“Lennukis tekkis õhupuudus, lapsed karjusid….”
Sõiduplaani järgi võtab lend Moskvast Tallinna tunni ja 50 minutit, reaalselt enamasti veelgi vähem. Kuid 114 inimest, kes hakkasid Venemaalt Eestisse sõitma 8. juuli õhtupoolikul, pidid Estonian Airi Boeingus veetma ligi kaheksa tundi.
“Boarding toimus õigeaegselt, siis aga hakkas vihma sadama ja välku lööma,” kirjeldab lennukis viibinud Kätlin Kaldmaa, “nii et kui me juba üle poole tunni olime väljal seisnud, öeldi, et õhkutõus viibib äikese tõttu ja oleme järjekorras 10.-11. kohal ning peaksime umbes 40 minuti pärast õhku tõusma. Seisime ja seisime, siis seisati mootorid, et kütust kokku hoida. Umbes tunni aja pärast hakkasid teised lennukid eest ära veerema.”
Ligi kaks tundi pärast planeeritud väljumisaega alustati lisatankimist. “Kõik inimesed olid lennukis ja isegi uksi ei tehtud lahti, et hädaolukorras välja saada,” ütleb Kaldmaa. “Lennuk oli puupüsti täis, palju oli lapsi, ka väikesi, kes nutsid. Õhku eriti ei olnud, hakkas palavaks minema. Lennusaatjad üritasid kõige häälekamat kodanikku maha vaigistada ja lubasid talle lohutuseks jääkülma valget veini. Nurin aina kasvas. Selle vaigistamiseks kuulutati välja, et palun istuge nüüd oma kohale ja me alustame toitlustamist ja jookide jagamist.” Tasuta jagati reisijaile aga vaid üks muffin ja jook. “Kõige muu eest küsiti lisaraha,” ütleb Kaldmaa, mainides, et ka “seda kõike muud” jagus ainult äriklassile ja umbes kahele esimesele reale.
“Tahes-tahtmata jäi mulje, et probleemide ilmnedes ei viidud reisijaid terminali tagasi, kuna siis oleks pidanud toidutalonge jagama, aga inimesi lennukis hoides sai neilt kõige eest veel raha ka võtta,” arvab ta.
Estonian Airi avalike suhete juht Ilona Eskelinen lausub, et meeskond püüdis teha kõik neist oleneva, et reisijad võimalikult kiiresti Tallinna toimetada. Kokku hilines lend OV302 viis tundi ja 27 minutit. Moskvas anti lennukitele õhkutõusu luba elavas järjekorras, kuid arusaamatutel põhjustel sai osa lennukeid selleks loa ka väljaspool järjekorda. Hilinemise pikkust teadis ilmselt ainult Moskva lennuliiklusteenistus, kuid sellekohast infot meeskonnale ei jagatud. Eskelinen osutab, et reisijate terminali lubamine oleks lennu väljumise teadmata ajaks edasi lükanud, kuna “iga minut oodati luba mootorite käivitamise ja ruleerimise alustamiseks”. Lisaks eespool nimetatud asjaoludele polevat olnud võimalik reisijaid terminali lubada ka turvakaalutlustel.
Õhupuudust Eskelineni sõnul lennukis tekkida ei saanud, kuna lennuki mootorite väljalülitamisel tagab salongi ventilatsiooni ja elektrivarustuse lennuki sabas paiknev abimootor. “Lennuki kapten käis ise salongi esiosas olukorraga tutvumas, vestles reisijatega ja pakkus oma mobiili helistamiseks reisijale, kes tahtis oma telefoni terminali laadima minna,” lausub Eskelinen. “Eesmärk oli reisijad võimalikult kiiresti Tallinna toimetada, et mitte veelgi suuremaid ebamugavusi põhjustada.” Samuti kinnitab ta, et tõele ei vasta väide, nagu olnuks tankimise ajal kõik uksed kinni.
Juunikuus oli analoogne, kuid veelgi äärmuslikum intsident Hispaanias Sevillas, kui Pisasse lendama pidanud Ryanairi Boeing 737 tehnilise vea tõttu õhku tõusta ei saanud ja kõrvetavas päiksepaistes viieks tunniks terminali lähedale seisma jäi. Stjuardessid veetsid reisijate sõnul enamiku ooteajast piloodikabiinis ja kui õhutemperatuur lennukis oli tõusnud 50 kraadini, avas üks reisijaist omal algatusel lennuki välisukse, misjärel Ryanairi kliendid lahkusid lennukist liugteede abil.
