Jutt on ühest tuntumast Eesti lennuõnnetusest. 10. veebruaril 2003 kell 19:42 startis firma Enimex An-28 Tallinna lennuväljalt postilennule Helsingisse. Pardal viibis kolmeliikmeline meeskond: kapten Aleksandr Verbenko, teine piloot Vladimir Gorelik ja mehaanik Sergei Rokovski. Pealtnägijate sõnul kaldus masin kohe pärast õhku tõusmist paremale ja langes rajast 300 meetri kaugusele metsa. Surma said kapten Verbenko ja teine piloot Gorelik.

Öeldakse, et välk kaks korda samasse kohta ei löö. Kuid Goreliku puhul näib, et vikatimehel oli oma kindel plaan. Nimelt pääses sama piloot 2001. aastal kaks inimelu nõudnud ja neljale inimesele vigastusi põhjustanud Kärdla lennukatastroofist ainult tänu sellele, et viimasel hetkel muudeti töögraafikut. Kolm nädalat enne 40. sünnipäeva sai saatus Goreliku siiski kätte.

"See tegi minu elust põrgu!"
Lendamine oli Tallinnas sündinud ja õppinud Vladimiri suur kirg maast madalast. Pärast Venemaal lennukooli lõpetamist töötas ta mitu aastat Aerofloti lennusalgas jahedas Jakuutias. 1988. aastal Tallinna naastes sai temast lennuklubi instruktor, kuni N Liidu lagunedes emigreerus juudi soost pere (kaks venda, vanaema, ema ja venna pere) Iisraeli.

Veetnud kuus aastat Pühal Maal, jõudis Vladimir äratundmisele, et kuulub pigem Euroopasse, ja naasis Tallinna. Iisraeli passiga mees asus siin uuesti lendama ja andis eksami liinilendude sooritamiseks An-28 tüüpi masinal. "Tal olid suurepärased lenduriomadused," kiitis üks kolleeg. "Tal on kiire ja kaine reaktsioon," ülistas teine. Need omadused ei päästnud teda, kui lennumasina parempoolne mootor üles ütles.
Iisraelis elava vanema venna sõnul põhjustas tragöödia talle topelttrauma. "Seda on kahju öelda, kuid pärast katastroofi, mis võttis meie perelt kõige kallima, on Eesti juurdlusorganid teinud minu elust põrgu," nendib Gorelik. "Ühelt poolt esitati mulle hulk tõendeid, et minu vend hukkus kavandatud ja hoolikalt korraldatud õhukatastroofis. Kuid teisalt on eeluurimine veninud ja kulgenud moel, et need, kes õnnetuse korraldasid - teisisõnu, mu venna tapjad -, pääsesid karistusest."

Juhtumit menetlenud riigiprokurör Andres ­Ülviste on Goreliku pretensioonidele vastanud korduvalt. "Sellist lennufirmat, mille juhid inimesi tahtlikult surma saadaksid, pole olemas. Mõrvast ei ole siinkohal kindlasti alust rääkida," ei nõustu riigiprokurör. "Ma saan kannatanust ja tema murest aru. Samuti on kannatanul õigus rääkida kõigest just nii, nagu tema sellest mõtleb. Prokurör aga saab väita vaid seda, mille kohta on olemas tõendid."

Viimane lend kestis 14 sekundit
Katastroofi uurimiseks moodustatud kuueliikmeline komisjon töötas seitse kuud ja esitas 23-leheküljelise lõppraporti. Ehkki see on kõigile kättesaadav dokument, pole selle sisu seni pressis avaldatud. Ka võhiku jaoks on kõnekas detail, et juba eelmisel postilennul ilmnesid samal lennukil tõsised probleemid parema mootoriga. (Raport on täispikkuses kättesaadav EE veebiküljel - toim.)

Selgub, et rikke tõttu jäi masin enne aastavahetust Helsingisse, kuhu viidi järele vajalikud varuosad, tänu millele An-28 lendas 3. jaanuaril omal jõul Tallinna tagasi. Siin tehti põhjalik hooldus ja pärast 38 päeva maapinnal ootas ees järjekordne sõit üle lahe. Pilooditoolil istus tol õhtul Vladimir Gorelik. Paraku vältas tema meeskonna õhulend kõigest 14 sekundit.

Katastroofi pealtnägijate sõnul plahvatas kohe pärast starti An-28 parem mootor. Hilisem analüüs näitas, et õnnetuseni viis tegelikult sündmusteahel, mis algas pisikese kuullaagri purunemisest turbiinis. See omakorda viis pöörlevate detailide takerdumiseni, mis rebisid suurel hool töötava mootori vägeva kõmakaga tükkideks.

Uurimine tuvastas küll süsteemse korralageduse remondi- ja hooldustööde tegemisel Enimexis (näiteks dokumentatsioon pole piisav või puudub, osa defekte ei registreeritud üldse ja töö tegemise ning vormistamise kuupäevad alati ei kattu), kuid 2004. aasta suvel kahe inimese surmaga seoses algatatud kriminaalasi siiski lõpetati. Juhtumis ei leitud kuriteo koosseisu ega kellegi süüd.

