Lemmikmuusika kosutab südant
USA Marylandi ülikooli teadlaste katsetest selgub, et rõõmsa muusika kuulamisest sündivad positiivsed emotsioonid parandavad täiesti mõõdetaval moel veresoonte tööd.
Kui katseisikud kuulasid enda valitud meelepäraseid muusikapalu, laienesid neil veresooned ja hoogustus vereringe. Umbes samasugune reaktsioon tekkis samade teadlaste paari aasta eest tehtud katsetes ka naeru toimel. Aga teisest küljest, kui inimesed kuulasid muusikat, mis tekitas neis ärevust, siis neil veresooned hoopis kitsenesid ning vereringe aelgustus.
Meditsiinidoktor Michael Miller ja tema kaastöötajad tutvustasid tulemusi teisipäeval New Orleansis Ameerika Südameliidu teaduskonverentsil.
"Kuna varem olime näidanud, et positiivsed emotsioonid, näiteks naer, on veresoonte tervisele kasulikud, siis tekkis meil loogiline küsimus, kas ka muusikast ajendatud tundmused võivad samasugust efekti anda," rääkis Miller.
"Teame, et eri inimesed reageerivad eri muusikastiilidele erinevalt; seetõttu lasime osalistel enestel oma maitse järgi meeldivat ja ebameeldivat muusikat valida."
Katses osales seitse meest ja kolm naist, keskmises vanuses 36 aastat. Oma individuaalse muusikavaliku võtsid nad võimaluse korral ise laborisse kaasa või siis tellisid selle teadlastelt ette. Katse koosnes neljast pooletunnisest osast, mis korraldati vähemalt nädalaste vahedega: 1) rõõmsat tuju loova lemmikmuusika kuulamine, 2) ärevaks tegeva muusika kuulamine, 3) lõõgastumisele suunatud audioprogrammi kuulamine ja 4) naerma ajava video vaatamine. Katsefaaside läbimise järjekord oli juhuslik ja igaühel isesugune.
Teadlased jälgisid katseisikute õlavarrearteri läbimõõdu muutusi ultraheliseadme abil. Selgus, et rõõmsatujuline muusika suurendas arteri diameetrit keskmiselt 26 protsenti. Naeru toimel laienes see suur veresoon 19 ja lõõgastusprogrammiga 11 protsenti. Äreva muusika ajel aga õlavarrearteri läbimõõt kahanes keskmiselt 6 protsenti.
Suurem osa katseisikutest oli lemmikmuusikastiiliks valinud kantri, ärevust tekitama sobis aga enamiku arvates heavy metal. Miller on üsna kindel, et mõni teine kümneliikmeline inimrühm oleks tõenäoliselt võinud valida selleks otstarbeks teised stiilid: "Sellest stiilivalikust ei maksa ehk püüda liiga palju välja lugeda. Kuigi võib ju väita, et kantri on kerge ja meeleolukas žanr, kus teemaks tihti armastus."
Miller oletab, et muusika füsioloogiline mõju võib kuidagi olla seotud endorfiinidega, keemiliste ühenditega, mis vallanduvad ajus meloodiliste helide toimel.
"Igal juhul on need tulemused muusika mu kõrvadele," ütles ta. "Nad juhatavad meile kätte veel ühe ennetusmeetme, mida igapäevaelus rakendada, et hoida südametervist."
