Lennujaam tahab paljulapselised pered oma kallist kodust välja tõsta

Tallinna Lennujaama laiendusele ette jäävas majas elavad kaks suurt peret, ühes 14 liiget ja teises seitse.

Lennujaama laienemise jääb jalgu ühekordne viilkatusega maja koos tema asukatega. Vanasti töötasid selles 1946. aastal ehitatud majakeses lennuvälja ülemused. 1980ndate keskpaigas sai kontorihoonest lennujaama töötajate ühiselamu. Praegu elab hoones kaks väga rohkearvulist peret, kokku 21 inimest.

“Tahtsime korterit erastada kohe kui erastamine võimalikuks sai, aga ei lastud,” räägib pool maja asustava 12-lapselise pere isa Viktor Maistruk. Mees on üllatavalt rahulik. “Lennujaam põhjendas erastamisest keeldumist asjaoluga, et tegu on ärimaaga, kuhu elamuid ehitada ei tohi. Lisati veel, et kui maale ilmub kunagi ostja, kohustatakse teda meie probleemi lahendama.”

Kaheksa aastat tagasi eraldas lennujaam oma 210 hektarilisest krundist tühised 8600 ruutmeetrit, millel laiusid Aerofloti võõrastemaja varemed. Samas sädeleb nüüd uhke Ülemiste hotell. Ühiselamu jäi aga endiselt lennujaama omandisse, nagu ka ühiselamuelanike probleem.

“Oli jutt, et kui leiame endale pinna, aitab lennujaam meil selle ära osta. Kaheksa aastat tagasi oli meil esimene variant 500 000kroonine korter. Lennujaam palus uue variandi leida.

Natuke aega hiljem leidsimegi uue variandi, see maksis kaks miljonit. Lennujaamast saadeti meid järgmist varianti otsima. Täna maksaks vist elamispaik 14 inimesele, ma pakun, et neli miljonit või rohkemgi,” arvutab Viktor.

“Mu ainus ametlik sissetulek 800 krooni”
Neli aastat tagasi sai pere “variandi” Tallinna linnavalitsuselt. Pakuti kolmetoalist munitsipaalkorterit. “Läksime kohale ja ametnik ütles: “seda on teile vist vähe.” Jälle jäi asi katki,” naerab Maistruk ja räägib, kuidas mõne aja eest käidud linnapea Jüri Ratase jutul ja see lubanud asja lõpuks isiklikult lahendada. “Nüüd on meil uus linnapea, ei teagi, kas tal on mahti meie probleemiga tegeleda.” Kui Arnold Rüütel veel president oli, kirjutasid Maistrukid ome murest tallegi. Ühel kenal päeval tuli kutse Kadriorgu kohale ilmuda. Pereproua läkski. “Rüütel rahustas teda, kuidas aga oskas. Rahustamiseks see jäigi,” nendib Maistruk.

14liikmelise pere sissetulekuks on Maistruki toitjakaotuspension 800 krooni kuus pluss tema naise koristajapalk.

Eestisse tuli Viktor 1981. aastal, töötas lennuväljal spetsautojuhina, hiljem keeras rooli linnatranspordis. Temal on hall pass, lastel sinised. Tehnikahuvi vaatab nende majapidamisest igalt nurgalt vastu - pojad on kõvad automehaanikud, hoov on lahtivõetud mootoritega autosid täis. Pereisa teenib pensionile lisa pildiraamide valmistamisega.

“Poest me eriti midagi osta ei saa, peame siin ise kasvatama,” Viktor viipab aia taga laiuvate peenarde ja kasvuhoonete poole. Ülemiste hotellist paistab tema elamine ilmselt üsna eksootilisena.

Maja teises otsas elav pere on samuti rahvarohke, ametlikult seitse inimest. “Naaber on lendur, kapten, tal on viis last. Neist kolm on abielus ja siin elavad ka nende lapsed, ma nende üle täpset arvestust ei pea.”

Kui Ekspress ühiselamut väisab künnab lennukikapten parajasti õhku. Igatahes maja teises otsas keegi ust ei ava.

Lahendust ei ole
Lennujaam kommenteerib ühiselamuelanike teemat kidakeelselt. Käitusdirektor Einari Bambus saadab elektronkirja: “Tallinna Lennujaam kinnitab asjaolu, et käesoleva aasta kevadel väljastas kahele Lennujaama tee 2 ühiselamus elavale perekonnale üürilepingu ülesütlemise teate, mille alusel lõpeb üürileping seoses tähtaja möödumisega 1. juulil 2007. Ühtlasi teavitame, et Tallinna Lennujaam koostöös Tallinna Linnavalitsusega on juba aastaid eksisteerinud probleemile lahendust otsinud.”

Abilinnapea Eha Võrk ajab murelennujaama kaela: “Tallinna linn tegeleb probleemile lahenduse leidmisega ning on pöördunud ka kinnistu omaniku poole. Kahetsusväärselt on kujunenud olukord, kus kõnealuses majas asuvad elanikud on sattunud sunniviisiliselt olukorda, kus nad peavad elama AS Tallinna Lennujaam omandis olevas elumajas, mille tõttu on ebakindel perekondade edaspidine eluruumide kasutamine. Probleem on saanud alguse sellest, et riigi omandisse jäetud maal asuv elumaja anti üle AS-ile Lennujaam. Seega, kuna probleem on saanud alguse riigi omandis oleva maa üleandmisel eraõiguslikule aktsiaseltsile, siis on ootuspärane ja loomulik, et probleemile aitab lahendust leida kasu saanud isik ehk AS Tallinna Lennujaam. Lõpetuseks lisan, et Tallinna linn oma elanikke hätta ei jäta ja leiab olukorrale lahenduse.”

Pereisa Viktor maalib meile lahenduse, mis tema vaimusilmas ilmselt juba tükk aega ilmet võtnud: “Ei taha me linna kolida. Linnas on elu kallis. Tahaks kuhugi linna taha. Mistahes talu 20-30 kilomeetri kaugusel. Olgu kasvõi ahiküttega, me saame hakkama. Meile on tähtis ise toitu kasvatada.”

2. juuliga alanud nädalal jätkab Maistruki pere Ülemiste hotelli tagusel alal oma igapäevast elu. Viktor rohib parasjagu peenraid, kui Ekspressist telefonikõne tuleb:

Kas asjad on pakitud?
“Ei. Kuhu meil kolida, telki? Paneme telgi Toompeale või!”

Aga kui vägisi ajama tullakse?
“Kuidas see tänases Euroopas välja näeks. Lennujaam vaevalt, et sellist kuulsust tahab.”