Manning (24) juba kaks aastat kohut oodanud, samas on ta esitatud Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Assange kardab Manningi saatust, keda peeti kõigepealt aasta üksikvangistuses, osa aega “tema enda huvides” alasti. ÜRO piinamise eriraportöör Juan Méndez on USAd süüdistanud Manningi julmas ja ebainimlikus kohtlemises, pealegi veel olukorras, kus ta on süütu.

Reamees Manningit kahtlustatakse sadade tuhandete dokumentide lekitamises Wikileaksile. Just Manning tõi avalikkuse ette ka kurikuulsa Iraagi tapavideo, kus USA helikopterilt tulistatakse tsiviilisikuid, sealhulgas kaht Reutersi kaastöötajat. Manningi esitas koos mõttekaaslastega Nobeli rahupreemia kandidaadiks Islandi parlamendiliige Birgitta Jónsdóttir, endine Wikileaksi vabatahtlik abiline.

“Manningi lekitatud dokumendid osutavad USA korruptsioonile, sõjakuritegudele ja imperialismile rahvusvahelistes suhetes. Paljastused on sütitanud demokraatlikke meeleavaldusi üle maailma, sealhulgas Tuneesias,” põhjendab Jónsdóttir oma ettepanekut.