Viiv pärast Ekspressi jõuab staadionile võistlust kaema president Arnold Rüütel kaaskonnaga. Kuigi tribüün jääb ajakirjanike töösektorist eemale, on olümpiakoondise ametlikku helesinisesse vormi riietatud Eesti VIPid kaugele näha.

Esimene ring kulgeb nagu mass-stardiga suusasõitudes ikka. Suur punt võistlejaid on grupis koos. Kristina on pidevalt ees ja see on hea. Särtsakad kanadalased on samas. Norralased ja teised samuti.

Esimese ringi järel on selge, et paljude prognooside järgi favoriit number üks, Marit Bjørgen, on mängust väljas. Nagu Norra asjamehed teavad, vaevavad teda hingamisteede probleemid, hiljem teeb valu kõht. Kristina määrdemees Raul Seema seisab raja servas, seal, kus Björgen võistluse katki jätab. Marit surub pea samas seisva Norra treeneri rinnale. Kostab vaikset nuttu.

Ent võistlus jätkub. Kristina on juhtgrupi tipus. Hiljem tunnistab ta, et see oligi tema plaan, et vältida võimalikke probleeme, mis võivad grupis sees võideldes ette tulla. Näiteks suusa või suusakepi murdumine vms.

Kui sportlased jõuavad viimaselt klassikalises stiilis sõidetud ringilt staadionile suuski vahetama, on Šmigun teine. Eesti publik seisab püsti, lipud kõrgel, kisa kõva. Hinnanguliselt võib neid kohapeal võistlust vaatamas olla umbes sadakond. Presidendi loož on samuti kikivarvul ja vehib lippudega nagu kord ja kohus.

Suuskade vahetusega on Kristinal mingi jama. Kurat, konkurendid lähevad järjest rajale. Kristina on ikka boksis. Mis toimub? Suusastaadioni pressisektorisse ei ole näha, et ta läks esialgu valesse boksi. Sellest siis tõrge. Nn boksipeatuse aeg on tal alles 30. Rajale läheb kaheksandana. Aga suusastaadionilt välja minnes on uuesti juhtkohal. Korra tuleb rajaserva Kasahstani koondise dressis kunagine suusakuulsus Vladimir "Smirre" Smirnov, põrnitseb mõne hetke staadionil toimuvat ja läheb siis oma teed. Esimesed naised võtavad sel ajal suusastaadioni kõrval kõrguva mäe nõlval raja kõige raskemat pikka tõusu. Tundub, et see seitsmene juhtgrupp hakkab teistel eest libisema. Kristina ees, võimas tšehhitar Katarina Neumannova, kohalik rõõm Gabrielle Paruzzi, Kanada lootus Beckie Scott, norralane Kristin Steira ning venelannad Jevgenia Medvedjeva ning Olga Savjalova kohe sabas.

Staadioni kommentaator on kohe võistluse esimestest minutitest peale andnud verbaalset turmtuld, nagu oleks pidevalt käsil finišisirge viimased meetrid. Aga selleni on ju veel aega.

Presidendi loož lehvitab hoogsalt lippe ega saa oma istmikke enam üldse toolile. Pinge kasvab.

Viimane ring, ette on jäänud veel neljane grupp – Šmigun, Neumannova, Medvedjeva ja Steira. Suusasõbrad teavad, et eelmisel hooajal tegi Steira just sellel rajal toimunud MK etapil sama ala sõidus lõpufinišis Neumannoval selja prügiseks ning sai oma esimese MK-sarja etapivõidu. Passib särtsakas norralanna taas oma võimalust lõpusirgel?

ETV kommentaatorikabiinis oma esimest olümpiareportaaži tegev tuntud suusaametnik Tiit Pekk mõistab, et ilmselt medal siit Eestile tuleb. Aga milline? Suusasõbral, kes oli eelmisel päeval vaadanud, kuidas soomlaste suur kullalootus, maailma kahevõistluse tänavune suveräänne valitseja Hannu Manninen kaotas, ning jõudnud mõelda, et ju pole mõnedele sportlastele ette nähtud olümpial medalit võita, hakkab kergem. Kristina vist ikka nende hulka ei kuulu.

Viimasel tõusul, kui tandem Šmigun-Neumannova endast viimast võtavad ja kiirema käiguga mäest üles rühivad, jäävad teised kus seda ja teist. Meil on vähemalt hõbe! Staadion. Tulevad, laskuvad publiku ette tumedas dressis suusatajad – üks, kaks, kolm …

Aga kus on valge vorm? Kus on Kristina? Kuidas ta nüüd niimoodi? Aga need on, jumal tänatud, mahajääjad, kes suunduvad alles viimasele ringile. Viiv hiljem tuleb paar, kes võitleb kullale. Staadionikommentaator tulistab sõnu nagu kuulipildujast. Esialgu on ees Neumannova, ent Kristina tuleb lõpusirge alguses tšehhitari tuulest välja ja läheb. Kuigi tšehhitar pole papist kiisu, on meie suusatajal lihtlabaselt konkurendist üks käik enam varuks. Tiit Pekk on sel hetkel juba veendunud, et Kristina võidab.

"Puhtalt power’iga võitis," ütleb Šmiguni tiimi arst Mihkel Mardna.

Filigraanne taktika! Fenomenaalne võit!

SL Õhtulehe tuntud spordiajakirjanik Jaan Martinson tormab kõikidest tõketest ja keeldudest hoolimata finišialasse ning embab värsket kullavõitjat. Ta tunnistab, et see on üks neist vähestest päevadest, mil tal õnnest pisar silma tuli. Telekaamerad ja fotoobjektiivid on suunatud sel hetkel vaid Kristinale. Ja Kristina vastab neile võitjana poseerides. Ajakirjanikud, kes on tulnud võistlust kajastama, löövad kõva plaksuga peopesi kokku ja õnnitlevad üksteist. ETV suusakommentaator Lembitu Kuuse sibab pressisektoris ringi. Annab intervjuusid kui mees, kes on Kristina arengut maast madalast jälginud. Nägu on tal nii õnnelik, et kui keegi äsja suusastaadionile tulnud asjatundmatu huviline teda näeks, arvaks, et Kuuse ongi olümpiavõitja. Kristina määrdemees Assar Jõepera laseb aeg-ajalt kuuldavale üle kogu staadioni kostvaid rõõmuhuilgeid. Muidugi, võitis ju kogu meeskond!

President Rüütel võtab sel ajal vastu esimesi õnnitluskõnesid kolleegidelt teistest riikides.

Õnnejoovastus on täielik. Olümpiakomitee on operatiivselt organiseerinud kuldmedalivõidu tähistamise staadioni lähedal asuvas hubases pitsabaaris.

"Mu lapsepõlveunistus sai teoks. See on medal, mille nimel ma olen treeninud iga päev nagu hull," teatab Kristina kogu maailma pressile.

Vähesed aga teavad, et mõni päev enne starti, kui Kristina oma tiimibussiga ettevalmistuslaagrist Santa Catarinast olümpia murdmaasuusakeskuse Pragelato poole tuleb, sõidab nende bussile tagant sisse keegi hull kohalik. Pauk on kole, sissesõitnud auto esiots on täiesti sodi. Õnneks keegi viga ei saa. Väga napilt läks mööda saatuse järjekordne löök, mis oleks meie suusatajal ka neljandal olümpial kõik lootused kustutanud. Aga õnneks seekord saatus vaid ehmatas.