Paluoja sõnul oli teine moment, kus meedia nende vangistuse juures suurt rolli mängis olukord, kus Liibanoni ajakirjanikud Eestis rõhutasid pidevalt fakti, et Eesti on NATO liige. “Õnneks meil õnnestus sellest konfliktist tervelt välja tulla, aga reaalne oht oli olemas alati,” lisas Paluoja, kelle sõnul oli vangistajate seas ka Afganistanis tapetute sugulasi, kellele NATO tähistas justkui vaenlast.

Koos Paluojaga vangistuses olnud Kalev Käosaar tõi välja ka meedia positiivse mõju nende vangistusele, kus teated nende otsingutest andsid pantvangisolijatele jõudu. “Oli olukord, kus välisministeerium andis intervjuu ja meil oli motivatsioon maas. Kõrvaltoas oli aga neil bandiitidel televiisor ja araabiakeelne BBC kandis üle Paeti intervjuu, kus ta ütles, et me tegeleme asjaga. See andis positiivse impulsi meile,” rääkis Käosaar.

Käosaar tõi välja ka olukorra, kus neilt küsiti, et kas Eestis on ajaleht Eesti Ekspress olemas. “See andis jälle lootust, et keegi meid ikka otsib ja asjaga tegeleb,” kirjeldas mees.

Ajakirjanduses hilisemalt ilmunud süüdistusi, mille kohaselt väideti, et mehed on ise osaliselt süüdi, kuna nad eirasid välisministeeriumi hoiatusi, pidasid mehed tegelikult tõeseks. “Tagantjärele suudame me muidugi igasugust tarkust genereerida, aga paraku on selles oma tõde. Meie ju oma käiguga põhjustasime segaduse ja lihtsam oleks tõesti olnud sõita kuskile turvalisemasse kohta. Mina isiklikult tunnen end natuke süüdi,” rääkis Paluoja ning lisas, et enam uuesti sellisele reisile ta ei läheks. 

“Minu jaoks oli tegemist mitmete ebasoodsate asjade kokkusattumusega. Olen käinud varem erinevates kohtades ringi ja ka kohtades, kus on olnud isegi ebaturvalisem. Aga jah nõustun sellega, et kui meiega see juhtus, siis oleme ikka süüdi ju. Tegime küll ennem kodutööd ja ei saanud ka enne sõitu infot, mis oleks meid pannud kuidagi teistpidi otsustama,” lisas pantvangis olnud Käosaar.

Eesti Ajalehtede Liit korraldas täna Tallinnas traditsioonilise ajakirjanduskonverentsi, mille teema on tänavu „Meedia ja kriis“.

Konverentsi peaettekanne oli välisminister Urmas Paetilt, kes kõneles kommunikatsiooni rollist pantvangikriisi lahendamisel. Seejärel said sõna jalgratturid Madis Paluoja ja Kalev Käosaar, kes rääkisid ajakirjanduskajastuse mõjust pantvangistatute eluolule ning andsid hinnangu Eesti ja välismaa ajakirjanduses ilmunud kajastustele. EALLi tegevjuht Mart Raudsaar tegi ka ülevaate 114-päevase Eesti jalgratturite pantvangikriisi kronoloogiast ja ajakirjanduskajastusest.

Konverentsi esimene pool lõppes paneeliga teemal “Lähis-Idas lähetuses käinud ajakirjaniku vaade pantvangikriisile; ajakirjanduse rollist ning sellest, kas Liibanonis käimine oli õigustatud; koostööst kohalike allikatega”. Paneelis osalesid Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Aarne Rannamäe ja Liibanonis Eesti Päevalehe ajakirjanikuna viibinud Ilmar Kahro.

Konverentsi teises osas sai sõna Norra ajalehe Verdens Gang uuriva toimetuse juht Marius Tetlie, kes räägib Norra terrorirünnaku õppetundidest ja sellest, kuidas uuriv ajakirjandus seljatas sotsiaalmeedia.

Konverents lõppeb paneeliga teemal „Poliitskandaalid ja ajakirjandus: uuriva ajakirjanduse sõltuvus ja sõltumatus“. Paneelis osalevad Ilona Leib, Argo Ideon, Kärt Anvelt, Koit Brinkmann (aasta ajakirjanik 2011). Paneeli juhtis Priit Pullerits.