Lennufirmad ei taha Kärdla katastroofi ohvritele maksta

Hüvitised ähvardavad takerduda kohtuvaidlusse. Lennufirma ELK kanditi ümber ja esineb Hiiumaa liinikonkursil juba uue nime all.

Umbes pool Kärdla lennukatastroofi kannatanutest – teiste hulgas kahe hukkunu pered – on pöördunud tippadvokaat Viktor Kaasiku poole, et kätte saada võibolla miljonitesse ulatuv kindlustushüvitis. “Kui asi oleks käinud tsiviliseeritult, siis ei oleks üldse advokaadi abi tarvis,” kommenteerib Kaasik, kelle büroo esindas mäletatavasti ka Estonia ohvrite omakseid kindlustusfirmadega võitlemisel.
Kaasiku sõnul veeretavad 17 inimesega alla kukkunud An-28 opereerimisega seotud lennufirmad ELK ja Enimex vastutust teineteise kaela. “Nii nagu meil ikka – kui on vaja hakata vastutama, tekivad probleemid,” sedastab Kaasik. 

Üks võitis konkursi, teine tegi töö
Lennuameti peadirektor Toomas Peterson kinnitab, et alla kukkunud lennuki kindlustusdokumendid olid korras ning nii lennuk kui ka selle reisijad olid kindlustatud. Enimexi leping Venemaa kindlustuskontserniga Inkostrahh kehtib tuleva aasta 24. jaanuarini.

Varem ajakirjanduses avaldatud andmete järgi olid Hiiumaa lennuõnnetuse kõik 14 reisijat igaüks kohustuslikus korras kindlustatud 2,2 miljonile kroonile. Nüüd selgub, et teade võis olla eksitav, sest vähemasti mõnede asjatundjate arvates nõuab lennundusseadus siseliinidel igale reisijale vaid umbes 330 000 kroonist kindlustust.

Tallinn-Kärdla- Tallinn liinil opereeris riigiga kaks aastat tagasi sõlmitud lepingu alusel ELK Lennuliinid. Kuna majandusraskustesse sattunud ELK lennukipark kuivas kokku, lendas Hiiumaale alates tänavu suvest allhanke korras tšarterlendudega tegelev Enimex.
Nüüd ei suuda kaks firmat kokku leppida, kelle kindlustaja peaks Eestis esmakordse katastroofi kahjud korvama.
Enimexi juhatuse esimees Anatoli Kopijevski süüdistab ELKi koguni selles, et viimane rikkus kindlustusega koonerdades seadust. Enimex leiab, et kahjud peaksid korvama ELK ja tema kindlustaja.

ELK juhatuse esimehe Aleko Peipsi sõnul neil Kärdlas alla kukkunud lennu jaoks kindlustuslepingut polnud ja ei pidanudki olema. Peipsi kinnitab, et nemad reisijate ees otseselt rahaliselt ei vastuta. "Ma ei arva, ma ei räägi, et midagi on kombeks, ma ei vääna - ma loen seadust!" rõhutab Peipsi. Tema arvates on esiteks seaduse järgi vastutav lennuki käitaja ehk Enimex ja teiseks hõlmas nende poolt Enimexile tasutud rendimakse ka kindlustust. "Ma ei taha vastutusest kõrvale hiilida. Aga siiski, kui kuritööga pole mina hakkama saanud, siis nii suur pühak ma ka ei ole, et hakkaksin teiste tegude eest vastutust kandma," lausub ELK juht.

Arusaamatus kindlustusvastutuse osas on ELK ja Enimexi nii tülli pööranud, et viimasel ajal vahetatakse vaid lakoonilises toonis koostatud ametlikke kirju. Suuresti just kindlustustüli tõttu kurseerib nüüd Hiiumaa vahet hoopis ELK palgatud firma Air Livonia lennuk. 

ELKi kameeleonitrikk
Seni on heldekäelisem olnud ELK, kes maksis 10 000 krooni kannatanute erikontole ning toetas rahaliselt ühe hukkunu matust. Enimexi esindaja ei osalenud isegi matusel ega avaldanud teadaolevalt kannatanutele kaastunnetki.

Viktor Kaasiku sõnul püütakse kindlustusraha umbsõlme algul läbirääkimistel lahendada, kuid luhtumise korral kohtuhagiga lennufirmade aadressil pikalt ei venitata. Täpsemalt ei soovi advokaat taktikat, sealhulgas konkreetse kahjunõude suurust, paljastada.
Et ELK liinileping lõpeb tänavu 31. detsembril, korraldas Hiiu maavalitsus kuu alguses uue lennuühenduse riigihankekonkursi. Sellest võtsid osa kolm firmat: Air Livonia, Enimex ja Airest.
Lähemal vaatlusel selgub, et Airest, mis sai lennutegevusloa vaid päev enne konkursitähtaja lõppu (!), kuulub tegelikult ELK Lennuliinidele ja seda juhib samuti Aleko Peipsi. "Airesti tegime, et maandada vanu riske edaspidisele majandustegevusele," viitab Peipsi ELK endise bossi Aleksandr Beloussoviga tänini vinduvale arveteklaarimisele.
Kes saab õiguse 2003. aasta oktoobrini kolm korda nädalas Hiiumaaga lennuühendust pidada, selgub Hiiu maavanema nõuniku Tammo Esta sõnul neljapäeval.

Sidebar 1

Kindlustus korvab toitjakaotuse

Kindlustusseaduse kohaselt omavad õigust hüvitusele kõik vigastada saanud, hukkunute omaksed ja inimesed, kellel sai kannatada lennukis olnud pagas.
Toitjakaotuse korral lähtutakse hüvitise suuruse arvutamisel sellest, kui suur oli hukkunu osa pere ülalpidamisel ja makstakse igakuist kompensatsiooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärast seda saab hukkunu abikaasa elu lõpuni pisut väiksemat lesepensioni.
Õnnetuses invaliidistunud inimestele maksab kindlustaja hüvitist, kui inimene muutub töövõimetuks oma seni valitud ametis. Sel juhul korvatakse palgavahe. Ajutiste vigastuste korral võib kannatanu nõuda kindlustusfirmalt riigi makstava päevaraha ja oma tavapärase palga vahet.

Sidebar 2

Hukkunud kümneaastase eest raha saamata

Kaasiku büroo poolt ähvardav hagi ei pruugi jääda ainukeseks. Möödunud aasta 21. juunil Pärnu jõel toimunud, Enimexile kuuluva vesilennuki õnnetuses hukkunud 10aastase poisi vanemad pole pooleteise aasta jooksul saanud sentigi hüvitist. Lennundusseaduse kohaselt peaks firma maksma omastele umbes 2,2 miljonit krooni kahjutasu. Enimex süüdistab olukorras Venemaa kindlustuskontserni Inkostrahh, kes keeldub kindlustushüvitist välja maksmast. Venitamisest väsinud poisi vanemad ähvardavad Enimexi tsiviilhagiga.