Libahunt: Eesti märk
Paar nädalat tagasi esitles Eesti Televisioon kusagil pärapõrgus, see tähendab Eesti-Läti piiri ääres, Võrust-Rõugest veel mitu maanteekeerdu edasi Luutsniku külas oma uut saatesarja "Eesti lood". Läti piiri äärde on endale pesa teinud kolm noort ja toredat meest: Vene Draamateatri co-direktorid Priit Valkna, Marek Demjanov ja nende sõber näitleja Sepo Seemann. Kolm meest koos metsas?
"Lihtsalt ei jõua nii kaugel asuvat puhkekohta üksinda ära tarbida. Ja nagunii ootad ju oma suvekoju alati külalisi," kommenteeris Priit Valkna.
Seekord kutsuti siis külla filmisõbrad. Ürituse ametlikuks põhjuseks kahe uue Eesti dokumentaalfilmi, "Tuleproovi" ja "Hundi" presentatsioon. Ühtlasi esitleti ka pealinlasele veidi kreisina tunduvat Lõuna elu: maasupp, sõir ja hundijalavesi laual, ehtsad seto näod pimedal taluõuel. Filmivaatamiseks oli kohendatud vana laut või ait, kus põhus külitades tekkis suurepärane kinotunne - analoogia Margus Kasterpalu loodud armsa teatritaluga Saueaugul.
Esimene film, "Tuleproov", suutis algusest peale võluda huvitava vaatenurgaga. Hõõguvast süsist üle kõndida plaaniv tantsijanna rääkis ülisuures plaanis oma kahtlustest-kõhklustest, keha ja vaimu teistmoodi suhestamisest jne. Huvitav, intelligentne, harjumatu lähenemine tuntud teemale. Ehk kippus veidi venima, aga mitte olulisel määral.
"Väga selge ja esteetiliselt puhas film," arvas Ilmar Raag.
Kahju vaid, et lõpus ei saanudki teada, mis siis pärast "tuleriidal" käiku sai. Luutsnikule kogunenutel oli siiski võimalus järele uurida, sest mõlema filmi peategelased olid kohal.
Pearoaks oli aga siiski "Hunt". Mitte hundipraad, vaid täisvereline dokfilm libahuntlusest Eesti külas. "Igavesest probleemist, et keegi peab ju kõiges toimuvas süüdi olema," nagu filmi autor Priit Valkna paar nädalat pärast esilinastust ise selgitas.
Suurepärase montaažiga film ei jäta kahtlust, et setu külades eelmainitud hirmuäratavad tegelased veel ringi lippavad. Olgu see siis reaalne Hundi-nimeline härra Valkna filmist või mõni teine. Kohalikud portreteeritud olid filmiga päris rahul ja kommenteerisid, et "päris hästi kokku liimitud".
Mõlemad filmid, eriti küll viimane, portreteerisid suurepäraselt Eestimaa teistsugust tegelikkust. Oma vaimustuse mahendamiseks mainiks siiski, et ehk oleks samu teoseid koduses tugitoolis või Kinomaja ebamugavatel toolidel vaadates maagiat mõnevõrra vähem. Heinases aidas koos Luutsniku küla rahvaga väljas tibavat vihma soundtrackiks võttes hakkas filmi lõpuks ikka hirm, et väljas uluvad libahundid ja sisisevad rästikudki.
Välja minnes oli tunne, et miskit maagilist peaks veel juhtuma - õhkkond ju selline. Kaks muusikalist hundut: Margus Hunt saksofonil ja Toivo Unt kontrabassil ehk "Etnohundid" tegid vaikset meeleolumuusikat, seto memmed põrutasid oma laulusõnad peale, mobiilid otsustasid üle minna Läti levialasse ja taevast tibas üha metsikumat seenevihma. Ja siis tuligi setu ööst veel üks üllatus: jahimees Kalle otsustas saabunuid kohalike hõrgutistega kostitada. Loomaleem, järelepärimisel põdramaksast koosnev, maitses väga hää. Päris sama ei saa öelda joogiks pakutud eriti tervendava kopra nõre (maitse püsivat suus kaks nädalat) ja rästikuviina kohta. Viimane pidi tugeva ravimõjuga olema, aga võib ka vastupidi minna.
