Lihula polnud ainus
Ameerika südamerohu juhtum
Sotsiaalminister Eiki Nestori juurde saabub 2001. aastal USA suursaadik Melissa Wells ja pärib aru, miks ei ole soodusravimite nimistus südamerohi Norvasc (tootja – Ühendriikide suurfirma Pfizer), aga selle konkurent on.
SURVE AITAS: Nestoril ei jää muud üle kui Norvasc nimekirja lülitada. Ravimi käive tõuseb kaheksakordseks ning firma teeb oma töötajatele eduka müügitöö eest välja puhkusereisi Taisse.
Mureliku suursaadiku juhtum
Oktoobris 2003 tekitab Eesti Päevalehes välispoliitilise skandaalikese Saksa suursaadik Jürgen Dröge. Muidu ülimadalat profiili hoidnud diplomaat avaldab artikli pealkirjaga "Mis mulle muret teeb?". Dröge kurdab, et Juhan Partsi valitsuse "üsna noored poliitikud" ei saa aru, mida Euroopa Liit endast kujutab ja kuidas seal asjad käivad.
SURVE EI AIDANUD: Dröge kutsutakse Eesti välisministeeriumisse kohvile.
Harry Männili juhtum
Kevadel 2003 peab USA suursaadik Joseph DeThomas Tallinna Pedagoogikaülikoolis avaliku loengu. Muuhulgas teatab saadik, et tema arvates on Venetsueelas elava miljonäri Harry Männili käed määritud juutide verega.
SURVE EI AIDANUD: Kogenud diplomaadil läks meelest, et mõni päev varem oli Eesti ühe vähese maailma riigina toetanud USA ettevalmistusi sõjaks Iraagis. DeThomas saab Washingtonist kiire korralduse oma karjääri suurima fopaa eest peaminister Siim Kallaselt vabandust paluda.
NRG juhtum
USA saatkond teeb hea mitu aastat lobitööd, et Eesti valitsus müüks Narva elektrijaamad Ühendriikide firmale NRG. Kui president Lennart Meri julgeb erastamisplaani avalikult kritiseerida, nõuab saatkond Toompealt "kohustuste täitmist". NRG president Dave Peterson ähvardab koguni, et tehingust loobumine jätab Eesti Euroopa Liidu ukse taha.
SURVE EI AIDANUD: Elektrijaamad on siiani erastamata.
Meelis Lao juhtum
Aprillis 2001 söövad Washingtonis koos hommikust siseminister Tarmo Loodus ja FBI peadirektor Louis Freeh. Veidi hiljem läheb Eestis liikvele kumu, et hommikusöögi juurde räägitud Peterburi maffiast, Meelis Laost ja viimase sõbrast Jüri Mõisast.
SURVE EI AIDANUD: Isamaaliidus puhkeb äge sisevõitlus peaminister Mart Laari ja Tallinna linnapea Jüri Mõisa vahel. Laar nõuab politseilt andmeid Lao tegevuse kohta, kuid midagi kompromiteerivat ei leita.
Kurdi keele juhtum
Detsembris 2002 avaldab justiitsminister Ken-Marti Vaher arvamust, et olukorras, kus Türgi piirab kurdi keele kasutamist avalikes kohtades, peaks Eesti seisma Türgi Euroopa Liitu astumise vastu.
Türgi suursaadik Ömer Altug saadab Vaherile kirja, kus meenutab, et Türgi parlament kiitis vaid mõned päevad varem heaks Eesti NATOga liitumise protokolli. Hiljem kohtub ministriga ametlikult.
SURVE AITAS: Valitsuse pressibüroo teatab, et Vaheri arvamus kurdi keele ahistamisest ei väljenda Eesti ametlikku seisukohta.
Holokaustikomisjoni juhtum
Mitmed Eestit külastavad USA turismirühmad sooviksid külastada holokausti toimumispaiku. Kuid meie reisikorraldajad laiutavad käsi – vastavat marsruuti pole olemas! Siinkohal ulatab oma abistava käe USA saatkond.
SURVE AITAS: Jaanuaris 2004 moodustab Urmas Paeti juhitav kultuuriministeerium nn holokaustikomisjoni. Kavas on Kalevi-Liiva jt sakslaste vangi- ja koonduslaagrite monumentide korrastamine. USA ja Iisraeli survel hakkab Eesti tähistama ka juudileinapäeva. Tähelepanuta jäävad aga näiteks mustlaste kannatused, kes langesid samuti natside ohvriks.
Ümberasujate vara juhtum
Veebruaris 1999 saadab Saksamaa suursaadik Eestis Berndt Mützelburg kirja Riigikogu põhiseaduskomisjoni, majanduskomisjoni ja välisministeeriumisse. Mützelburg teeb ettepaneku, et Eesti võiks baltisakslastele varad tagastada hoolimata ümberasujatele Saksamaal makstud hüvitisest.
SURVE EI AIDANUD: Ümberasujatele kord juba hüvitatud vara tagastamisele ei kuulu.
Rahvusvahelise kriminaalkohtu juhtum
USA tahab 2002. aastal Eestiga sõlmida lepingut, et Ühendriikide sõdurid oleksid puutumatud rahvusvahelise kriminaalkohtu ees. USA väidab, et kohut võidakse kasutada Ühendriikide vastu poliitilistel eesmärkidel.
SURVE EI AIDANUD: Eesti ei kirjutanud leppele alla. USA katkestas sõjalise abi andmise Eestile, kuid taastas selle, kui Eesti lubas oma sõdurid Iraaki viia.
NATO radarite juhtum
Prantsusmaa saatkond pingutab elu eest, et Eesti võtaks kasutusele firma Thomson radarisüsteemi, mis maksab üle 200 miljoni krooni. Kaitseministeerium otsustabki prantslaste kasuks.
AITAB HOOPIS TEISE RIIGI SURVE: Detsembris 1999 tühistab kaitseminister Jüri Luik ostu. Ameeriklased kaebavad, et prantslaste radar ei vasta konkursi tingimustele. Märtsis 2001 otsustab valitsus USA firma Lockheed Martin radari kasuks.
