TEMA TEAB, MIS MEILE HEA ON: Saksa eruooberst Konrad Aleksander Heilmann on töötanud maailma juhtiva tankitootja Krauss-Maffei turundusnõunikuna. Ingmar Muusikus

30. novembril sai kaitseminister Jaak Jõerüüt oma isiklikul e-aadressil ingliskeelse kirja ühelt Prantsuse härrasmehelt.

Alustuseks soovis Jacques de Ville d'Avray uuele ministrile ametisse astumise puhul õnne. Juba järgmises lauses tegi ta juttu Eesti Scoutspataljonile kasutatud Soome soomukite XA-180 hankimisest.

“Me oleme selle üle väga imestunud,” kirjutas prantslane, “ma olen valmis teiega kohtuma ükskõik millal, teile sobival ajal.”

Tõenäoliselt polnud kirjanik ja diplomaat Jõerüüt enne kaitseministriks saamist väärika nimega prantslasest kunagi kuulnud. Ega ka tema firmast.

De Ville d'Avray on maailma ühe vanima autofirma Panhard müügijuht Euroopas. Panhard kuulub Peugeot ja Citroeni ühiskontserni ning toodab sõjaväe ratassoomukeid.

De Ville d'Avray'l oli Jõerüüdile kirja kirjutamiseks küllaga põhjust. Panhard lootis saada oma osa rohkem kui miljardikroonisest soomukitehingust. Prantslase ainus probleem oli, et Eesti riik polnud nii suurest relvaostust huvitatud.

***

Peaminister Juhan Partsi valitsus arutas soomukite ostmist 18. novembril. Kaitseministeeriumil oli “piiratud ressursside tingimustes” kasutada kuni 200 miljonit krooni.

Selle raha eest saaks osta kõigest 16 tuliuut soomustransportööri. Aga NATO kiirreageerimisjõuks mõeldud Scoutspataljon vajab 60 soomukit.

“Tänasel hetkel on Eestile parim lahendus kasutatud Pasi XA-180 hankimine Soomest,” teatas kaitseminister Margus Hanson. See jäi tema viimaseks valitsuse istungiks enne ametist lahkumist.

Partsi valitsus kiitis 60 Pasi ostmise heaks. Pärast seda kirjutaski Prantsuse relvakaupmees uuele kaitseministrile isikliku e-kirja. Sest paremat juurdepääsu tal Eesti otsustajatele ei olnud.

***

Tegelikult käis võitlus soomukiostu pärast Toompeal juba mitu kuud. 28. juunil saatis riigikaitsekomisjoni liige Tiit Matsulevitš (Res Publica) peaminister Juhan Partsile kirja.

“Senine asjade käik teeb mind väga murelikuks,” rõhutas Matsulevitš. Ta süüdistas kaitseministeeriumit ja kaitsejõudude peastaapi "poliitiliselt ebakorrektselt" käitumises.

“Arvestades olukorra tõsidust” tegi Matsulevitš valitsusele järgmised ettepanekud:

a) läbirääkimised soomlastega Paside ostuks ajutiselt seisata,

b) Scoutspataljoni varustamiseks teha rahvusvaheline konkurss,

c) tutvuda põhjalikult maavägede staabi arvutustega.

Kõnealused arvutused oli Matsulevitš oma kirjale targu lisanud. Kahel leheküljel võrreldi mehhaniseeritud jalaväepataljoni relvastuse maksumust.

Esimesel juhul osteti pataljonile Prantsuse ja Austria päritolu uusi soomukeid Pandur ja VBL. Hind: 1,1 miljardit krooni.

Teisel juhul osteti Soomest kasutatud Pasisid. Hind: 266 miljonit krooni.

Tehingute hinnavaheks kujunes üle 800 miljoni krooni. Matsulevitš ei pidanud seda probleemiks: "Vananenud tehnika hooldamine on aga niivõrd kallis, et tühjab kogu esialgse efekti näiliselt soodsast pakkumisest."

“Pandur/VBL sõidukid on uued. Neil on hooldusgarantii 30 aastaks, nad on aastal 2035 alles 30 aastat vanad."

“Pasid on keskmiselt 15 aastat vanad. Aastal 2035 oleksid nad 45 aastat vanad ja täielikud muuseumieksponaadid.”

***

9. septembril saatis Matsulevitš Partsile uue kirja riigikogu liikme blanketil, kus süüdistas kaitseministeeriumi ametnikke valeandmete kasutamises ja “faktivõltsingutes”.

Pasisid nimetas Matsulevitš “kasutatud keredeks”, mis meid NATO ees häbisse jätavad.

Muuhulgas võrdles kiri uute ja vanade soomukite hoolduskulusid ning turuväärtust 30 aasta pärast. Kõik numbrid olid jällegi Pasi kahjuks. 