Kaks võtmetunnistajat sureb
Juba toona vaidlustas Iisraelis juudotreenerina töötav Leonid Gorelik uurimise lõpetamise kohtus. Tema sõnul oli "bardakk" lennufirmas palju suurem ja saatuslikke probleeme varjati. "Piloot Juri Tšurikov ütles mulle kohe pärast venna surma, et tema tõi lennuki pärast esimest riket Helsingist Tallinna ja tagasiteel jäi tal sama mootor õhus seisma," kinnitab Gorelik Ekspressile. "Ta teatas firma omanikele, et see juhtus, ja ta pidanuks selle žurnaali kandma, kuid nemad keelasid seda sisse kanda."

Paraku me tunnistaja Tšurikovi enam küsitleda ei saa, sest pärast piloodikarjääri lõppu sai temast turvamees, ta hakkas väidetavasti jooma ja suri. "Tema õe sõnul suri ta ootamatult - üks päev oli ta haiglas juba paranemas, järgmine päev surnud. Ma arvan, et tema surmale aidati kaasa," spekuleerib Gorelik.

Kuid tema vandenõuteooria läheb edasi. Goreliku teada toimus kinnimätsimine ka õnnetuse päeval. Nimelt olevat mõõdikud lennueelsel ettevalmistusel fikseerinud kahtlase vibratsiooni parempoolses mootoris. Kuid ettevalmistust teinud mehhaanik Ivan Zahharov lülitas näidiku välja ja piloodid ei märganud anomaaliat.

"Ilmselt keegi käskis tal seda teha. Nad tahtsid, et lennuk kukuks alla," põrutab Gorelik, kelle arvates oli üks võimalik motiiv kindlustusraha. "See on ettevalmistatud katastroof. Võib-olla polnud eesmärk tappa lendurid, kuid oli eesmärk hävitada lennuk."

Paraku ka Zahharovi ei saa enam küsitleda, sest - üllatus-üllatus - mehhaanik uppus 2005. aastal kodu lähedal tiiki! "Ta oli täidesaatja. See on normaalne skeem, et täidesaatja koristatakse ära. Miks ta seda tegi, kes käskis - seda me ei saa teada," kahtlustab Gorelik.

Tema sõnul õnnestus probleeme suures osas varjata tänu sellele, et enne viimast lendu vahetati õhusõiduki must kast. Ka katastroofi päeval lülitati Goreliku väitel seade vähemasti korra välja. "Musta kasti vahetati välja ja peideti hiljem uurijate eest. Juba see on kuritegu!" süüdistab Gorelik Eesti politseid saamatuses või suutmatuses.

Surmalennukid lendasid võltspaberitega
Seetõttu leiab härra jonnakalt, et tema venna surm oli ettekavatsetud ja planeeritud, ega hoia oma vandenõuteooriaid enda teada. Peale edutu protsessimise ja protestimise Eestis on ta kaevanud ka rahvusvahelistele lennundusorganisatsioonidele.

Gorelikule andis hoogu juurde, et aasta pärast tema venna surma juurdluse lõppu avati asi uuesti. Juhuslikult jõudis politsei sensatsioonilise avastuseni - kahes katastroofis neli inimelu nõudnud Enimexi lennukite mootorite töökorda tõendavad dokumendid olid võltsitud ja väidetavasti lendasid kõik firma An-28 tüüpi õhumasinad aastaid ohtlike mootoritega! See seletaks kas või osaliselt, miks Enimexi õhumasinad An-28 olid sellised "õnnetusemagnetid": algul firmale kuulunud viiest seda marki masinast lõpetas neli katastroofiga, milles kaotas elu kokku neli inimest.

Nimelt esitas Enimex aastaid Lennuametile pabereid, et nende masinaid käisid siin kontrollimas ja hooldamas pädevad spetsialistid An-28 jõuallikaid valmistavast vabrikust Omskis. 2005. aastal teatas aga Venemaa vabrik, et mingit lepingut Enimexiga sellise töö tegemiseks pole ega ole olnud! Kui vastavaid dokumente Lennuameti arhiivis võrreldi, oli võltsing ilmne - väidetavasti sama vastutaja allkirjad eri aastatel nägid välja täiesti erinevad.

Mõistagi nimetavad Enimexi esindajad kahtlusi eluohtlike mootoritega sõitmisest absurdseks ja ettekavatsetud mõrva süüdistust veel sõgedamaks. "Võin absoluutselt kinnitada, et meie poolt tehti kõik seaduslikult ja mootorid olid täiesti korras ning kontrollitud," kinnitas Enimexi üks osanik Vladimir Baulin toona Ekspressile.

Kolm aastat tagasi hurraaga taasavatud uurimine ähvardab lõppeda vaikse visinaga. "Ma olen Gorelikule ka vastanud, et võltsitud dokumentide kasutamist on ilmselt võimalik kohtus tõendada, probleemiks aga on võltsdokumentide ja lennuõnnetuse vahel põhjusliku seose tõendamine," nendib riigiprokurör Ülviste. Et allkirju hooldedokumentidel võltsiti, on tema sõnul silmaga näha, aga kes täpselt seda tegi, pole võimalik tõendada. Ülviste sõnul käisid mehed Omski lennukitehasest siin haltuurat tegemas ja jälgede varjamiseks võltsis keegi pabereid.

Aega langetada otsus, kas selle asjaga üldse kohtusse minna või mitte, on tal aasta lõpuni.