Jahimees Kalle üllatused ei olnud aga veel otsas. Varsti ilmus ta kahe Voimixi karbiga, ühele 8, teisele 1 vildikaga peale maalitud. Karbist nr 1 ilmus esimene delikatess - põdra keel. Maitses hää küll. Ja karbist nr 8... ehtsad kuldimunad! Ilusasti sibula ja paprikaga sisse tehtud. Alles hommikuks kerkis keelele küsimus, et mis või kes siis veel karpide 2 - 7 sees võiks end peita?
Ilmselt ei ole kõik lähikuudel ETV ekraanile tulevad "Eesti lood" nii hästi õnnestunud: nii produtsent Artur Talvik Allfilmist kui Ilmar Raag tunnistasid, et "Tuleproov" ja "Hunt" on ekraanile jõudnutest parimad. Ometi usun, et kui kõik need 15 kummalise nurga alt filmitud Eesti-peeglit netti üles riputada ja veidi reklaami teha, vat see oleks tõeline Welcome to Estonia kampaania!
| "Eesti lood" filmid | 2003 | |||
| Eeter | Film | Režissöör | Tootja | Produtsent |
| 29.sept | Tuleproov | L.Triškina | Allfilm | Piret Tibbo |
| 06.okt | Miina | Õnne Luha | Small Stream | Anneli Ahven |
| 13.okt | Röövel ööbik | Ralf Siig | Eetriüksus | Kiur Aarma |
| 20.okt | Raisakotkad | Õ-Fraktsioon | MTÜ Õ-Meedia | Tõnis Leht |
| 27.okt | Järelvalveinspektor | Madli Lääne | Allfilm | Pille Rünk |
| 03.nov | Hunt | Priit Valkna | Allfilm | Artur Talvik |
| 10.nov | Orjus Eestis | Olev Remsu | Remsu Reisid ja Koolitus | Olev Remsu |
| 17.nov | Iseseisvuspäev | Hanna Shein | Eetriüksus | Kiur Aarma |
| 24.nov | Jäätants | Õ-Fraktsioon | MTÜ Õ-Meedia | Tõnis Leht |
| 01.dets | Naeratavad naised | L.Triškina | Exitfilm | Anneli Ahven |
| 08.dets | Konfiskeeritud | Asko Kase | Allfilm | Pille Rünk |
| 15.dets | Suvevärvid | Õ-Fraktsioon | MTÜ Õ-Meedia | Tõnis Leht |
| 22.dets | Mees, kes avab uksi | Igor Ruus | Estonia Film | Igor Ruus |
| 19.dets | Franka | S.Timmermann | Allfilm | Piret Tibbo |
| 05.jaan | Maailmavallutajad | Rahel Selge | RGB Video | Sten Lukas |
Ilmar Raag selgitab, miks alustati uut sarja "Eesti lood":
Soov seda formaati alustada tuli ühelt poolt rahulolematusest paljude eesti dokumentaalfilmidega, millel oli tõsiseid probleeme oma sõnumi edastamisega ja teisalt paari viimase aasta mõned dokid, mis näitasid, et ka filmivallas on meil tegelikult olemas sotsiaalse närviga ja filmi vormi tunnetavaid autoreid. Lisaks kummitab televisiooni pidevalt ajapuudus. Meilgi on häid autoreid, kuid enamasti peavad nad iga nädal midagi uut välja tulistama, mis tähendab, et pikemad ja põhjalikumad lood jäävad sündimata. Siit tuli eesmärk - teha filme, mis on pigem lihtsad kui keerulised, et neist öeldud sõnum oleks arusaadav. Teiseks, teha filme, mis suudaksid puudutada midagi olulist meie Eesti olustikus.
Ideaalis oli kavas teha kuni 30 dokfilmi, kuid siis selgus, et 50 esitatud ideest ei olnud kõik kõlblikud. Seejärel selgus, et mitte kõik ideede autorid ei suuda oma ideid tegelikult teostada. Ja lõpuks: mitte kõik filmid ei ole piisavalt head, et neid näidata. Statistiliselt on ka 12-14 filmi hea tulemus, kuid eelkõige näeme, et see formaat nõuab harjumist. Et kõik head autorid leiaksid tee Eesti lugudeni ja samas õpiksid seda vormi kõige efektiivsemalt kasutama. Me ise loodame, et see formaat oleks ka paljudele noortele taimelavaks, sest praegugi on selle sarja autorite hulgas väga palju noori tegijaid.