Spetsiifiliste rehkenduste autor ei olnud endine diplomaat Matsulevitš, kes on töötanud suursaadikuna Saksamaal ja Venemaal. Arvutused tegi tema tuttav, baltisaksa päritolu Konrad Aleksander Heilmann.

1931. aastal sündinud Heilmanni elulugu on üks suur seiklus. 1945 sai ta hitlerjungena läänerindel haavata. Pärast sõda astus Bundeswehri ja sattus Prantsuse armees stažeerides Alžeeria sõtta. Aastate jooksul tõusis ta päris kõrgele, teenides näiteks Saksa kaitseatašeena Türgis.

Ka pärast erruminekut jätkas Heilmann aktiivset tegevust. 1990-1992 töötas ta turundusnõunikuna kuulsates relvafirmades Mauser ja Krauss-Maffei. Esimene toodab tulirelvi, teine tanke Leopard.

Samal ajal juhatas Heilmann Kölnis Eesti sidebürood. Kuni Bonnis avas uksed Eesti saatkond, mille esimeseks suursaadikuks sai Matsulevitš.

Viimastel aastatel on Heilmann elanud Eestis. Tema firma Euroinvest müüs Saksamaale puidust aiamajakesi, ent äri vedas viltu ning aktsiaselts sundlõpetati.

***

Oktoobris 2003 asus Heilmann lepingulisele tööle Eesti kaitseväe maavägede staapi. Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman vajas nõu soomusvägede asjus. Saksa armees oli Heilmann juhatanud soomusjalaväe brigaadi. Teist nii kogenud meest polnud eestlastel kusagilt võtta.

Oma ettepanekud esitas Heilmann juba kolm nädalat pärast töölepingu sõlmimist.

“Uurimistöö on tõestanud, et ainult Austriast pärit Pandur jalaväe lahingumasin täidab enamuse maaväe staabi poolt esitatud nõudmistest. Pruugitud soomustransportöör XA-180 ei täida nõudmisi, mistõttu oleks viimane vaja konkursist välja jätta.”

Nagu muuseas tegi Heilmann ettepaneku valmistuda hankeläbirääkimisteks ka oma endise tööandja Krauss-Maffei-Wegmanniga.

Peastaap ei piirdunud vaid eruoobersti arvamusega. Eesti kaitseatašeed välisriikides said käsu uurida, kust ja millise hinnaga saaks osta soomustransportööre.

Seejuures tegi peastaap teadliku valiku kasutatud soomukite kasuks. Kuni aastani 2010 on relvahangeteks planeeritud 4,1 miljardit krooni. Uute soomukite ost tähendaks seda, et millestki muust tuleks loobuda. Näiteks õhutõrje ülesehitamisest või sõjalaevade hankimisest.

Relvaturul ringi vaadates selgus, et ratastel soomukid on defitsiitne kaup. Maailma kriisikolletes tegutsevad ekspeditsiooniväed sõidavad valdavalt ratasmasinatel.

Külma sõja aegseid roomikmasinaid võiks Eesti saada kas või kingituseks, kuid nende ülalpidamine läheks talumatult kalliks. Roomikutega ei tohi sõita asfaltteedel ning õppustele suunduvad üksused peaksid kasutama nende veoks eritehnikat.

Vajalikul hulgal ja sobivas hinnas ratassoomukeid pakkus ainsana Soome. Tegemist oli Pasiga, mida Soomes õppinud Eesti ohvitserid tunnevad ja usaldavad.

Kolonelleitnant Peeter Hoppe juhitud maaväe staap toetas ooberst Heilmanni nägemust. Kaitseväe jalaväeinspektor major Boris Püssa oli seevastu Austria soomukite suhtes kriitiliselt meelestatud, kuid tema tõrjuti kontseptsiooni väljatöötamisel kõrvale.

Viimane sõna jäi siiski kaitsejõudude peastaabile ning kaitseministeeriumile. Mõlemad olid soomukite hankeküsimuses ühel meelel. Riigikaitse siseelu tundvad inimesed kinnitavad, et selline üksmeel on midagi väga haruldast.      

***

Sellega oleks vaidlus Paside ja Pandurite üle võinud lõppeda. Kuid Matsulevitš hakkas häirekella lööma riigikogus, hoiatades Soome vanaraua ostmise eest.

Aprillis toimunud riigikaitsekomisjoni istungil lõi ta lauale Heilmanni arvutused ja nõudis ohvitseridelt aru. Viimastel polnud raske aru saada, mis mäng käib, ning Heilmanni tööleping lõpetati kiirkorras.

