Lennox Lewis (vasakul) ja Janar Filippov. Vallo Kruuser

Vestluse esimese küsimuse esitab Lewis ise. “Mis su käega juhtus?” küsib ta Hansult (Hans H. Luik, Eesti Ekspressi vastutav väljaandja - toimetaja märkus), kelle vasakut kätt katab kips. “Mängisin tennist, kaotasin tasakaalu. Probleemi ei ole. Vaat kui sinu käega midagi juhtuks, siis oleks probleem,” vastab Hans.

Mister Lewis – missugused vigastused sind ennast on kimbutanud?

Käevigastusi tuleb tihti ette, pöialt olen korra tõsiselt vigastanud, aga luid murdnud ei ole. Ma olen ise rohkem luudemurdmise bisnessi peal. Naer. Kunagi ameerika jalgpalli mängides murdsin sabakondi. Vigastuste koha pealt, ma arvan, on jalgpall sama ohtlik kui poks.

Mitu korda ninaluu katki on löödud?

Ei kordagi. Ainult nina vahesein on kannatada saanud.

Läheme tagasi sinu minevikku. Millal ja miks sa kaklema õppisid?

Eks ikka koolis. Elu sundis kaklema.

Olid sa juba lapsena teistest suurem ja tugevam?

Ei. Olin selline kõhetu. Nagu Muhammad Ali.

No ja kas sulle tehti liiga või tegid sina teistele?

Asi oli hoopis selles, et ma olin agressiivne laps. Hüperaktiivne. Norisin kõigiga ja toppisin oma nina igale poole.

Miks poksi valisid?

Noorena tegin igasugust sporti. Kuid meeskonnaalad ei sobinud mulle üldse. Poksi valisin, sest selles saad ja pead ainult iseendale lootma. See mulle sobis.

Millal poksima hakkasid?

Ema ütles, et ma toksisin teda juba siis, kui alles tal kõhus olin. Aga tõsisema trenniga alustasin 15aastaselt.

Sa oled sündinud Londonis, esindanud Kanadat…

Jah. Sündisin Londonis. Mu vanemad on jamaikalased. 12aastasena kolisin koos emaga Kanadasse. Alustasin poksiga. 15-16aastasena reisisin mööda Ameerikat ringi, igasugustel võistlustel. Siis ka mööda Euroopat.

Millal jälle Suurbritanniat esindama hakkasid?

Siis, kui profiks sain (1989. a – J. F). Valisin Briti kodakondsuse, sest tahtsin, et terve riik oleks minuga, toetaks mind. Oleksin võinud ka USAd esindama hakata, aga seal olid juba (Riddick) Bowe, (Mike) Tyson, (Evander) Holyfield (kõik endised raskekaalu maailmameistrid – J. F.), kõik väga kõvad. Inglismaal aga ainult Frank Bruno.

Nii et valisid riigi, kus saaksid kohe kerge vaevaga esinumber olla?

Eeei. Minu eesmärk oli tulla maailmameistriks. Ja selleks vajasin kogu riigi, kogu rahva toetust. Lihtne.

Kuidas sinu arvates poks tervist mõjutab?

Minu tervist küll halvasti ei mõjuta. Aga üldiselt – on olemas head poksijad ja halvad poksijad. Ehk siis need, kes saavad pihta ja need, kes annavad. Eks need “pihtasaajad” kannatavad küll peatraumade all. Seda ei maksa liiga palju teha. Ei tee ajurakkudele just head. Aga sama võib ka jalgpalli kohta öelda. Pall tuleb 70 miili tunnis, mõtle ise.

Hirm olevat poksija suurim vaenlane. Mida sina kardad?

Hirm on tõesti suurim vaenlane. Sa pead olema ringi minnes täiesti enesekindel. Mina kardan kaotamist.

Oled profina kaks korda kaotanud. Mis siis juhtus?

Lennox vaatab mulle sügavalt otsa. Tal on maailma kõige sõbralikumad silmad.

Sa ei saa jalutada vihma käes ilma märjaks saamata. Pead olema 100 protsenti keskendunud. Arvan, et neist kahest kaotusest oli palju abi. Need aitasid mul paremaks saada.

Mis on sinu kui poksija suurimad trumbid?

Mul on korralik arsenal erinevaid lööke, mida võin kasutada igal suvalisel hetkel – poksin, löön, liigun.

Mida peab poksija omama, et sind võita? Peale hulga õnne?

Raske vastata. See on niiöelda täismäng. Peab olema natuke üht, natuke teist komponenti. Selline poksija on ema valmistatud toode. Kui ema seda valmis ei küpseta, siis ei saa midagi. Ja usu – minu ema teeb suurimaid pätse, mida sa iial oled näinud. Kõik rõkkavad naerda.

