Kuni 1940. aastani sai Tallinnast lennata peamiselt naaberriikidesse. Kaugeim sihtpunkt oli Berliin. Eri aegadel olid Eestil lennuühenduse pidamise lepingud sõlmitud mitme firmaga – Deruluft (Saksa-Vene), Aero (Soome), Aerotransport (Rootsi),
(Poola),
(Saksa). Tihedam lennuühendus sai alguse 1928. aastal, mil Ülemiste järve kaldale rajati lennusadam. Moodsa lennujaama ehitamine algas 1932. aastal ning neli aastat hiljem avati pidulikult betoonist maandumisrada. Avamisjärgsel aastal 1937 kasutas Tallinna Lennujaama 13 336 reisijat.

* Tallinnast Königsbergi, Varssavisse ja Berliini lennati Riia kaudu.


Nõukogude ajal 1945–91 oli endiselt suurim lennujaam Tallinn, teisel kohal Tartu. Vabariigisiseseid lende tehti ka näiteks Pärnust, Viljandist, Saare- ja Hiiumaalt ning Kihnust ja Ruhnust. Suviti oli Pärnul lennuühendus veel ka Leningradiga – sealt lennutati suvitajaid kuurorti. Nende enam kui nelja aastakümne jooksul lennati ainult Eesti ja
piires ning lende teenindas ainult üks firma –
. Esimene sihtkoht Läänes – Stockholm – lisandus alles 1989. aastal (seetõttu pole seda siin kaardil märgitud). Enim reisijaid oli Tallinna Lennujaamas 1990. aastal – 853 564.

PS Kaardil märgitud kaugematesse sihtkohtadesse lennati ühe või enama ümberistumisega.


Eesti taasiseseisvumisega muutus sihtkohtade kaart täiesti. Nõukogude-aegsetest sihtpunktidest on jäänud alles vaid üksikud, seevastu katab tihe võrgustik läänesuunda, kuhu ligi poole sajandi jooksul üldse ei lennatud. Tallinna Lennujaama lende teenindab praegu 13 eri riikide lennukompaniid. Mullu läbis Tallinna Lennujaama 1,9 miljonit reisijat.