Pärast seda pöördus Matsulevitš riigikantseleisse. Nüüd hakkas relvatehingu kõiki numbreid analüüsima peaministri majandusnõunik Ülo Kaasik. Ta jõudis peagi veendumusele, et kaitseministeeriumi ja Matsulevitši arvutusi ei saa omavahel võrrelda.

"Need on lähtunud erinevatest eeldustest, nagu näiteks soomukite jääkväärtuse hindamine ja kulud relvastusele," põhjendab Kaasik Ekspressile.

Kaasik lükkab ümber ka Matsulevitši väite sõjaväelaste faktivõltsingutest: "Mul ei ole alust kahelda kaitseministeeriumi ja kaitseväe spetsialistide analüüsis."

***

Pärast seda, kui valitsus oli Paside ostu heaks kiitnud, võttis Matsulevitš ühendust Eesti Ekspressi toimetusega.

"See otsus on Eesti Vabariigile kahjulik!” teatas Matsulevitš. “Kas tahame oma mehi saata missioonidele võrdsete masinatega nagu Läänes? Või raudvannidega, mida üritame kohandada missiooni vajadustele vastavaks?”

Raudvannide all pidas Matsulevitš silmas Pasisid: “Mul on lihtsalt kahju Scoutpataljoni poistest, kes peavad vanade künadega sõitma hakkama. Eesti poisid väärivad paremat.”

Kohtusime ka Heilmanniga, kes jagas lahkelt Portugali ja Poola ajalehtedes ilmunud artikleid Soome relvaäri äpardustest. Tema käest saime ka koopia Prantsuse relvaärimehe e-kirjast kaitseminister Jõerüüdile.

Veel käesoleva artikli kirjutamise ajal helistas ooberst Heilmann toimetusse. “Kas artikkel tuleb ikka piisavalt terav? See peab terav olema! See peab olema nii terav, et valitsus loobub Paside ostmisest,” õpetas sakslane.

***

Ekspressil pole põhjust kahelda, et tandem Matsulevitš ja Heilmann tegutseb õilsatel kaalutlustel. Nad tahaksid varustada kaitseväe moodsaima tehnikaga. Piltlikult öeldes pakutakse uusi Mercedeseid, ostjal on aga raha üksnes kasutatud Opeli ostuks. Kaitseminister Jõerüüt kirjutab Paside ostulepingule alla sel reedel Helsingis.

Lohutuseks võib lisada, et rahapuudus pole ainult Eesti probleem. Näiteks Soome asendab praegu oma armees Nõukogude päritolu tankid T-72 rohkem kui saja Saksa Leopardiga.

Ühe kasutatud tanki eest maksavad soomlased ligi kaheksa miljonit krooni. Uue Leopardi hind on kümme korda kõrgem - 80 miljonit krooni. Nende ostmisest Soomes isegi ei räägitud.

Soomukite võrdlus

Heilmanni-Matsulevitši pakkumine

Mark: Pandur

Valmistajariik: Austria

Arv: 56 tk

Vanus: Uus

Tehingu hind: 964 miljonit krooni

Mark: VBL

Valmistajariik: Prantsuse

Arv: 22 tk

Vanus: Uus

Tehingu hind: 112 miljonit krooni

Kaitsejõudude-kaitseministeeriumi pakkumine

Mark: Pasi XA 180 

Valmistajariik: Soome

Arv: 60 tk

Vanus: Keskmiselt 15-17 aastat

Tehingu hind: 200 miljonit krooni

Allikas: Tiit Matsulevitši kiri peaminister Juhan Partsile, kaitseministeerium

Kommentaar

Eestlastele müüdav Pasi soomustransportöör kuulub Soome armee mobilisatsioonireservi. Vajaduse korral lähevad Soome armee reservistid selles istudes Karjalat vabastama. Väga oluline aspekt on see, et Pasi soomustransportööride käigukast ja mootor on identsed Sisu veoauto omaga. Selliseid veoautosid liigub Eesti metsateedel rohkesti ja varuosadest puudust ei tunta. Pealegi suudavad Eesti mehed sellist masinat ka oma jõuga parandada.
Austerlaste soomuk Pandur on meie meestele tundmatu loom. Ka ei ole seda sõjalistel missioonidel testitud nii nagu Pasit, mis on peale Soome relvajõudude kasutusel ka Rootsi, Norra, Taani ja Iirimaa relvajõududes. Pasidega on oldud missioonidel Liibanonis, taanlased on nendega praegu Iraagis.   

Ka tarneaegade poolest ei sobi Austria masin meile. NATO ootab meilt tegutsemisvalmis mehhaniseeritud pataljoni 2007. aasta lõpuks. Meeste väljaõpetamiseks ja infrastruktuuri loomiseks peavad tarned alagama juba 2005. aastal. Soomlased on valmis tarneid alustama kohe. Austerlased ei ole.

Andrei Hvostov