Palju on räägitud sinu loobumisest tippspordist. Kui tõsine see jutt ikkagi on?

Vaatab treeneri poole. Kuidas see ütlemine oligi? Kas isasel gorillal on munad?

Kui sa loobud, kes on sinu meelest väärt olema järgmine raskekaalu maailmameister?

Hmm… Holyfield ei ole enam piisavalt kiire. Aga ta tahab väga võita. Ma arvan siiski, et järgmine valitseja võiks olla Klitško (26aastane ukrainlane Vladimir Klitško, 1996. a olümpiavõitja. Profina 37 võitu 38-st matšist – J. F). Ta on väga noor. Ja ta tuleb õigel ajal, kui väga mitu head meest korraga loobuvad.

Su suur konkurent Tyson on lapsest saadik politseiga pahuksis. Kas sul on ka politseiga probleeme olnud?

Vaikus. Ükskord oli. Vaikus. Naer. Ei. Tegelikult olen ma hea. Ma ei ole kunagi pahandusi teinud.

Palun iseloomusta Tysonit ühe sõnaga.

Mäda. Ja ühemõõtmeline.

Millesse sa usud?

Armastusse.

Ja lõpetuseks – sa lendad Eestist ära 1943. aastal valmistatud lennukiga. Kas kardad ka?

Oh Jesus! Ma loodan, et piloot ei ole samast aastakäigust.

***

Sellal, kui ma tšempioniga vestlesin, on Hans ühelt Lewise tiimi liikmelt uurinud, mida täht oma rahaga teeb. Et kas keerutab Inglise või Kanada börsil. Aga ei! “See on nii suure higi ja vaevaga teenitud raha, et seda börsile ei loobi," vastatakse.

Selle asemel on Lewis paigutanud miljoneid dollareid Hackneys asuva endanimelise puuetega laste kolledži rajamisse ja arendamisse. Londoni Hackney linnaosa autasustas poksijat 1999. a vabadiku tiitliga. Samal aastal sai Lewis Põhja-Londoni Ülikooli audoktoriks. 

Need tiitlid ei ole üllatavad. Lennox Lewis on väga intelligentne inimene. Ja mitte ainult poksija kohta.

Kohtumine on lõppenud. Täname, saame autogrammid, surume viimast korda kätt. Soovime staarile head koduteed ja palju edu. “Big up!” EM> ütleb tema meile õlale patsutades.

Kell 03.05 stardib buss Tallinnasse. Mõnevõrra kergem on olla kui Pärnusse sõites.

Teisipäeva pärastlõunal viib sõjalennuk Douglas DC-3 – valmistatud tõepoolest aastal 1943 – Lewise ja tema saatjaskonna tagasi Rootsimaale. Seal toimub juba homme maletreener Scotti pulmapidu, kuhu saabub ka poksitšempioni armastatud ema, Violet Lewis.

Lennox Claudius Lewis

Sündinud: 2.septembril 1965 Londonis.

Pikkus: 196 cm

Kehakaal: ca 120 kg

Käte siruulatus: 214 cm

Profina 43 matši, neist 40 võitu (31 nokaudiga), 2 kaotust ja 1 viik

1983 – tuli juunioride maailmameistriks.

1984 – jõudis Los Angelesi olümpial veerandfinaali

pärast olümpiat lükkas ümber 750 000 dollarit väärt pakkumise profileeri siirduda

1988 – tuli Soulis raskekaalu poksi olümpiavõitjaks. Esindas mõlemal olümpial Kanadat.

1989 – hakkas esinema profina ja esindama Inglismaad.

Võitis profina 25 matši järjest

1992 – tuli WBC versiooni maailmameistriks

1994 – kaotas tiitli Oliver McCallile

1997 – võitis McCallilt tiitli tagasi

1999 novembrist kuni 2000 aprillini kuulus talle nn.”vaieldamatu maailmameistri” nimetus, s.o. kõigi olulisemate versioonide (WBC,WBA,IBF,IBO) tiitlid

2001 aprill – sai oma seni viimase kaotuse üllatajalt Hasim Rahmanilt. 7 kuud hiljem võitis tiitlid tagasi.

2002 8.juunil põrmustas viimase aja kõmulisimas raskekaalu tiitlimatšis Mike Tysoni, lüües viimase 8.raundis nokauti.

Hiljuti andis välja autobiograafilise raamatu “Lennox”.

Ajakirja Forbes andmetel jõukuselt neljas sportlane maailmas (Tiger Woodsi, Michael Schumacheri ja Michael Jordani järel)