Eesti väljapaneku, mida võib festivali kontekstis kahtlemata vaadata kui projekti projektis ja autonoomset tervikut, pealkirjaks on "Empty Spaces and their Occupants". Kuraator Surini sõnul on tegemist teadliku invasiooniga Peterburi kunstimaastikule. "Kui ümberringi on kaos, siis miks mitte tulla sisse oma kunstiga. Tegu on sõna otseses mõttes tühjade ruumidega." Valiku kriteeriumiks oli Surinile kunsti eksperimentaalsus, teatud riskivalmidus.

Ja Eesti kunst domineeribki ülejäänud festivali üsna segase ja laialivalguva ekspositsiooni üle. Töötavad mastaapsemad ideed ja teostus , olgu selleks siis Kaido Ole 36 suureformaadilisest maalist koosnev seeria "The Band", mis Maneeži suurtes ruumides esile tõuseb, Merike Estna kineetiline maal vahetuvate portreedega ja tiirlevate liblikatega või Meeland Sepa just "Tehnobia" näitusel Tallinna Kunstihoones eksponeeritud installatsioon "Erootilise gravitatsiooni loomise masin". Mastaapsema lahenduse alla peaks liigituma ka eestlaste ühendatud jõududega korraldatud ava-performance. Omavahel koopereerusid Meeland Sepp, Sorge, C.n.o.p.t. ja Pink Punk (vt fotot).

Ja kaose elemente ning kohalikku koloriiti lisasid pildile fakt, et vahetult enne näituse avamist kadus Maneežist osaliselt elekter ning mõningaid videoinstallatsioone asendasid käsitsikirjutatud sildid tekstiga: "Ootame elektrit". Või Kiwa & Co samuti avapäeval toimunud kontserti sekkunud oma tööpäeva lõppu ootav valvuritädi, kes lisas avangardistlikku helikunsti nõudliku uksekellatirina. Mitte, et publik poleks seda muusika osaks pidanud...

Silmapaistvaimad külalisesinejad on Maneeži üldnäitusel Lynn Kirby USAst, Karl Wolf, Clemens Kolbach ja Mitsuko Chapa Saksamaalt. Samuti mitmed kunstnikud Soomest, kes esinesid ka kahel festivali esimesel päeval oma pigem eksperimentaalteatri valdkonda kuuluva "Kalevala"-ainelise performance'iga.